Randalu mängis sõbra mälestuseks
27. oktoobril möödus viis aastat dirigent Peeter Lilje surmast. Ersolased ja teisedki tema elutöö austajad mälestasid muusikut Metsakalmistul, Kalle Randalu klaveriõhtu Estonia kontserdisaalis kandis pühendust "In memoriam Peeter Lilje".
"Tänase kontserdi palade valik on tekkinud soovist kujundada erinevatest meeleoludest ja värvidest väike terviklik kõlamaailm," ütleb pianist kavalehel. Täissaal lasi meelsasti end sellesse kõlamaailma kanda, kuulates kolmeosalist kontserti kasvava pingega, mis kulmineerus Brahmsi "Neljas tõsises laulus" (Regeri klaveriseades). "Nende viie aasta jooksul pole möödunud päevagi, mil ma poleks Peetrile mõelnud," ütles pianist. Ajas kirgastunud mälestused andsid selle õhtu helidele erilise mõjujõu.  

Pirjo Levandit märgati Itaalias
Itaalias San Remos toimus IV rahvusvaheline ooperilauljate konkurss, kus osalesid 15 riigi esindajad, nende seas ka rahvusooperi Estonia noor solist Pirjo Levandi, kes pääses poolfinaali ja pälvis eripreemia.
Konkursil osalenud 107 laulja esinemist hindas 11-liikmeline rahvusvaheline �ürii, mille tööd juhtis  kunagine ooperiprimadonna Giulietta Simionato Itaaliast. �üriis osales ka Estonia loominguline juht ja peadirigent Paul Mägi kõrvuti Itaalia, Saksa, Inglise, Rootsi, Monaco ja Lõuna-Korea  muusikutega. Konkursi esimeses voorus pidid lauljad esitama ühe aaria viiest ettenähtust, poolfinaaliks tuli ette valmistada kaheksa aariat. Pirjo Levandi laulis poolfinaalis �ürii ettepanekul Rosina kavatiini Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja" ja Musetta valssi Puccini "Boheemist" ning pälvis �ürii eripreemia silmapaistva esituse eest. Konkursi kolm võidupreemiat said vastavalt sopran Maire O’Brian Iirimaalt,  bass Marco Spotti  Itaaliast ja sopran Moon Lõuna-Koreast. Huvitav on, et nii  II kui ka III koha võitja on  Milano G. Verdi nimelise konservatooriumi professori, Estonia endise  solisti Jenny Anvelti õpilased. Jenny Anvelti juures õpib praegu ka Pirjo Levandi.
Age Raa

"Klassikaraadio" uuendab kava!
Alates 2. novembrist on "Klassikaraadios" uus saatekava. Pearõhk on nädalalõpul, mil saab kuulata senisest rohkem juttu, sest korduvad kõik nädala jooksul eetris olnud autorisaated. 
Uutest saadetest on tähtsamad Jüri Reinvere sari “Klassikaraadio tuleb külla” (laupäeval kell 10.10), mille materjali kogus noor helilooja ja literaat suvistel rännakutel mööda Eestimaa väikelinnu ja külasid, samuti “Muusikat erakogust” (laupäeviti kell 11), kus Andres Mustonen ja Jaan Rääts tutvustavad muusikat oma rikkalikust kodufonoteegist. Laupäeval kordab Klassikaraadio ka Vikerraadio populaarset saadet “Keelekõrv” (kell 14.30). Eesti Raadio rikkaliku arhiivi pärleid saab kuulata laupäeviti kell 18, näiteks esimeses saates “Hääled” (7. novembril) kuulete Friedebert Tuglase häält. Tööpäeviti kell 17 ulatab “Da capo” terekäe kõigile uutele klassikasõpradele, tunni aja jooksul kõlavad nonstopina maailma populaarseimad klassikahitid. Uue kavaga saab tutvuda "Klassikaraadio" koduleheküljel http://www.er.ee/klassik/. "Klassikaraadio" pakub informatsiooni, meelelahutust ja seltsi nõudlikule, muusikat armastavale kuulajale. Balti Meediateabe ASi päeviku-uuringute alusel on programmil praegu 40 000 kuulajat, kellest ligikaudu pooled on kõrgharidusega. Aasta lõpupäevil jõuab Eestisse ka  öökava. Siis on esmakordselt Eesti ajaloo vältel võimalik ööpäev läbi raadiost klassikalist muusikat kuulata.

Esietendus Vanalinnastuudios
Homme, 31. novembril esietendub Vanalinnastuudios Rozee Vittraki ja Jaan Toominga sürrealistlik tragifarss "Viktor ehk Laste sõda ja Kuldne võit ning Taeva laste võim".
Näidendi on eestindanud Laur Lomper.  Lavastaja on Jaan Tooming, kunstnik Riina Vanhanen. Mängivad Tõnu Oja (külalisena), Liina Tennosaar, Vello Janson, Marika  Korolev,  Egon Nuter jt. Tegemist on  laste ja vanemate suhteid pilava looga, kus vanemad oma süü lapse kaela ajavad. Lavastust mängitakse kümme korda: 31.  X  ja 1.  XI  kl. 19, 15.  XI  kl. 12  ja 19,  21.  XI  kl. 19  ja 27.  XI  kl.  19.

Võlur Oz Eesti Draamateatris
1. novembril esietendub Eesti Draamateatris Alfred Bradley lastenäidend  L. Frank Baumi jutustuse järgi "Võlur Oz" (tuntud ka nime all “Smaragdlinna võlur”).
Taifuun viib tütarlaps Dorothy’ nõidade maale, kust tagasi pääseda on väga raske. Hea südamega tüdruk leiab uusi sõpru ja abilisi, kes on toeks rohketes seiklustes. Lastelavastus on teatrirahvale  eriti tähtis sündmus. Kuid teadupärast räägib muinasjutt palju ka täiskasvanuile – Heast ja Kurjast ei saa kunagi liiga palju mõtelda, ei lapsepõlve, tänast elu ega tulevikku vaadates. Etenduse lavaletoomisel on lisaks koosseisulistele kaasatud ka mitmeid uusi tegijaid. Tõlkija on Anne Lange, lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Ene-Liis Semper, muusika kirjutas Toomas Lunge ja liikumisjuhiks on Almer Jansu. Mängivad Kleer Maibaum, Villu Kangur, Taavi Teplenkov, Jan Uuspõld, Meeli Sööt, Tõnu Saar, Tiit Sukk, Tõnu Aav, Mati Klooren, Angelina Semjonova, Merle Palmiste, Ita Ever, Elle Kull.

Taasesietendub "Don Carlo" 
Täna õhtul ja pühapäeva päeval jõuab rahvusooperis Estonia publiku ette Verdi ooperi "Don Carlo" taasesietendus.
Neeme Kuninga lavastuse uuendatud versioonis teevad kaasa külalissolist Asta Krikšciunaite (Leedu) Elisabetta  ja sel hooajal Estoniasse naasnud Leonid Savitski Suurinkvisiitorina.

Valmis Estonia balletikalender
Rahvusooperi Estonia omaaegse solisti ja praeguse repetiitori Inge Arro-Saarsalu initsiatiivil on valminud ilutrükis  "Eesti balletikalender 1999", mida esitletakse täna pärastlõunal teatri talveaias.
See on esimene eesi balleti hetkeseisu ja ka ajalugu kajastav seinakalender A4 formaadis, kus iga kuud kaunistab Harri Rospu foto rahvusooperi repertuaaris olevatest balletilavastustest. Fotodel on Kaie Kõrb, Tatjana Voronina, Tatjana Kilgas, Inna Sõrmus, Age Oks, Juri Jekimov, Viesturs Jansons, Stanislav Jermakov, Toomas Edur jt. Reprokeskuses trükitud värvitrükis kalendri esialgne tiraa� on 500 eksemplari.
   
Teaduste Akadeemia tähistas aastapäeva
22. oktoobril toimus Eesti Teaduste Akadeemia 60. aastapäeva tähistamiseks  üldkogu pidulik koosolek akadeemia vastrestaureeritud saalis Toompeal. Koosolekul kõnelesid EV president Lennart Meri ja Eesti TA president Jüri Engelbrecht. Jüri Engelbrecht tegi teatavaks enne pidulikku istungit valitud neli  uut välisliiget. Need on Helsingi Tehnikaülikooli emeriitprofessor, energeetik Antero Jahkola (s. 1931),  Lundi ülikooli füüsikaprofessor Indrek Martinson (s. 1937), Hamburgi Ülikooli üldise ja võrdleva keeleteaduse professor Els Oksaar (s. 1926) ja Läti Teaduste Akadeemia president, keemik, teadus- ja kultuuriloolane Janis Stradinš (s. 1933). Eesti TA-l on nüüd 14 välisliiget. Akadeemia juubeliks ilmusid kaks uut trükist: minevikku analüüsiv "Eesti Teaduste Akadeemia. Ülevaateid ja meenutusi. 1938 – 1998", mis koondab artikleid, mälestusi ja kroonika TA tegevusest aastatel 1938 – 1998 ja tulevikkuvaatav "Teadmistekeskne  Eesti", mis sisaldab  teadus- ja arendustegevuse strateegia lähemateks aastateks.
Mall Jõgi 

Rahvusvaheline  keelekonverents  Võrumaal
29. – 31. oktoobrini korraldavad Võro Instituut ja Tartu ülikooli eesti keele kateeder Võrumaal Kurgjärvel  kolmanda rahvusvahelise keelekonverentsi “Läänemeresoome perifeeriad”, mis  keskendub läänemeresoome väikeste keelte ajaloole, olevikule ja tulevikule. 
“Konverentsi juures on oluline, et see toimub äärealal, mitte Tallinnas või Tartus,” kinnitab ürituse organiseerija Võro instituudi teadur Marju Kõivupuu. “Samas jätavad perifeerias toimuva konverentsi ettekanded jälje teadusse ja hakkavad mõjutama teaduskeskusi.” Kõivupuu väitel võib perifeeria sedaviisi ühel hetkel keskuseks saada ja see on nii konverentsi kui ka Võro Instituudi töö üks eesmärke. Marju Kõivupuu sõnul on Kurgjärve  keelekonverents muutumas ürituseks, kus teadlased julgevad välja öelda seda, mida nad linnas ei söanda, ja seetõttu koguneb sinna ka kõige uuendusmeelsem teadlaskond.   Ettekannetega esinevad Jüri Viikberg, Tiit-Rein Viitso, Arvo Krikmann, Helena Sulkala jt. 

Kunstiajalookonverents Narvas
22. ja 23. oktoobril peeti Narva muuseumis konverents “Narva kunstielu XVII – XX sajandil”.
Narva muuseumi algatatud  suurejoonelisel konverentsil esinesid nii Peterburi, Narva, Sillamäe kui ka Tallinna kunstiajaloolased. Käsitlusi oli  Narva Ülestõusmise kiriku altari restaureerimisest kuni Venemaa provintsimuuseumide olukorrani XXI sajandi hakul. Eesti kunstiajaloolaste ettekanded olid pühendatud peamiselt Narva osale eesti kunstielus. Nii kõneles Rein Loodus Narva kunstielust 1920 – 44, Mai Levin Narva muuseumi kunstikogu tähendusest, Ea Jansen August Janseni seotusest Narva linnaga, Ülle Kruus Mari Adamsoni ja Adamson-Ericu elust ja loomingust Narvas jne. Antakse välja konverentsimaterjalide kogumik. Loodetavasti ei jää see viimaseks väljaspool Tallinna ja Tartut läbiviidud kunstiajalookonverentsiks Eestis. 

Gustav Ernesaksa  nimelise sihtfondi nõukogu kuulutab välja Gustav Ernesaksa nimelise preemia ning stipendiumide kandidaatide esitamise
Ettepanekud Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika preemia määramiseks saata 20. novembriks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele, Suur-Karja 23, Tallinn EE0001.
Ettepanekud Gustav Ernesaksa nimelise õppestipendiumi andmiseks saata 20. novembriks Eesti Muusikaakadeemia dirigeerimisosakonnale, Kaarli puiestee 3, Tallinn EE0001.
Ettepanekud Gustav Ernesaksa nimelise kooriliikumise edendamise stipendiumi andmiseks saata 20. novembriks Eesti Kooriühingule, Suur-Karja 23, Tallinn EE0001.
Info tel. 644 9152.
Preemia ning stipendiumide saajad kuulutatakse välja Gustav Ernesaksa 90. sünniaastapäeva tähistamise kontserdil 12. detsembril 1998.
 

Pöördumine
Meid, käesolevale allakirjutanuid, häirib septembrist alates meedia poolt levitatud teave:  30. oktoobril toimub Pirital ööklubis Flamingo endiste komsomolitöötajate kokkutulek, millele asjahuvilisi kutsutakse üles registreeruma.
Tähendab: jutt pole kunagiste komnoorte kokkutulekust. Sellisel puhul oleks ju kokkukutsutavate kogupilt liiga kirju, et asjast häiruda. Aga kokku kutsutakse  –  ja kunagiste komsomolisekretäride algatusel  –  kunagised komsomolit ö ö t a j a d. Ses seoses ei saa meil unuda, mida Komsomol endast kunagi kujutas. Avagem kasvõi ENE:
“ÜLKNÜ peamine ülesanne on kasvatada noorsugu marksismi-leninismi ideede, kangelaslike revolutsioonitraditsioonide ning proletaarse internatsionalismi ja rahvaste sõpruse vaimus.”
Tegelikult tähendas see ju kasvatada noorsugu stalinistlike ideede, terroristlike revolutsioonitraditsioonide, proletaarse klassivaenu ja totaalse venestamise vaimus.
Selle kasvatustöö ideaal olid eesrindlikud hävituspataljonlased, laitmatud küüditajad ja käsutäitlikud KGBistid. Selle kasvatustöö objektiks on olnud suur osa eesti rahvast. Kuivõrd see kasvatustöö individuaalselt kedagi mõjutas, on individuaalne probleem. Aga selle kasvatustöö  t e g i j a d, komsomolitöötajad, kõrgemad ning madalamad, teadsid, mida neilt oodati: kõigepealt eituse-levitamist, laimukülvi ja põhimõttelist valet selle riigi vastu, kus nad nüüd kõik karistamatult jõukuse ja mõjukuse poole püüdlevad.
Nii et kuu aja pärast on võibolla oodata ajalehekuulutust: Seltsimees Toomsalu teatab – ööklubis Seebra tulevad mõnusaks olemiseks kokku Eestimaa Kommunistliku Partei kunagised töötajad? Ja veel kuu aja pärast kutsub seltsimees Sillar öökluppi Kameeleon kokku oma kolleegid endisest ENSV Julgeolekukomiteest – niisamuti mõnusaks väikeseks olemiseks?
Meile, allakirjutanuile, tundub et endiste komsomolitöötajate kokkutuleku idee astub üle teatud ühiskondlik-eetilise piiri. Kui selle eestvedajate taas mõjukaks osutumise sügelus on nii kange ja kui see kõik pole seadusevastane, pidagu nad siis oma kokkutulek ära ükskõik kas Flamingos või Seebras või Kameeleonis – aga sündigu see levitamata selle kohta meedias painajalikku minevikulehalist teavet!

28. 10 .98
Heiki Ahonen, Jüri Arrak, Rene Eespere, Jüri Engelbrecht, Toomas Haug, Jaan Isotamm, Kalle Kasemaa, Sirje Kiin, Jaan Kiivit, Jaan Kross, Kalle Muuli, Aili Paju, Lagle Parek, Arvo Pesti, Rein Raud, Indrek Rohtmets, Tõnis Rätsep, Einar Soone, Lepo Sumera, Juhan Talve, Helju Tauk, Erkki-Sven Tüür, Udo Uibo.

Eesti Kunstnike Liidu volikogu
19. oktoobril toimus Eesti Kunstnike Liidu (EKL) kõrgeima juhtorgani volikogu töökoosolek.
EKLi alaliitude ümberregistreerimise tähtaega on pikendatud 1. märtsini 1999.a . EKLi jurist K. Stalmeister tutvustas selleks vajalikke bürokraatlikke protseduure; näidispõhikirjad on saadaval EKLi sekretariaadis.
EKL ei saa oma käibevahendeid ja loomingulisteks projektideks minevaid toetussummasid mitte riigieelarvest, vaid kinnisvara haldamisest jm. majandustegevusest. Tutvuti esimese poolaasata majandustegevuse auditi tulemustega ja majandusüksuse restruktureerimise ettepanekutega. Moodustati töörühm (koosseisus EKLi president Signe Kivi, asepresident Jaan Elken, liikmed Enn Põldroos, Harry Arming, Karin Hallas), kes paneks paika arengukava aastateks 1999 -- 2001 ja teeks ettepanekud aparaadi- ja struktuurimuutusteks.
Sätestati EKLi kuulumise uus kord. Uusi liikmeid hakkab nüüd kaks korda aastas laekunud sooviavalduste alusel vastu võtma EKLi volikogu. Täpsem protseduuriline kord on saadaval EKLi sekretariaadis ja teadetetahvlil. Nüüdsest ei kuulu mingisse alaliitu astunud kunstnik enam automaatselt ka Kunstnike Liitu. Sellega seoses on pärast suurkogu vastavat otsust siiamaani EKLi liikmeks ümberregistreerimata 256 liiget. Nendele pikendati tähtaega aasta lõpuni. Kunstnikel, kes EKLi kevadisel suurkogul ei osalenud, palutakse seega kiiremas korras võtta ühendust EKLi sekretariaadiga (Agnes Tang, tel. 445 054, faks 644 6483). Kunstnike Liidu liikmeksolemine on nüüdsest tasuline. Aastamaks 200 krooni (pensionäridele 50 krooni) tagab liikmele edaspidi ilmuma hakkava Kunstnike Liidu aastaraamatu. Aastaraamat, mille esimese numbri perspektiivne valmimisaeg oleks veebruari lõpp/märts, kajastab eelkõige EKLi loominguliste projektidena toimunud ja finantseeritud kunstiküsimusi, sisaldab objektiivseid ja balansseeritud ülevaateid jooksvast kunstielust, kroonikat, faktoloogilist materjali jm. Jaan Elken tutvustas aastaraamatu sisu projekti ja eelarvet. Olukorras, kus kirjastus Kunst on majanduslikel põhjustel loobunud almanahhi Kunst väljaandmisest ning kus kunsti puudutavad materjalid ei ületa kolletuvate päevalehtede uudiskünnist, leidis ettepanek alustada aastaraamatu väljaandmist volikogu ühehäälse toetuse. Kunstnike Liitu kuuluvate alaliitude esindajatele olekski palve võtta ühendust esimese numbri toimetaja Juta Kivimäega (tel. 644 9340) või tuua materjalid EKLi sekretariaati.
Eesti Kunstnike Liit