Rakvere teater alustas uuslavastustega
 

Indrek Saar, Tarvo Sõmer, Üllar Saaremäe ja Erik Ruus Boguslaw Schaefferi näidendis “Kvartett neljale näitlejale”.

Rakvere teater alustas 60. hooaega kahe uuslavastusega. 2. IX esietendus teatri väikses saali Carson McCullersi jutustuse “Kurva Kohviku ballaad” Edward Albee’ dramatiseering, lavastaja on Katri Kaasik-Aaslav. 10. IX tuuakse Eesti Draamateatri väikses saalis esmakordselt vaataja ette Boguslaw Schaefferi näidend “Kvartett neljale näitlejale”, lavastaja Andres Lepik. 
“Kurva Kohviku ballaadi” tegevus toimub unises väikelinnas, kus elu peamiseks vürtsiks on saladused, millest ainult sosistatakse, sest need on liig kohutavad valjult kõnelemiseks, veel vähem ajalehe uudis tesse sobitamiseks. Lavastuse kunstnik on Krista Tool, muusikaline kujundus Ardo Ran Varreselt. “Kvarteti” autori, poola helilooja Schaefferi esimesi kirjanduslikke katsetusi kippus saatma grafomaanluse vari, tänaseks on aga kuulsast muusikust saanud ka tunnustatud dramaturg. Schaeffer on öelnud, et teatris ei talu ta loogikat. ”Elus seda ei ole, miks peaks see meid teatris kollitama.Teatril on vaataja vastu ainult üks kohustus – mitte olla igav, ” väidab mitmekülgne poolakas. “Kvartetis” on autor võtnud muusikutelt instrumendid, jättes alles vaid noodipuldid ja partituurid. Kas muusikud kvartetis on enam inimesed; miks nad käivad aastate kaupa niimoodi koos ja püüavad iga hinna eest luua homogeenset tervikut; kas see on normaalne? Sellised küsimused on huvitanud Schaefferit “Kvartetis”. Etendus on ülimalt muusikaline, vastava kujunduse on teinud Peeter Konovalov. 

Vanemuine alustab hooaega
 

Mihkel Kütson

5. IX alustab uut hooaega Vanemuise kontserdimaja. Avakontserdil esinevad Vanemuise Sümfoonikud uue peadirigendi Mihkel Kütsoni juhatusel, soleerib Ib Lanzky-Otto (Rootsi) metsasarvel. Ettekandele tulevad Antonin Dvoraki avamäng “Karneval”, Richard Straussi Kontsert metsasarvele ja orkestrile Es-duur ning Johannes Brahmsi Sümfoonia nr. 3 F-duur. 
Ib Lanzky-Otto on üks tänapäeva paremaid metsasarvemängijaid, kes on esinenud orkestrisolistina kõikides Skandinaavia maades, Islandil, Soomes, Tšehhoslovakkias, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Kanadas ja USAs. Ta on aktiivne kammermuusika viljeleja; kauane Filarmonins Brassensemble liige. Tänavu valiti Ib Lanzky-Otto filharmoonikuks; talle määrati Filharmoonikute Liidu stipendium, mida jagatakse igal aastal kahele eriti silmapaistvale orkestriliikmele ja neile, kes aitavad kaasa orkestri edasisele arengule. Ib Lanzky-Otto on solistina salvestanud mitmeid heliplaate, sealhulgas firmades BIS, Caprice ja Unicorn. 
Mihkel Kütson on õppinud orkestri dirigeerimist Hamburgi muusika- ja teatriülikoolis. 1996 – 98 oli ta dirigent Hamburgi muusikaülikooli ooperi teatris Junge Forum Musiktheater (dirigeerides Blacheri, Bernsteini, Milhaud`, Mozarti, Hartmanni, Poulenci teoseid) ning 1995 – 98 Hamburgi Orkestriühingu sümfooniaorkestri muusikaline juht ja dirigent. Diplomikontsert leidis aset 1998. a. Hamburgi Sümfoonikutega. Juulis 1999 debüteeris Iiri rahvusliku sümfooniaorkestri ees. Alates 1. VIII on Kütson Vanemuise muusikajuht ja peadirigent.

Estoonlased kodus
1. IX saabus rahvusooperi 130-liikmeline ooperi trupp edukalt Belgiagastrollilt G. Bizet’ ooperiga “Carmen”. Kuu aja kestel anti maestro Paul Mägi juhatusel üksteist menukat etendust kolmes linnas: Genti lähistel Ooidonki lossis, Liege’i Kohtupalee siseõuel ja Brüsseli eeslinnas La Hulpe’i lossis. 
Albert-Andre Lheureux’ “Carmeni” lavastust oli võimalik jälgida 30 000 inimesel. Carmenit laulis Riina Airenne, Micaelat Nadia Kurem. Teistes osades olid rahvusvaheliselt tunnustatud solistid Ameerikast, Prantsusmaalt ja Belgiast. Lavastuse dekoratsioonide autor on Liina Keevallik ning kostüümikunstnik Gerard Audier. Kuna etenduspaigad ei ole teatrid, siis tehti palju muutusi nii lavastuses kui kujunduses. Keevalliku sõnul ei saanud kasutada Estonia laval nähtud “Carmeni” kujundust, dekoratsioonid tuli uuesti kavandada ja üles ehitada, Eestist võeti kaasa vaid neli puittala ja päevalilled. Suurejooneline projekt teostus tänu rahvusooperi loomingulise juhi Paul Mägi ja “Carmeni” lavastaja Albert-André Lheureux’ eestvedamisele. Viimati käis teater nii põneval ja pingelisel gastrollil kümme aastat tagasi, 1989. aastal Halle teatris ja Berliini Metropoli teatris Händeli ooperiga “Alcina” Paul Mägi juhatusel.

Kolm dirigenti Järvit
Neeme Järvi alustas Londoni promenaadikontserdi ja New Yorgi festivali Mostly Mozart järel hooaega statsionaaris Göteborgi Sümfoonikutega 26. VIII, olles enne juhatanud GSOd ka vabaõhukontserdil Liesebergis. Kontserdimajas kõlasid Anders Hillborgi “King Tide” (kavas ka kevadel Tallinnas), Nielseni Viiulikontsert (sol. Nikolai Znaider Taanist, dirigendi sõnul ainulaadne Nielseni interpreet) ja Sibeliuse “Lemminkäise süit”. Üks kava veel 1. IX, kavas ka Griegi “Peer Gynti” süit, misjärel mindi Luzerni rahvusvahelisele festivalile, mille teemaks on “Müüdid muusikas”, kaasas Griegi, Sibeliuse, Nielseni teosed ning veel Tšaikovski sümfoonia “Manfred” ja Gia Kantšeli “Liturgia” altviiulile orkestriga, solistiks Juri Bašmet. Kontserdid Neeme Järvi juhatusel toimuvad uues kontserdimajas täna ja homme (3. ja 4. IX). Seejärel jätkub reis Itaalias, Veronas ja Meranos (7. ja 8. IX), kus peaaegu samad kavad, lisaks G. Mahleri laulud. Hooaega Detroidis alustab Järvi 16. IX (kordused 18. ja 19. IX): “Season of the Century” avakavas kõlavad R. Straussi “Sinfonia domestica” ja Rahmaninovi III klaverikontsert Ivo Pogoreliciga solistina. 
Paavo Järvil on pärast Lepo Sumera Tšellokontserdi maailmaesiettekannet Haagis (14. V, kavas ka Tüüri “Searching for Roots”) olnud käe all St Paul Chamber Orchestra Minnesotas (28. – 29. V, Tüür “Insula deserta”, Pärt “Fratres”, Sarah Chang R. Straussi Viiulikontserdiga), Orchestre de la Suisse Romande Genfi Victoria Hallis (16. VI, Sibelius, Prokofjev, Sabine Meyer Mozarti Klarnetikontserdiga), Bambergi Sümfoonikud Bad Kissingeni festivalil (20. VI, Sibelius, Beethoven, Dezsö Ranki Liszti I klaverikontserdiga), Frankfurdi Raadio SO Rostropovitši festivalil Prantsusmaal Evianis (7. VII, Beethoveni IV, Prokofjevi V), ka kaks käiku Eestisse. Seejärel juhatas Paavo Järvi 9 kontserti Austraalias: 22. – 24.VII Adelaide SO (Rahmaninov, Sibeliuse VII, esmakordselt Aust raalias Lepo Sumera III sümfoonia, mis Paavo sõnul olnud õhtu menukaim teos), 28. – 30.VII Sydney SO sealses kuulsas ooperimajas (Tüüri “Searching for Roots”, Pamela Frank Dvoraki Viiulikontserdiga, austraallanna Margaret Sutherlandi “Concerto for Strings”, Sibeliuse VII), 4. – 6.VIII Melbourne’i SO (Smetana “Moldau”, Pamela Frank samaga, Tüüri “Insula deserta”, Sibeliuse VII). Septembrisse jääb Paavo Järvi debüüt kuulsate Müncheni Filharmoonikutega nende residentsis Gasteigis, kus 16., 17. ja 18. IX kavas Sibeliuse VII ja Bruckneri VII sümfoonia.
Kristjan Järvi tegi 20. VIII debüüdi Hollywood Bowli suvekontsertidel Los Angelese Filharmoonia Orkestriga, mille assistent-dirigent ta oli esimest hooaega: Smetana avamäng “Müüdud mõrsja”, auväärses eas Ida Haendel samaviisi Hollywood Bowli debütandina Brahmsi Viiuli kontserdiga, Mendelssohni IV sümfoonia (Kristjan Järvi sai hea arvustuse,sealsed kriitikud võrdlevad Järvide dirigendi peret omaaegsete Straussidega Viinis). 26. VIII tegi dirigent debüüdi Kuningliku Stockhol mi Filharmooniaorkestriga: Smetana sama ava mäng, Prokofjevi I klaverikontsert ja Lutoslawski variatsioonid Paganini teemale (sol. Patrick Jablonski), ning Mendelssohni IV.

Finlandia Records ja eesti muusika
Põhjanaabrite plaadifirma on andnud oma juubeli puhul (1979 – 1999) välja taas kordusena 20 kassetti (igas 3 plaati) sarjana “Jubilee Box”, kus kolm kassetti ka eesti muusikat sisaldavad.
IV kassetis “A Baltic Collection” on plaadil “Cantabile” Erkki-Sven Tüüri “Insula deserta”, samuti plaat “The Heino Eller School”, millel Elleri, Pärdi, Tüüri, Sumera, Tubina ja Räätsa teosed; V kassett “An Estonian Collection” sisaldab varasemast tuntud plaadid “Erkki-Sven Tüür: Architectonics”, “Estonian Piano Concertos” (Lemba, Tubin, Sumera) ja “Veljo Tormis: People of Kalevala”. (Plaadid ilmusid 1995, 1996 ja 1997). X kassetil “A Trumpet Concerto Collection” (Jouko Harjanne esitused) on ühel plaadil ka Eino Tambergi Trompetikontsert, mis esmakordselt ilmus 1996.

Estonia Seltsi segakoor USAs
Estonia Seltsi segakoori 33 lauljat ning dirigendid Heli Jürgenson ja Jüri-Ruut Kangur sõitsid äsja USAsse, et osaleda 3. – 6. IX toimuvatel Lääne ranniku eesti päevadel Los Angeleses ning anda ühtekokku neli kontserti nii Los Angeleses kui ka Tallinna sõpruslinnas Portlandis ja Seattle’is. 
Päevade peakorraldaja Arne Kalm kutsus koori “kandvaks jõuks” Lääneranniku eesti päevade laulupeole, mis toimub 4. IX kell 15. Iseseisva kontserdi annab Estonia Seltsi segakoor 5. IX kohalikus luterlikus kirikus, kavas eesti heliloo ming (Kreegi ja Tormise rahvalauluseaded ning Mägi, Ernesaksa, Vettiku jt. helitööd). Sama kava ga astub koor üles ka 10. IX Portlandis ning 11. ja 12. IX Seattle’is. 
Kokkuleppel koori USAreisi suurima toetaja Tallinna linnavalitsusega on osa Estonia Seltsi segakoori lauljatest ka ESTO EXPO-l, mis korraldatakse Lääneranniku eesti päevade raames. Seal esitlevad nad Tallinna infopunktis soovijaile Tallinna tutvustavaid materjale. Eestist osalevad eesti päevadel ka Arsise kellade koor Aivar Mäe juhatusel, solistid Sirje ja Väino Puura ning rühm rahvatantsijaid Ülo Luha juhtimisel. Vahetult pärast naasmist algab uus hooaeg traditsiooniliselt uute lauljate vastuvõtuga. Koori hoo aja esimesi olulisemaid tegemisi on esinemine Cyrillus Kreegi 110. sünniaastapäeva kontsertidel 4. XII Estonia kontserdisaalis ja 5. XII Haapsalu toomkirikus koos Tallinna Kammerkoori, Raekoja Kammerkoori ja Vabariikliku Koorijuhtide Sega kooriga. Enne seda, 21. XI esineb Estonia Seltsi segakoor Tallinnas Jaani kirikus. See on osa kont serdisarjast, mille korraldab Tallinna Jaani Kiriku Oreli Fond uue oreli ehitamise toetuseks iga kuu kolmandal pühapäeval. 
Koori tegemistest USAs ja arvatavasti ka Lääne ranniku eesti päevadel toimunust üldse püüab Estonia Seltsi segakoor anda võimaluse korral operatiivselt teada oma koduleheküljel internetis. USA tuuri kava ja võimalike uudiste aadress on: www.geocities.com/SouthBeach/Shores/7453/ EstoniaSeltsiSegakoor/USA99/ ning koori kodu lehe küljele pääseb ka Eesti WWW Wärgi kaudu. 

Pianistid õppisid Valgas
24. – 27. VIII toimus Valgas VI noorte pianistide suvekool. Tänavu oli osavõtjaid 106, neist 44 õpilast ja 62 õpetajat, valdavalt Lõuna-Eestist. Erialakonsultatsioone juhendasid prof. Ivari Ilja (EMA) ja H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli õpetajad, improviseerimistundides jagasid näpunäiteid Anto Pett (EMA) ja tema noored kolleegid Ebe Müntel ja Tanel Joamets. 
Oli kaks loengseminari: Anto Petti “Loova mõt lemise avamine” ja Lembit Orgse (G. Otsa nim. Tallinna MK) “Klassikalise stiili interpretatsioonist”. Publikut ja esinejaid jagus nelja töise päeva sisse rohkesti. Suvekoolist osavõtjad esinesid kontserdiga kahel õhtul, Tallinna MK õpilane Katja Fjodorova (juhendaja prof. I. Ilja) esitas soolo kava Bachi, Mozarti ja Chopini loomingust. Veel toimus improvisatsioonide õhtu Anto Petti, Tanel Joametsa ja Ebe Münteli osavõtul ning kontsertkohtumine J. Medinši nim. Riia MK õpetaja Raita Krilova ja tema õpilastega. Suve kooli avaõhtul andsid akadeemilise kontserdi “Debussy, Ravel ja d�ässimprovisatsioonid” Lasse Joamets (viiul) ja Tanel Joamets (klaver). 

Tantsupreemiad
25. VIII anti Tallinna raekojas Ullo Toomi nimeline tantsupreemia ameerika tantsurühmade ettevalmistajale Eesti XVI üldtantsupeoks Master of Arts kraadiga Portlandi (USA) rahvatantsurühma Tulehoidjad koreograafile Liina Teosele, kes juhendab ka muusikakollektiive.
Eesti rahvatantsijad tunnevad teda kui suurejoonelise Rooside festivali korraldajat Portlandis. Neil festivalidel on osalenud meie kunstikollektiivid, kelle esinemisi on Liina Teose hoolikalt ja missioonitundega korraldanud. Ta aitas kaasa Portlandi ja Tallinna sõprussidemete loomisele ning on selle sõprusühingu juhatuse liige. Teose loometeed mängivad sellised suurettevõtmised nagu valguspidu “Estovisioon” Torontos (ESTO’84), Lääneranniku eesti päevad Portlandis (1995), ESTO’96 tantsu- ja laulupidu Tallinnas. Liina Teose ettevõtmised väärivad Eesti tunnustust, sest need on kantud armastusest eesti rahvakultuuri vastu.

Seekordse Kristjan Toropi fondi tantsupreemia pälvis XVI üldtantsupeol Mait Agu tantsude lavastaja, tema õpilane Helle-Mare Kõmmus.
Helle-Mare Kõmmuse looming sai emotsionaalne, kontrastiderohke ning sisukas. Auhinna andis XVI üldtantsupeo kolmanda etenduse finaalis üle Eri Klas. Kristjan Toropi fondi tantsupeopreemia määratakse üldtantsupeo kavas oleva tantsu või tantsudeploki parima, uudse õnnestunud lavastuse eest. Saaja valivad peost osa võtnud rühmade tantsujuhid salajase hääletamise teel.

Ilmus võrukeelne laulik
Täna kell 15 tutvustab Võru Instituut vanade Võrumaa rahvalaulude koos ülevaatega rahva laulutraditsiooni ajaloost Lõuna - Eestis ja selle uurimisest Võrus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi õuel.
Lauliku, mis on mõeldud täiendavaks abivahen diks laulmise, folkloori ja võru keele õppimiseks ja õpetamiseks, on koostanud folklorist Marju Kõivu puu, koostamisel on nõu andnud etnomusikoloog Vaike Sarv. Raamatu on illustreerinud Võrumaal elav kunstnik Edgar Valter.

Marje Üksise graafika Adamson-Ericus
 

Marje Üksine. Legend. Kuivnõel, 1999.

Täna avatakse Adamson-Ericu muuseumis Marje Üksise näitus “Urbi et orbi”.
Marje Üksine (1945) omandas kunstihariduse 60ndate teisel poolel Tallinnas kunstiinstituudis. 1970ndate esimesel poolel ajastutundlikult uuendusliku loojana kunstiellu lülitunud, kuulub talle omanäolise vabagraafiku ja raamatuillustraatorina oluline koht eesti graafika üldpildis. Alates esimesest isiknäitusest 1973. aastal on Marje Üksise töid eksponeeritud arvukatel näitustel Eestis ja välismaal ning tema loomingut on pärjatud mitmete autasudega. Üksise teoseid on omandanud Eesti ja Tartu Kunstimuuseum, Tretjakovi galerii Moskvas, Ludwigi muuseum Kölnis, New Orleansi moodsa kunsti muuseum USAs, jmt. kunstikogud. Marje Üksine vaatleb loomingus meid ümbritsevat eluruumi inimeste ja looduse, esemete ning kultuurilis-urbanistlike objektide argise, kuid samas suure sümbolimahuga alltekste pakkuva kooslusena. Kunstniku pildikeeles ühtib naiselik lüürilisus ja pildiruumi kindel konstruktiivne organiseeritus. Süüvides erinevate tundevarjunditega graafikatehnikatesse, on Üksine järjekindlalt arendanud oma isikupärast käekirja eelkõige sügavtrükis, millele 1980ndate keskel liitus uue etapina värviline lito. Näitusel “Urbi et orbi” on eksponeeritud valik graafilisi lehti aastatest 1977 – 1986 ning teisenenud visuaalse struktuuriga suuremõõtmelisi töid 1990ndatest. Erinevail loomeetappidel valminud teoseid ühendab taas sügavtrükitehnikate ning mitmete kunstnikule oluliste kinnismotiivide kasutus. Näituse kandvaks teemaks on mälu – õigemini mitmekordne mäng nii kunstniku kui ka vaataja isikliku kogemuse ja kultuurimälu parafraseeringutega. 

Kurvitz kodutute kaitsjana
27. augustil avati Tallinna Kunstihoones ning Kunstihoone galeriis Raoul Kurvitza isiknäitus “Sümfoonia Si-bemoll minoor – Postapokalüptika”. Näituse hulka kuulub ka mahuline rajatis nimetusega “Katedraal”.
Tinglikult muusikalise üldnimetaja alla koondatuna sisaldab näitus mitmeid video- ja ruumiinstallatsioone, mahu- ja valgusobjekte, üht 21 kompuutrist moodustatud instrumendil esitatud kaheosalist programmi ning kolme kontseptuaalset maaliseeriat, mis võtavad kokku autori loominguprintsiibid ajavahemikus 1986 – 1999. Näituse põhirõhk on siiski kas täiesti uutel või Eestis seni eksponeerimata teostel. Näitus tugi neb oluliselt ka mitmetele audioelementidele, mille autor on helilooja Ariel Lagle. Väljapanekut iseloomustab mahult massiivne, ent kujundilt lakooniline ja materjalide haprusele rajanev käsitlusviis. Lisaks näituse kui “sümfoonia” abstraktsele, valguskesksele põhiteemale tulevad alateemadena käsitlemisele regionaalse ideniteedi otsingud, süü ja vastutusega seotud probleemid lahendamatutes konfliktolukordades jm.; näitust võib vaadelda ka möödunud sajandi ning aastatuhandetega arveteklaarimisena ajalise ahistatuse minoorses võtmes ning millenniumilõpu postapokalüptilises kontekstis.

Enn Lillemets
Mall Nukke eesti ikoonid Kuressaares
10. septembrini saab Kuressaare raegaleriis vaadata Mall Nukke näitust “Eesti egod ja ikoonid”.
Mall Nukke jätkab 90ndate keskpaigas alustatud eestiaineliste töödega. Seekord on tal väljas 25 kollaa�itehnikas tööd oma põlvkonnast – 60ndatel sündinud tuntud kultuuriinimestest. Nende seas võib näha kirjanikku -filosoofi Hasso Krulli, luuletajat Karl Martin Sinijärve, filmitegijaid Jaak Kilmit ja Rainer Sarnetit, kunstnikke Marko Mäetamme ja Marko Laimret, Jaan Toomikut ja Ene-Liis Semperit. Vaid Linnar Priimägi langeb kujutatuna 60ndate põlvkonnast välja, kuid kunstniku sõnul on Priimäe tegevus ja selle ideoloogiline suunitlus seotud just selle põlvkonnaga. Mall Nukkel on plaanis jätkata sarja kuuekümne tööni ning tuleval aastal näidata seda Tallinna Linnagaleriis. Õlimaalis kujutatud eesti ikoonid on seotud meie kõige aktuaalsemate probleemidega. Piibliainestik on irooniliselt seotud Euroopa Liidu, NATO jt. põletavate küsimuste ja tegelastega.