Eesti Usedomi kuurordisaarel
Pärast meie uut ärkamisaega on juba
haruldane, et üks Saksamaa festival end taas Eestile pühendab:
kuurordisaare Usedomi muusikafestivali (11. – 25. IX) tegijad ja kunstiline
juht Thomas Hummel on selle nüüd suure omapoolse jõu ja
kulutustega läbi teinud.
Festivali 16 kontserdist puudutas Eestit vähemasti
kümme (sh. kontserdid “Estland und seine Gäste”, “Estland und
seine Nachbarn” jt.), lisaks Jaan Räätsa ettekanne eesti
muusikast. Samas oli tutvustamisel meie turism, kokakunst jm., pidustusi
käis avamas kultuuriminister Signe Kivi, äratades ajakirjanduses
ja avalikkuses suurt tähelepanu. Eesti tutvustamisega oli seotud sadu
siin- ja sealpoolseid korraldajaid, meie ja teiste maade muusikuid. Kavades,
kus osalemas ka meie muusikatudengid ja laulupoisid, kõlas 14 Eesti
autori, sh. kõige sagedamini Arvo Pärdi muusikat. Festivali
eel ja ajal ilmus pikk rida artikleid ja Eesti tutvustusi ajakirjanduses
(sh. ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung). Avakontserdist, kus klarnetist
Toomas Vavilovi soleerimisel kõlas Eino Tambergi “Tundeline
teekond”, avaldas materjali koos fotodega seitsmemiljonilises tiraaťis
ilmuv Hamburgi Bildzeitung.
Usedomi festival sündis ju alles ühinenud
Saksamaal ja toimus tänavu kuuendat korda. Pärast Berliini müüri
langemist on varem Saksa DVs asunud saare kuurordimajandus imekiiresti
arenenud. Pidustustel polegi pealava, sest sellest tahavad osa saada Usedomi
kõik kuurordid (kontserte toimus 13 keskuses). Esinejad on kõrgest
klassist: iseloomulik on side mitmesuguste muusikaorganisatsioonidega nagu
rahvusvaheline Young Concerts Artists (USA), kelle Euroopa finalistid nüüd
siingi esinesid, samuti Jugend Musiziert Saksamaal, New Yorgi Metropolitan
Opera jt. Entusiastlikud tegijad olid siia kutsunud Kremerata Baltica
koos Gidon Kremeriga (nädal varem esines orkester, kus ka neli eesti
muusikut, peaaegu sama kavaga Londoni kuulsatel promenaadkontsertidel),
poola nimeka pianisti Ewa Kupieci, Põhja-Saksa Raadio Filharmoonikud
Hannoverist, tõeliselt säravad muusikud olid “Young Concert
Artists” finalistid (Euroopa finaal lõppes 5. IX Leipzigi Gewandhausis),
bulgaaria viiuldaja Ina Dimitrova ja briti tšellist Thomas Carroll. Just
Ina Dimitrova tuli võitjaks ka äsja Kölnis lõppenud
rahvusvahelisel konkursil.
Viimaste festivalipäevade üheks kesksemaks
külaliseks sai Tallinna Poistekoor Lydia Rahula juhatusel.
“Eesti-teemaliste kontsertide silmapaistvaim aktsent”, “Poisid esindavad
Eesti muusikakultuuri keskseimat, kooritraditsiooni...”, “Eesti poistekoor
esimese poistekoorina Usedomil on festivali tõeline ehe...” – nii
kirjutati ja kõneldi meie poistest. Esineti ka kohtumistel ja vastuvõttudel,
– ja kui erksat muljet avaldas siin taas meie vana hea K. A. Hermanni “Oh
laula ja hõiska!” poiste suurepärases ettekandes. Tallinna
Poistekoori peakontsert toimus 24. septembri õhtul Zinnowitzi evangeelses
kirikus. Korraldajate soovil esitati mitmekülgne kava spirituaalidest
kuni Veljo Tormise lauludeni (sh. Kreek, Sisask jt.),
mis näitas poiste võimekust igas mõttes. Oli ilus ja
ühtlane vokaal, koor kõlas dünaamiliselt väga paindlikuna,
nagu Lydia Rahula käe all alati, olid efektsed seaded ja lavastusedki,
poistel oli suur menu.
Festivali lõpupäeval esines saksofonist
Lembit Saarsalu kaasakiskuvalt mitmetunnises programmis laeval Adler
koos kuulsa ooperitenori René Kollo dťässilauljatarist ja näitlejast
tütre Nathalie'ga, õhtul oli aga Annely Peebo Usedomi
Forumis Heringsdorfis avamas Mozarti aariaga New Yorgi Meti noorte solistide
ja Euroopa noorte tähtede ühist galakontserti. Annely Peebo esitas
kolm numbrit (Mozartit veel ja J. Straussi) ning osales ühises lõpuansamblis
(“Brüderlein” J. Straussi “Nahkhiirest”). Varem (21. IX) Peenemündes
esinenud Siiri Sisaskit nimetati ajakirjanduses ta väga eduka
kontserdi järel Eesti Madonnaks, taas toodi mitmel pool esile Arvo
Pärdi muusikat, Hortus Musicusest (19. IX) kirjutati kui legendaarselt
teenekast varajase muusika ansamblist endise Ida-ploki maades, õnnestunud
olnud vastukajade põhjal Uue Tallinna Trio esinemine 12.
ja 16. IX (sh. Šostakovitši Trio op. 67), teisel kontserdil mängis
ka Tallinnast pärit, praegu Rostockis õppiv pianist Oksana
Kondak. Eesti muusikute tähelepanu väärinud ülesastumised
salvestusid taas eesti muusika rahvusvaheliste saavutuste kroonikasse,
nüüd siis kõrge muusikakultuuriga Saksamaal.
Eesti muusika kõlas Usedomil päris
esinduslikult: Pärdi “Tabula rasa” (solistid G. Kremer ja Ula
Zebriunaite) ja Tõnu Kõrvitsa (festivalikavades kahjuks
moondunud nimega Kirvitis) “For you, the messenger of night” (1999) Kremerata
Balticalt, Ester Mägi Sonaat klarnetile ja klaverile (Edmunds
Altmanis Lätist, praegu H. Altrovi õpilane Tallinnas, ja Marrit
Gerretz-Traksmann), E.-S. Tüüri “Arhitektoonika II” (E.
Altmanis, Kaido Kelder, M. Gerretz-Traksmann), J. Räätsa
Allegro viiulile ja kitarrile (Florian Meierott, Eugène Hölzer)
ning M. Kuulbergi “Point E” ja Sonaat nr. 4 (F. Meierott), H.
Elleri “Lüürilised palad” (Tallinna trio) ja “Poeem” tšellole
ja klaverile (K. Kelder, M. Gerretz-Traksmann), A. Pärdi “Fratres”
(läti noor viiulitäht Baiba Skride, Oksana Kondak), seitse A.
Pärdi teost Hortus Musicuselt.
Priit Kuusk
|