Kunstimetseenlusest ja kõrgkultuurist
 

Barokkansambel Corelli Consort.

14. – 22. augustini toimub era-kontsertagentuur Concerto Grosso korraldatav kontserdisari “Eksklusiiv ne barokkmuusika ajastute hämarusest” kaunites ajaloolistes paikades: Tallinna Niguliste kirikus, Pärnus Ammende villas ning Pädaste, Anija ja Sagadi mõisas. Sarja eesmärk on tutvustada Eesti mõisaansambleid, pakkuda publikule kõrgetasemelist kontserdielamust ning mis kõige tähtsam, aidata pisutki mõisahoonetes asuvaid väikeseid koole oma suurepäraste hoonete korrastamisel.
Sarjas kõlav muusika on tõeliselt eksklusiivne – barokkmuusika mängituna ajastulähedases esituslaadis ja vanade originaalinstrumentidega. Barokkansambel Corelli Consort on üks väheseid Eestis, kes peab oma missiooniks barokiaegse muusika elustamise nii, nagu see võis kõlada meistrite eluajal. Laulusolistiks on end Amsterdami konservatooriumis täiendav metsosopran Teele Jõks, kes oma noorusele vaatamata kuulub kindlalt meie barokklauljate tippu. Tänu tema meisterlikkusele on esmakordselt Eestis võimalik kuulata vokaalselt ja sisuliselt ääretult nõudlikke G. Ph. Telemanni ja G. Fr. Händeli soolokantaate metsosopranile. Eriliselt hästi sobib selline muusika just meie mõisahoonetesse, mille vaimne pärand liidab endas nii filosoofilise mõtlemise kui kultuurimetseenluse idee. Paljudes neist asuvad koolid, kes ei suuda neid väärtuslikke komplekse oma jõududega vääriliselt korrastada. Seetõttu on Concerto Grosso ja Corelli Consort algatanud nimetatud kontserdisarja, mis sel aastal toetab Anija peaaegu kahesaja-aastases barokses mõisahoones paiknevat algkooli. Vastupidiselt üldlevinud tavale lasta iga pakutav kontsert väikestel koolidel kinni maksta, on Concerto Grosso eesmärk sootuks vastupidine. Sponsorpiletite müügist saadav tulu on toetus Eesti hariduselule ja kõrgkultuurile ning aitab meie üsna lootusetus olukorras olevaid mõisaansambleid säilitada järgmisesse aastatuhandesse.
 
 ERSO musitseeris Hispaanias
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester naases Galicia rahvusvaheliselt muusikafestivalilt Santiago de Compostelas, kus esitati 29. juulil Raveli-kava peadirigent Arvo Volmeri juhatusel.
Festivalikavas leiab selle kuupäeva alt küll Teatro La Fenice de Venezia, esitamas Raveli ooper-balletti “L’enfant et les sortilèges”. Tegelikult osalesid selle ettekandes ka ERSO ja koor Madridist (Coro de la Comunidad de Madrid); kontserdi teises pooles kõlas sama autori “Bolero”. 5. juulil alanud “Festival Internacional de Musica de Galicia” lõppes 31. juulil Plácido Domingo esinemisega Sofia Rahvusooperi orkestri ees. Mahukast festivaliprogrammist leiab nii suurteoseid (Mozarti “Võluflööt” ja Reekviem, Haydni “Loomine”) kui maailmanimesid (Jordi Savall, Oliver von Dohná nyi, Lorin Maazel, Helmut Rilling jt.), ühtekokku paarkümmend põnevat kava Santiago de Compostelas, lisaks üksikuid festivalikontserte teisteski linnades. Esinemispaikugi oli üle kümne, ERSO astus üles Galicia moodsas, 1989. aastal valmi nud kontserdisaalis (Audiotorio de Galicia).

Tobiase muusika Londonis
Maailma suurimaks kontserdimuusika festivaliks peetavatel Londoni “Promenaadikontsertidel” Royal Albert Hallis on seni eesti muusikast kõlanud vaid Arvo Pärdi teosed. Tänavu 29. juulil olid Neeme Järvi juhatatud kontserdi kavas Rudolf Tobiase kooriteosed “Eks teie tea” ja “Otsekui hirv”. 
Neist esimese on orkestreerinud Vardo Rumessen (lisas dirigendi palvel seekordseks ettekandeks ka orelipartii) ja teise Helen Dobias-Duesberg. Mõlemad teosed lauldi saksa keeles nimetuse all “Two Sacred Choruses”. Neeme Järvi kavas kõlasid veel C. Nielseni “Springtime on Funen” ja süit muusikast näidendile “Aladdin” ning maailmaesiettekandel BBC tellimusteos – trompetikontsert “Aerial” (soleeris Håkan Hardenberger) Viini heliloojalt H. K. Gruberilt. Esinesid BBC Sümfooniaorkester ja Philharmonia Chorus, ka lastekoor. Kontserdi kandis paljude maade ringhäälingutele otse üle BBC-3, loodetavasti kõlab selle salvestus peatselt ka Eesti Raadios. Londonis viibinud Vardo Rumessen ütles, et Tobiase muusika äratas tähelepanu. Ta toob esile Martin Andersoni põhjaliku Tobiase tutvustuse festivali kavaraamatus, Neeme Järvi heas vormis ettekande ning publiku sooja vastuvõtu. Vaimustunult kiitis ta Philharmonia koori “suurepärast, pehme ja ühtlase kõlaga, lausa fantastilist laulmist”, mis olnud Viini heliloojalt H. K. Gruberilt kontserdi suurimaks elamuseks.

Ooperipäevad Kuressaares
30. VII – 1. VIII toimusid Kuressaares ooperipäevad. Vanemuine etendas Puccini ooperi “Tosca” (peaosades P. Lill, V. Jürna ja J. Zahharov, dirigent E. Nõgene) ja Leigh’ muusikali “Mees La Manchast” (A. Tommingas, V. Kallaste, T. Kattai ning P. Saul), rahvusooper andis kontsert etenduse Bizet’ “Carmenist” (R. Airenne, N. Kurem, V. Jürna, A. Saal ja P. Mägi).
Ooperipäevade korraldajad olid Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutus ja Ludmilla Toon. Etendused toimusid Kuressaare piiskopilinnuse hoovil, kuhu oli ostetud plokkidest kokkukäiv lava (jääb Kuressaare Linnateatri valdusse). Võimalik, et “Tosca” oli üldse esimene nö. täismetraa�iline ooper, mida Saaremaal kunagi mängitud. Kuigi paartuhat kuulajat mahutavas linnusehoovis oli seekord kuulajaid vähem, kavandatakse juba järgmist ooperifestivali, julgustamas meie muusikateatrite suur huvi. Kui tänavu võttis põhiraskuse Vanemuine, siis järgmine kord tuginetakse rahvusooperile – kõneldud on “Don Carlost”, ühest operetist ja ooperigalast.

Algab kirikumuusika festival 
Raplas sündinud VII rahvusvaheline kirikumuusikafestival korraldatakse 7. – 15. VIII esmakordselt mitmes maakonnas – Raplamaal, Järvamaal ja Harjumaal, lisaks Põltsamaa ja Tallinna Jaani kirikus. 
Homsel avakontserdil Raplas esinevad barokkduo Ingrid Paul (flööt, Saksamaa) ja Imbi Tarum (klavessiin), gamba-ansambel “väike rinG” Peeter Klaasi juhatusel ning Tallinna Barokksolistid. Tallinna Jaani kirikus mängib Jüri Leiteni käe all Tallinn Brass, Türi kirikus laulab Tiia-Ester Loitme juhatusel Ellerhein ja Kehtna mõisas korraldatakse “Barokkmuusika õhtu mõisaroogade ja veiniga”. Kontserdid toimuvad ka Märjamaal, Juurus, Järvakandis, Kehtnas, Vigalas, Hageris, Vahastus, Koerus, Kärus, Paides, Kosel ja Prangli saarel – kokku 16 kirikus. Festivalil osaleb kolm eesti keelpillikvartetti (Noobel Nelik, Keremi ja Ufferti kvartetid, Raplas esinetakse ka ühiskavaga), külaliseks on veel Soome organist Dag-Ulrik Almquist. Duo Liina Saari (sopran) ja Tiit Peterson (kitarr) esitab kava Kuldar Singi vaimulikust muusikast (varem on seda Soomes, Rootsis ja Taanis tutvustatud) nüüd Märjamaal, Juurus, Paides, Türil ning festivali lõpupäeval Prangli Laurentsiuse kabelis (sinna korraldatakse postipaat Helga erireis). Festivali 26 kontserti on tasuta, välja arvatud vaid Kehtna mõisa ja Rapla lõpuõhtud, kus Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel esitavad Arvo Pärdi “Berliini missa” ja “Te Deumi”. 

Koorilaulude konkursi tulemused
31. VII toimus Tartu lähedal Puurmanis Eesti segakoorilauljate suvelaagris Eesti Segakooride Liidu ja Eesti Helilooojate Liidu poolt korraldatud uute segakoorilaulude konkursi lõppkontsert.
Konkursile oli laekunud 10 tööd ja �ürii koossei sus Kuno Areng, Valli Ilvik, Aarne Kruusimäe jaotas preemiad järgnevalt: I – Erki Meister “Libera me” (3000 kr.), II – Harri Otsa “Kui lähed naista võttemaie” ja Erki Meister “The everlasting voi ces” (à 2000 kr.), III – Tiina Kiilaspea “Palve” ja Mart Siimer “The Pillar of the cloud” (à 1000 kr.) Publikupreemia (1000 kr.) võitis samuti Erki Meistri teos “Libera me”. Võitnud heliloojatel palutakse preemia kättesaamiseks kontakti võtta Eesti Heliloojate Liidus Mare Põldmäega. 

Loodi Kõpu Majaka Fond
24. VII asutati mitmesaja annetaja silme all Eri Klasi eestvõtmisel Kõpu Majaka Fond. 
Fondi loomise idee pärineb Eri Klasilt ja Peeter Palult, eesmärk on edendada Hiiumaa kultuu rielu. Üritusel “Pasuna ja pika puuga” tegi esimese annetuse 1000 krooni maestro Eri Klas, kokku laekus 6582 krooni. Tegutsema hakatakse Eesti Rahvuskultuuri Fondi nimelise allfondina. Praegusel hetkel tegeldakse töö käivitamisega, lähiajal moodustatakse halduskogu. Kõigil, kes soovivad toetada Hiiumaa kultuurielu, on seda võimalus teha läbi Kõpu Majaka Fondi. Täpsemat informatsiooni saab Hiiu Maavalitsuse kultuuri nõunikult Ermo Mäeotsalt, telefon 311 29.

Endla lõpetab suve gastrollidega
Suvepealinna teatri erihooaeg jõuab lõpule külalisetendusi andes.
Augusti esimesel nädalal reisib eelmise aasta vabaõhulavastus “Kodanlasest aadlimees” möö da Eestit. 10. – 15. VIII näidatakse Eesti Draamateatris valikut eelmise hooaja esietendustest. 10. VIII esitatakse Euroopa ühe mängitavama näitekirjaniku Coline Serreau’ komöödiat “Küülik Küülik”. See on Enn Keerdi lavastus veidrustega perekonnast Küülik, kellel ühel halval päeval hakkab hirmus viltu vedama. Näidendis põimuvad osavalt komödiantlik stiil ja pateetika, läbielamisteater ja eepika. 11. VIII etendub A. R. Gurnay’ “Sylvia” (lav. Madis Kalmet). Tegemist on tragikomöödiaga, kus keskealise mehe toob kriisist välja koer ja sunnib teda ümber mõtestama ka armastuse ja sõpruse. Et koera mängib laval ilus tüdruk, jääb vaatajate otsustada, kas tegemist on abielutragöödiaga või loomaarmastuse draa maga. Peaosas on Jaan Rekkor. 12. VIII etendub Rootsi tunnustatud postmodernisti Stig Larssoni sadistlik farss “VD ehk Tegevdirektor”. Selles Enn Keerdi lavastuses satuvad noored inimesed vastamisi erakordselt tugeva vaimse vägivallaga. Larssoni näidendis on segi ülev ja madal, sakraalne ja profaanne. Peaosas on Ahti Puudersell. 13. VIII etendub vendade Capekite müstee rium-komöödia “Putukate elust” (lav. Jaan Too ming). See on allegooria, kus liblikate, saagitseja te ja sipelgate sebimist kujutades heidetakse kõrvaltvaataja pilk inimeste tegemistele. 14. ja 15. VIII võib näha Raivo Trassi lavastatud intiimsuhete komöödiat “Mees, kes arvatavasti on”. Joyce Rayburni armastusloo intriig käivitab kaua oodatud päeval, mil koju saabub liiga iseseisvaks muutunud poeg oma tüdruksõbraga. Tallinnast suundub Endla Tartusse, kus neli päeva näidatakse magusat ja vaimukat “Irmat”. Pärast taasiseseisvumispäeva mängitakse “Putukate elu”. Endla suve lõpetab ajalooline lavastus, mis on pidustuste programmis, millega tähistatakse 350 aasta möödumist Tartu ülikooli evakueerimisest Pärnusse. Lavastaja on teatri peanäitejuht Raivo Trass. 

Roerichi mälestustahvel Haapsalus
17. juulil avati Haapsalus Lahe ja Wiedemanni tänava nurgamajal Nikolai Roerichi mälestustah vel, millega tähistatakse kunstniku ja teadlase 125. sünniaastapäeva.
Avamisel viibisid Haapsalu linnapea Urmas Sukles, Läänemaa muuseumi direktor Talis Vare, Haap salu Linnavalituse kultuurinõunik Anneli Aken, Vene Föderatsiooni ajutine volinik Eestis Vla dimir Kuznetsov. Mälestustahvel, mis paigaldati Eesti Roerichi Seltsi algatusel, jääb linlastele ja külalistele meenutama, et siin suvitas 1910. a. kuulus vene kunstnik ja teadlane. Sama päeva õhtul avati Läänemaa muuseumis (Kooli 2) näitus “Roerich – 125”, mis tutvustab kunstniku sidemeid Eestiga, maale ja eskiise, mis on sündinud Eestis, eksponeeritud on ka abikaasa Jelena ja poegade Juri ja Svjatoslav Roerichi töid. Muu seum on lahti K – P kl. 10 – 18. Näitus on lahti 9. augustini.

Erika Klõšeiko. Juuli 1943; Sirje Reitav, Jaan Klõšeiko. Juuli 1976.

22. augustini on Tallinna Kunstihoones näha eesti erootilise kunsti näitust “Eros”.
Loova inimtegevuse üks oluline käivitaja on armastusjumal Eros. Seksuaalenergia sublimatsioonivõimet on kasutanud paljud poeedid, heliloojad ja kunstnikud. Tallinna Kunstihoones avatud näitusel tõstatavad idee autor Jaak Olep, näituse kuraatorid Anu Liivak ja Sigrid Saarep ning kujundaja Leonhard Lapin küsimusi eesti erootilise kunsti kohta. Kas meie kunstnikud on loonud tugeva erootilise alltekstiga töid või on jäädud kerge flirdi juurde, kus on küll lubatud inimkeha kujutamine, aga sügavam side seksuaalenergiaga on luterlikult puritaanliku kasvatuse juures jäänud siiski tabuteemaks? Projekti kõrvaleesmärk on ka vaataja tagasitoomine kunstisaali, sest kunsti ja selle ainese distantseerumine vaatajast on publiku eemale peletanud. Seksuaalsus ja erootika on aga laia publikut huvitavad inimlikud teemad. Eesti kunstis pärinevad esimesed Erose-ainelised teosed XIX sajandi lõpust Amandus Adamsonilt ja Johann Kölerilt. Erootilist kunsti on loonud XX sajandi algul Ado Vabbe, Oskar Kallis ja Eduard Wiiralt, nüüd Leonhard Lapin, Tõnis Vint, Lembit Sarapuu, Ly Lestberg, Aili Vint ning Toomas Volkmann. Antud projekti raames tuuakse vaatajateni mitmed senini tundamatud tööd, näiteks Wiiraltilt ja Vabbelt, ent ka nõukogude okupatsiooni aastatelt. Väljas on Ado Lille, Jüri Okase, Leonhard Lapini, Aili ja Tõnis Vindi jt. graafikat ning Ahti Seppeti skulptuure, mis seni näitusesaalidesse ei pääsenud. Päris viimastest töödest pakub huvi Tiina Tammetalu tänavu valminud trendikas lesbiteemaline video. 

Enesepaljastajad
29. juulil avati Kunstihoone galeriis eesti eroo ti lise kunsti näituse raames näitus “Enesepaljastajad”.
Antud väljapanekus on kunstnikud kasutanud või paljastanud oma keha. Ennast on eksponeerinud tuntud filmimees ja Pärnu Kaasaegse Kunsti Muuseumi juht Mark Soosaar, kunstikriitik Hanno Soans, kunstnikud Ly Lestberg, Toomas Volkmann, Andrus Joonas, Sirje Runge, Leonhard Lapin, Peeter Linnap ja Jaak Kadarik. Kas nad on eneseimetlejad ja ekshibitsionistid või on nende töödes ka sügavam alltekst, selle jätavad autorid juba vaatajate ja tõlgendajate otsustada. Näituse kuraator on Sigrid Saarep ja kujundaja Leonhard Lapin. Näitus on lahti 15. augustini. 

Andres Toltsi juubelinäitus
23. juulil avati Rotermanni soolalao esimesel korrusel Andres Toltsi 50. sünnipäeva tähistavate ürituste sari pressikonverentsiga, esitleti Toltsi kataloogi ning avati ülevaatenäitus “Kronoloogia. Töid aastaist 1967 – 1998”.
Näitus, mille koostajaks on Andres Tolts, tutvustab kunstnikku tema karjääri algusest 1967. a. kuni tänase päevani. Igal kümnendil on Toltsi looming leidnud endale uue arengusuuna ja tinglikult võiks selle jagada neljaks perioodiks. Aastat 1969 ja 70ndaid tähistab alternatiivsus ja vastuhakk. Näitusega “SOUP” 1969. aastal Pegasuse kohvikus lülitus kunstiakadeemia disaini osakonna esimese kursuse tudeng Andres Tolts kunstiellu alternatiivina, täiendades koos rühmituse SOUP ‘69 liikmetega (Tolts, L. Lapin, A. Kesküla, Ü. Eljand) nõukogude kunsti viimasega täiesti kokkusobimatu popkunsti vahenditega. Kuuekümnendate ja seitsmekümnendate vahe tu sel tegeles ta assamblaa�ide valmistamisega ja nõukogude teemasid irooniliselt käsitlevate kollaa�idega. 1970. a. algul siirdus Tolts maalikuns ti, pakkus välja uuendatud pildiprogrammi ja ku jun das uue ainevaldkonna – ebasentimentaalselt ja ideoloogiavabalt esitatud keskkonna. 1970 nda tel tegutses ta interjöörimaali ikonograafia rikastajana, esitas igapäevaseid asju ja asjakesi uuelt moodsalt vaatenurgalt. Ka rajas Tolts tema loomingut iseloomustava korrastatud ja neut raalse pildiprogrammi, mille loomisel töötas üm ber popkunsti erinevaid ideoloogiaid. Tollal tegutses Tolts teadliku keskkonnauuendajana mitmel alal, tuntum on tema panus ajakirja Kunst ja Kodu koostajana ja kujundajana. 1980ndatel tegeles Tolts, ikka maalikunsti piiridesse hoides, illusiooni kujundamise moodsamate võtete loomisega. Sellel kümnendil on ta enam seotud maastikumaaliga, ühendades loodusmotiivi katkeid teravmeelsetesse ja hästitoimivatesse süsteemidesse. Toltsi kiindumust ebatavaliste esitusviiside vastu kirjeldab hästi ekraanide maalimi ne piltidesse, mis vabastas suurema osa pildipinnast kujutisest. Ekraanide, sirmide, kummaliste rakursside ja peegelduste ilmumine on seotud Toltsi distantseerituma suhtega aega, kus moodsa ja praeguse kõrvale siiratakse ajatumaid kogemusi. Uue filosoofia valguses ja silmatorkavalt moderniseeritult kasutas Tolts ära selliseid sürrea listliku kunsti vanu võtteid nagu “kujutis kujutise sees”, “aeg ajas” jpm. 1990ndatel liitub Toltsi maal assamblaa�iga, eelistatumad materjalid on kirevamustrilised sitsriided ja militaristlikud mänguasjad lastele. Sellel kümnendil võtab Tolts endale kitšifilosoofi ülesande, ta mõtiskleb kitši üle seda produtseerides ja juurde luues, tõestades kitši kohutavat jõudu inimese üle. Kõikidel loomejärkudel on Tolts muutumatult püsinud korrastaja organiseerivas rollis, võtnud ülesandeks puhastada ja süstematiseerida kaootilist ja inetuvõitu elupilti. Kuid seda, et Tolts on ilusat kohanud vägagi küsitavates asjades, on samuti võimatu eitada. Ning ennäe, elu muutubki Toltsi esituses kauniks ja meeldivaks. Selle kogemuse pärast on mitu põlvkonda Toltsi loomingut nautinud ja imetlenud. Näitus on lahti 22. augustini.

Kaja Toominga “Jäämaa” Vaalas
20. juulil avati Vaala galeriis Kaja Toominga isiknäitus.
Praegu Göteborgis tegutsev eesti tekstiilikunstnik lõpetas EKA 1992. a. ja suundus end täiendama Rootsi. Praegu õpetab Tooming Göteborgi ülikooli juures asuvas Disaini ja Tarbekunsti Kõrgkoolis ning kirjutab doktoritööd. Eestis tuntakse teda Eesti – Rootsi ühiste kunstiprojektide ja workshoppide organiseerijana. Tooming esindab oma loominguga eksperimenteerivat tekstiilikunsti ja teda võikski iseloomustada hirmu puudumisega materjali ning tehnika pühaduse ees. Tooming seob omavahel meediaid ja materjale ning vormistab töid pidulikult kollaa�idena. Teda võib pidada nii graafikuks kui maalijaks, kes praegu eksperimenteerib digitaaltrükiga. Kaja Tooming iseloomustab oma näitust järgmiselt: “Näituse “Jäämaa” inspiratsiooniallikaks on Island, sellest tuleneb ka näituse nimetus. Eelkõige Islandi loo dus oma omapäraste värvide ja struktuuride rikkusega on olnud minu tööde mõjutaja. “Puhas” sinine ja roostekarva punane on need värvid koos jää ning lume heledate nüanssidega ja tõrvakarva laava toonidega, mis on iseloomulikud Islandile ja peegelduvad vähemal või rohkemal määral ka sellele näitusele esitatud töödes. Võtmesõnadeks on struktuur, reljeef, rütm, värv. Digitaaltrükis kangale teostatud tööde aluseks on minu Islandil teh tud fotod.” Näitus on lahti 7. augustini. 

Joonase performance Haapsalus
24. juulil esines tulefestivali “Fire Night ‘99” programmi raames oma performanceiga Pärnu tegevuskunstnik Andrus Joonas.
Kohaspetsiifiline, tule ja veesümboolikale rajatud esitus mõjus inimelu allegooria ja metakunsti sünteesina. Seistes põleva ringi keskel ja ümbritsetuna tekstilindiga “Tähelepanu kunst”, astus Joonas publikuga häälekasse dialoogi, käskides end mitte vaadata. Performance kulmineerus kunstniku mõneks ajaks merevette põgenemisega. 

12. augustini saab vaadata Tartu ülikooli emeriitprofessor akadeemik Ülo Lumiste juubelinäitust TA raamatukogus.
Ülo Lumiste on Eesti Matemaatika Seltsi asutaja, Eesti Loodusuurijate Seltsi liige, sarja “Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis” algataja, Euroopa ja Amee rika Matemaatika Seltsi liige, TPÜ audoktor, TÜ Raefondi preemia laureaat. Rahvusvahelise Matemaatikaajaloo Komisjoni liikmena on ta pal ju uurinud matemaatika ajalugu ja sellega seotud isikuid. Näitusele on välja pandud väike valik tema arvukatest monograafiatest, kõrgkooli õpikutest ja teadusartiklitest.

Mälestusmärgid Juhan Jaigile
15. juulil tähistati Võrumaal Juhan Jaigi 100. sünniaastapäeva. Rõuge mõisapargis avati Tiiu Kirsipuu loodud Juhan Jaigi monument “Kaarnakivi”, sünnikohta asetati mälestuskivi ja etendati vabaõhulavastus “Kaarnakivi ehk esi vane mate kuld”.
Sänna mõisa moonakamaja, Juhan Jaigi (13. X 1899 – 10. XII 1948 Rootsis) sünnikodu asukoh ta tähistab nüüdsest mälestuskivi. Sündmuse puhul olid Võrumaale sõitnud Juhan Jaigi kolmest lapsest kaks – tütar Ilo Jaik Riedberg Prantsusmaalt ja poeg Koit Jaik Saksamaalt. Nad istutasid kivi kõrvale oma isa mälestuseks elupuu. Õhtul avati Rõuge pargis Juhan Jaigi 100. sünniaastapäeva ürituste sarjas kirjaniku loomingule pühendatud sammas “Kaarnakivi”. Jaigi looming on olnud tihedalt seotud tema sünnikohaga. Kirjaniku teoste paremikku kuuluvad rahvapärimuslikud “Võrumaa jutud”, tema üks tuntumaid tegelasi on Kaarnakivi. Ööbikuorus mängis Eesti Näitejuhtide Teatritrupp Kaarel Kilveti lavastatud etendust “Kaarnakivi ehk Esivanemate kuld”. Viitina suvekoolis nädalaga valminud vabaõhutüki kujun das muusikaliselt Peeter Konovalov, kunstnikutöö tegi Hardi Volmer.
 

“Kaarnakivi” Tiiu Kirsipuu