V A R I A

Eesti animafilmide rahvusvaheline edu
 
Mikk Ranna ja Priit Tenderi “Vares ja hiired” nopib animaauhindu.

Ukrainas peetud rahvusvahelisel animatsioonfilmide festivalil “KROK ‘99” anti kõikidele võistlusprogrammis osalenud eesti animafilmidele ühine, reglemendiväline auhind Kuldne Karikas erakordselt tugeva programmi eest
Auhinna said nukufilmid “Vares ja hiired” (reť. Mikk Rand ja Priit Tender), “Päevavalgus”, (reť. Mait Laas), “Tagasi Euroopasse” (reť. Riho Unt) ja “Põrandaalune” (reť. Mati Kütt) ning joonisfilmid “Bermuda” (reť. Ülo Pikkov), “Viola” (reť. Priit Tender), “Porgandite öö” (reť. Priit Pärn). Lõuna-Koreas peetud Souli rahvusvahelisel animafilmide festivalil (Seoul International Cartoon & Animation Festival) anti lühifilmide kategoorias pronksauhind koos rahalise preemiaga nukufilmidele “Primavera” (reť. Riho Unt ja Hardi Volmer) ning “Vares ja hiired” (reť. Mikk Rand ja Priit Tender). Pikkade filmide kategoorias sai pronksi ja preemia Riho Undi nukufilm “Tagasi Euroopasse”. Ťürii eripreemia stsenaariumi eest teenis “Vares ja hiired” (Mikk Rand ja Priit Tender).
 Hõimupäevad tulekul, kuid mitte ainult
5. X andis pressikonverentsi MTÜ Fenno-Ugria Asutus (asutatud 1927, taasasutatud 1991), mis peab oma peamisteks ülesanneteks haridus- ja kultuuripoliitilisi, aga ka välispoliitilisi suunitlusi, mis keskenduvad soome-ugri keelte ja kultuuri säilitamisele, elujõu lisamisele. Pressikonverentsi peateemad olid 12. – 17. X toimuvad hõimupäevad, IX fennougristika kongress Tartus aastal 2000, Fenno-Ugria aegruum ning soome-ugri rahvaste olukord, eriti Venemaal. 
Kahte viimast võib nimetada spontaanseteks teemadeks, mis kerkisid esile Fenno-Ugria südameasjana. Selle tõttu muundus pressikonverents peaaegu et korraldajate omavaheliseks seminariks, kuna kutsutuid, ajakirjanikke, oli vähe – 3,5 inimest. Teema “antiatraktiivsusest” hoolimata – või just tänu sellele – oli pressikonverents hariv, asjassepühendav. Hõimupäevad on Fenno-Ugria korraldatavatest pidudest ajaliselt kõige lähem, alates juba oktoobri kolmanda nädala teisipäeval ja sisaldades nii kontserte, näitusi kui palju muud (hõimupäevade kava lk. 21). Kui kasutada Fenno-Ugria esimehe Mart Meri sõnastust, on “hõimupäevade hing” Jaak Prozes, kes pressikonverentsil ka kõnealuse peo ajalugu valgustas. Esimesi hõimupäevi tähistati aastal 1929 ning pärast vahepealset ajaloolistest tõsiasjadest tingitud pausi taastati traditsioon 1988. aastal. Jaak Prozes rõhutas just hõimupäevade toimimise aega – oktoobri kolmandat nädalavahetust – millest on saanud traditsioon. Rahvusvahelise Fennougristikakongresside Komitee president Tõnu Seilenthal viitas lisaks ka sellele, et Hõimupäevade toimumine jääb mihklipäeva ja mardipäeva vahelisse aega, ajavahemikku, mida on nimetatud ka hingede ajaks. Siia sobib mõtisklemine oma keele ja kultuuri üle ülihästi. Samas peakski hõimupäevade kohta ütlema pigem hõimunädal, kuna pidustused haaravad enda alla kuus päeva. Jaak Prozes lisas veel, et hõimupäevadel toimuvad üritused on traditsiooniliselt tasuta.
Väga huvitav oli Tõnu Seilenthali fennougristika kongresse puudutav taha- ja ettevaade. 8. – 13. augustil 2000. a. toimub Tartus IX ülemaailmne fennougristikakongress, kuhu praeguseks on Tõnu Seilenthali sõnadel registreerinud 1081 inimest. Kui riivata ajaloolist plaani, siis esimene kongress toimus 1960. aastal Budapestis ja edaspidi igal viiendal aastal – Helsingis, Tallinnas, uuesti Budapestis, Turus, Sõktõvkaris, Debrecenis ja viimati Jyväskyläs. Kusjuures 1970. aasta Tallinna kongress on Fenno-Ugria jaoks tähtsuselt samastatav laulupeoga. Huvitav oli ka T. Seilenthali seletus fennougristika konverentsi logo kohta. Logo sarnanes alguses punaametnike arvates liiga palju haakristiga ja nii tuli vorme ümardada. Logo vormid on siiamaani ümaraks jäänud – 2000. aasta logo ja ka kongressi plakati on kujundanud Kaljo Põllu.
Pressikonverentsi spontaansemas osas keskenduti soome-ugri rahvaste olukorrale Venemaal, võimustruktuuride ja Fenno-Ugria kui ühe mittetulundusühingu suhetele. Tooniandvaks selles kõneluses oli Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse juhataja Andres Heinapuu piprane teravmeelsus. A. Heinapuu nimetas Venemaa bürokraatlikke struktuure “bojaari diktaktuuriks” ja juhtis tähelepanu tõsiasjale, et Euroopas pole teadvustatud soome-ugri rahvaste säilimisprobleeme, kuna viimased pole baskide või iirlaste sarnased pommipanijad. Teisisõnu – Venemaa Föderatsiooni aladel elavad soome-ugri rahvad assimileeruvad sama tempoga kui Nõukogude Liidu eluajal. Mart Meri leidis, et soomeugrilaste kohal ripub “venestamise kirves”. Samas tõsteti esile eestlaste osakaalu suurust fennougristilises tegevuses, kuna eestlastel – vastupidiselt soomlastele ja rohkem kui ungarlastel – on sügavam suhe Venemaa olemusega. Samas tahab Eesti riik A. Heinapuu sõnul jätta vägisi muljet, et neil on fennougristilisest tegevusest ükskõik. 

J. K.,
üks 3,5st.

 Parimad näidendid selgunud
Eesti Näitemänguagentuur (ENA) tähistas 4. X Linnateatris viiendat sünnipäeva näidendivõistluse “Mäng millenniumis” võitjate autasustamisega.
Tänavune näidendivõistlus on esmakordne ER “Raadioteatri”, ETV “Teleteatri” ja ENA ühisprojekt, mille eesmärk on koondada jõud uute tekstide hankimisel. Ťürii (Jaak Allik, Mari Tuuling, Ivar Põllu, Valentin Kuik, Ain Prosa, Tamur Tohver, Mari Tuulik) määras 15 000-kroonise preemia teledraama kategoorias Toomas Hussarile ja Ervin Õunapuule (“Romanss trompetile”), lastenäidendite kategoorias Urmas Vadile (“Varasta veel võõraid karusid”), laulusõnad Contralt ning sõnalavastusteatri tekstide kategoorias Hannes Hamburgile (näidend “Kulupõletajad”). 10 000- kroonise preemia said Mihkel Ulmann (“Iseendal võõrsil”) ja Mihkel Tiks (“Muulane ja kohtlane”). Ergutuspreemia 5000 krooni määrati Triin Sinissaarele (“Me kohtume sealpool pilvi”) ja Andres Keilile (“Shoot”). 
Külli Holsting
Esietendus Vanalinnastuudios 
Homme esietendub Vanalinnastuudios inglaste Ray Cooney’ ja Gene Stone’i komöödia “Miks mitte hommikusöögile jääda?”.
Eestimaad näib olevat tabanud Cooney’ buum. Draamateatri vaieldamatult publikumenukaim tükk on “Pereringmäng”, kohe on tulemas Ain Prosa lavastuses järgmine Cooney – “Igaühele oma”. Varem on Vanemuine mänginud “Oh, Johnnyt”. Cooneyst on jäänud mulje kui farsimeistrist, ent Vello Jansoni leitud ja tõlgitud lugu “Miks mitte hommikusöögile jääda?” on pigem tõsine komöödia. Lugu kahe väga erineva inimese kummalisest kokkusaamisest ja kokkujäämisest – noore raseda neiu Louise’i (Liia Kanemägi) ja keskealise ametniku George’i (Raivo Rüütel) vahel näib olevat terve kuristik, neid eristab nii keelepruuk kui ellusuhtumine. Oma eakaaslase Daveyga (Toomas Tross) on neiu aga suhted lõpetanud. Kahele peategelasele pakub näitemäng suurepäraseid mänguvõimalusi. Ka lavastaja Ivo Eensalu tähelepanu on olnud suunatud näitlejale, realistlik laad ja ei mingeid nipitamisi. Gunta Randla loodud lavaruum laseb näitlejail end mugavalt tunda.
Ülev Aaloe
“Festum Esticum”
Pühapäevase kontserdiga Sibeliuse akadeemia kontserdisaalis algab läbi hooaja ulatuv festival “Festum Esticum – 100 aastat eesti muusikat”, kunstiliseks juhiks Magnus Still, peaesinejaks Sinfonietta Odysseus.
Still hindab algavat festivali kõige ulatuslikumaks eesti muusika tutvustuseks Soomes. Ta arvab, et eesti muusika võib soomlasele esimesel kuulamisel tunduda vanaaegne, ent lubab süvenevale kuulajale kohtumist kõrgetasemelise ja kuulajasõbraliku muusikakultuuriga. Avakontserdil “Pärdi põlvkond” kõlab nimiautori kõrval ka Elleri, Räätsa, Singi ja Sumera muusika, esitajaks Sinfonietta Odysseus Andres Mustoneni juhatusel. Sarja teine kontsert 31. X keskendub Erkki-Sven Tüüri “Arhitektoonikatele”, esitajaks Kamari-Odysseus Magnus Stilli juhatusel. 20. XI kammerkontsert tutvustab uut põlvkonda – Andrus Kallastu, Mart Siimeri ja Mari Vihmandi teoseid. Jaanuari algul haakub festivaliga Eesti Kontserdi millenniumiprojekt, kaks suurt oratooriumikontserti – Pärdi “Te deum” ja Vähi “2000 aastat pärast Kristuse sündi” Andres Mustoneni ning Tüüri “Ante finem saeculi” ja Tormise “Sünnisõnad” Tõnu Kaljuste juhatusel. Aprilli algul tutvustab Odysseus Jüri Alperteni käe all sümfoniste eesti kassikast (Tobias, Lüdig, A. Kapp, Lemba, Eller). Lõppakordina tuleb 1. V ettekandele Jaan Räätsa deklamatoorium “Karl Marx”.

Eri Klas uudisteosega Tamperes
Tampere linnaks nimetamise 220. aastapäeva puhul tõi Tampere Linnaorkester esiettekandele (30. IX) sealse helilooja, Venemaalt pärit Friedrich Brucki (62) ulatusliku vokaalsümfoonilise teose baritonile ja sümfooniaorkestrile “runosümfooniaks” nimetatud “Pyynikki” (Viljo Kajava luule põhjal, sellenimeline on tamperelaste lemmikpark).
Esiettekannet Tampere-talos juhatas peadirigent Eri Klas, solistiks äsjasel M. Helini konkursil eripreemia saanud Gabriel Suovanen. Mitmel puhul märgitakse, et Tamperes teist hooaega alustanud Klasi käe all on linnaorkester “teinud lootusrikka hüppe üles”. 25 aastat Soomes elanud Friedrich Bruckile oli see esimene suurem avalikkuse tähelepanu, peatselt tuleb esiettekandele ta II sümfoonia klaveriga, pühendatud pianist Ralf Gothónile.

Priit Kuusk
Eesti rahvusdiskograafia edu Viinis
Äsja toimus Viinis Rahvusvahelise Heliarhiivide Assotsiatsiooni (IASA) aastakonverents. Seekordne oli tavakohastest märksa pidulikum, sest tähistati ühtlasi Austria Fonogrammiarhiivi (vanima ja senini olulisima omataolise terves maailmas) sajandat sünnipäeva.
Erialainimeste – bibliograafide-diskograafide, arhivaaride, helireťissööride ning inseneride hulgas esindasid Eestit Katre Riisalu (ERR) ja Heli Pikk (ER). Konverentsi seekord üsna napiarvuliseks kontsentreeritud põhiteemade hulgas oli olulisel kohal Heino Pedusaare hiljuti Tallinna kirjastuses Ilo arvutiversioonina üllitatud “Eesti heliplaatide koondkataloogi 1901 – 1939” põhjalik tutvustamine. Autorilt pool sajandit nõudnud kollektsioneerimis-, uurimis- ja süstematiseerimistegevuse tulem pälvis õigustatult spetsialistide siirast huvi mahuka andmebaasi süsteemse kõikehõlmavuse, samuti leidlike otsisüsteemide kasutamise osas. Ootuspärase vastukajana avaldas mitu maailma suuremat heliarhiivi, nagu Deutsches Musikarchiv jt., kindlat soovi omandada see ainulaadne väljaanne. Katre Riisalu demonstreeris ka enese koostatud diskograafiat, mis hõlmab pärastsõjaaegseid helisalvestisi Eestis.
Ivo Pilve
Fond noorele muusikule
Rahvusvahelisel muusikapäeval 1. X tähistati piduliku balliga Tallinna Õpetajate Majas ka õpetajate päeva.
Meeldivaks üllatuseks kõigile oli Tallinna botaanikaaia direktori hr. Jüri Oti sõnavõtt, kus ta teatas oma otsusest asutada fond, mis aitab kaasa eesti lastele paremate pillide muretsemisele. Fond on mõeldud lastele, kes on tublilt esinenud Õpetajate Maja korraldatud rahvusvahelisel konkursil “Noor muusik”. Juba 1997. a. märkis ťürii liige, Sibeliuse-nimelise muusikaakadeemia õppejõud Sirpa-Launes Tukiainen meie laste tublit esinemist, kuid ütles samas, et sellistel pillidel ei ole võimalik ennast realiseerida, seda eriti rahvusvahelistes jõuproovides. Nüüd, kus käib ettevalmistus kolmandaks, Euroopas oma tugeva taseme poolest juba tuntuks saanud “Nooreks muusikuks” (toimub aprillis 2000), oli rõõm kuulata Jüri Oti otsust toetada igal aastal üht viiuli- või tšellomängijat 10 000 krooniga. Esimene toetus anti üle Tallinna muusikakeskkooli viienda klassi õpilasele, Ivi Tiviku käe all viiulit õppivale Mari Pollile.
Märt Hunt
Kammerkontsertide sari
2. X alustati teist hooaega Nõmme kultuurikeskuses populaarsete kammerkontsertide sarjaga “Valguses & varjus”.
Esines Estonia teatri solist, EMA laulukateedri juhataja ja nõmmelane prof. Mati Palm. Ta on paljude rahvusvaheliste konkursside laureaat. (Ja veel! – Palmi nimele kuulub siiani Eesti noorterekord kettaheites tulemusega 57.14.) Kammerkontserdi kavas oli populaarseid ooperiaariaid, eesti ja itaalia laule. Klaveril saatis Ülle Rebane. Kammerkontserdid toimuvad kord kuus, juunini aastal 2000 toimub Nõmmel üheksa kammerkontserti.
Avo Suurvärav

KULTUURIMINISTEERIUMIS
Novembris lõpeb mitme ringhäälinguloa kehtivuse aeg. Väljaantavate ringhäälingulubade tingimused tehti teatavaks Eesti Päevalehe 1. X numbris. Välja antakse 1 ringhäälinguluba teleprogrammi edastamiseks, raadioprogrammide edastamiseks 7 regionaalset ringhäälinguluba ja 23 kohalikku ringhäälinguluba. Kui kohalikele ringhäälingulubadele taotlusi ei tule, võidakse need liita regionaalsete ringhäälingulubadega. Ringhäälinguseaduse nõuetele vastavad ringhäälinguloa taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumile hiljemalt käesoleva aasta 20. X.
5. X kohtusid Kultuuriministeeriumis minister Signe Kivi ja Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, et arutada Kihnu rahvamaja põlenguga seotut.
Nõupidamisel otsustati, et kihnlased peavad saama uue rahvamaja ja see ehitatakse vana rahvamaja kohale. Ehitusraha peaks tulema kolmest allikast: vana rahvamaja kindlustussumma on 1,5 miljonit krooni, ühe miljoni leiab Pärnu maavalitsus ning kultuuriminister teeb vabariigi valitsusele ettepaneku arutada võimalust toetada Kihnu rahvamaja ehitust 1,5 miljoni krooniga. Lähinädalate jooksul komplekteeritakse uus raamatukogu, mida koordineerib kultuuriministeeriumi raamatukogude peaspetsialist Meeli Veskus koostöös Kihnu raamatukogu juhatajaga. 
29. IX – 1. X toimus Maltal XIV Euroopa spordikonverents (ESC), mille moto oli “Sport – kas tavaline äri?”. Eestit esindasid kultuuriminister Signe Kivi, Eesti Spordi Keskliidu esimees Andres Lipstok ja peasekretär Toomas Tõnise ning Eesti Olümpiakomitee president Tiit Nuudi ja tegevdirektor Siim Sukles.
Konverentsi avas ROKi president Samaranch, kes rõhutas Euroopa spordiliikumise ja olümpialiikumise tihedat seotust. Eriti oluliseks pidas president, et töös noorte sportlastega tõuseks esiplaanile spordi eetiline ja kasvatuslik väärtus. Põgusa vestluse käigus Eesti delegatsiooniga tuli kõne alla Samaranchi üleskutse tõsta naiste osakaalu spordiorganisatsioonide juhtimises. Eesti delegatsioon oli konverentsi kestel huviorbiidis – sest järgmine, 2001. aasta Euroopa spordikonverents toimub Eestis. 

Reet Weidebaum,
Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik

Läti kunsti näitus Rotermannis
 
Eriks Bozise “Kzzz…”, 1999.

Noorte läti kunstnike näitus “Grammatika” avatakse täna kell 17 Eesti Kunstimuuseumi näitusesaalis Rotermanni soolalaos. 
Näituse korraldasid Sorosi Kaasaegse Kunsti Keskus Riias koostöös Kaasaegse Kunsti Keskusega Eestis ja Eesti Kunstimuuseumiga. Näitusel, mis demonstreerib 90ndate kunstnikepõlvkonnale eriomast keelekasutust, osaleb kümme läti kunstnikku – Isolde Cesniece, Gints Gabrans, Monika I. Pormale, Barbara Gaile, Mikelis Fišers, Eriks Boťis, Armins Ozolinš, Renars Kruminš, Ieva Rubeze, Martinš Ratniks. Näituse kuraator on Solvite Krese. Eksponeeritud kunstnikud esindavad ühte põlvkonda ja on 90ndatel arenenud ühise rühmana. Näitus esitab neile eriomased teemad ja toob välja erinevad formaalsed väljendusvahendid, mis iseloomustavad uusi suunitlusi 90ndate kunstis, kunstiteose struktuuri, uut grammatikat. Iseloomuliku tunnusjoonena tuleb mainida ühiskondliku aktiivsuse ja ühiskonnakriitilisuse puudumist: nende kunstnike distantseerunud, resigneerunud ja iroonilised igapäevaelu uurimise katsed, kas taasloovad tegelikkust mimeetiliselt või asendavad selle “teise tegelikkusega”. Kunstnike vaatepunkt on aga siiski jätkuvalt antropoloogilise orientatsiooniga – põhiline uurimisobjekt on ikka inimene ja tema mikromaailm. Mitmed kontekstuaalsed teosed - Gints Gabransi ja Monika I. Pormale “Riia tutvumisbüroo”, Mikelis Fišersi “Arusaamatus metsas”, Eriks Bozise “Kzzz…” jne. on valminud spetsiaalselt Rotermanni soolalao näituseks. Näitus on lahti 14. novembrini. Näituse eesti kuraatorid on Eha Komissarov ja Hanno Soans.

Graafikapreemiad jagatud
1. X kuulutati graafika ülevaatenäituse avamisel välja 1999. aasta graafikapreemiad.
Eesti Vabagraafikute Ühenduse preemiad pälvisid Kai Kuusing (5000 Eesti krooni) ja Al Paldrok (1000 Eesti krooni). Kuusingu tööde puhul hinnati ideelist ja vormilist küpsust, Paldrok sai noore graafiku preemia. Tallinna linna kunstinõukogu ostis linna kunstikogusse Peeter Ulase ja Silvi Liiva tööd, kummaltki kaks tööd 10 000 Eesti krooni eest.

Reiu Tüüri isiknäitus Pärnus
6. X avati Pärnu uue kunsti muuseumis Reiu Tüüri isiknäitus “Sugupuu”.
Näitusel on väljas Reiu Tüüri looming aastatest 1992 – 99: “Ema portree” ja “Sugupuu” on eksponeeritud esmakordselt, teoseid on ka äsjaselt Tallinna Linnagalerii näituselt “Eesti taevas”. Viieaastase vaheajaga on väljas Tüürile ainuomased sigillograafiad näituselt “Massipsühhoos”, “Kelmide jooksuaeg” ja “Õnnerütmis”. Kõrvalepõigetena võib näha ka kasepuule maalitud õlimaale näituselt “Templi altar” ja amforaid näituselt “Veini vaasid”. Tegemist on Tüüri loomingu mahukaima väljapanekuga. Näituse avamisel esines ansambel “Whaw! Laiks”, esitades lugusid oma värskelt singlilt “Moskito”. 

Eve Luige pastellmaalid Sebras
5. – 16. X on Sebra galeriis avatud Eve Luige näitus “Aegade hämaruses”. 
Näitusel välja pandud pastellmaale võiks nimetada new age kunstiks, kus sisemaailm, muljed ja elamused on tähtsustatud ja pidulikult esitletud. Nii nagu kunstnik, püüdlevad ka maalid oma sõnumiga täiuslikkuse ja harmoonia poole. Maalide pastelsed toonid, nende omalaadne ornamentika, korduvad elemendid ja peegelpildis kujundid loovad religioosse õhkkonna. Jumalaks aga selle sees on inimene oma lõpmatu täiuslikkuse igatsusega. Eve Luik ise nimetab oma loomingut ťanrilt fantastiliseks kunstiks, milles on juugendi ja art déco sugemeid. Joon kui dünaamiline element tekitab kompositsioonides mitmesuguseid transformatsioone, eelkõige bimorfsete kujundite vallas. Kõik see on müstiline, dekoratiivne ja seotud valitud elegantsiga. Kunstniku tööd on inspireeritud elavast kujutlusest vaimumaailmas ja tunnetusest kosmilises ruumis. Eve Luige sümpaatia ida kunsti ja orientaalsete õpetuste vastu väljendub ka tema maalides. Paljusid töid läbivad erootilised kujundid ja motiivid, kuid need on varjatud ülimalt estetiseeritud kestaga. Kunstnik tegeleb maali ja graafikaga alates 1965. aastast.

Külli Hansen
Katrin Rootsi isiknäitus Tartus
7. X avati Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Katrin Rootsi isiknäitus “Leeni”. 
Noore kunstniku võimekust tõestab selleaastane Lembit Rändi stipendiumi laureaadi staatus. Vaatajaid võlub ta maalilooming eelkõige värviküllasuse ning dekoratiivsusega, tehnikatega eksperimenteeriv otsijahing ei leia rahu. Viimasel ajal on domineerivateks märksõnadeks räigelt energiline lillakaspunane koloriit, vitraaťilikult jõuline must raamistus ja hõbedaselt helklev foolium, mis ühendab töid vormiliselt. Näitus koosneb kahest maaliseeriast. Suureformaadilisi maale ühendab rouaultlikult ekspressiivne abstraktsio-nism, väikesemad on intiimsemad, lähtutud on konkreetsest naisfiguurist. Näitus on lahti 20. X.
Mariann Raisma
Valga Kesk tänava planeeringu konkursitööd
24. oktoobrini näeb arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel Valga Kesk tänava detailplaneeringu arhitektuurikonkursile laekunud 19 projekti.
Eesmärgiks oli suurejoonelise pärnaalleega ääristatud Kesk tänava muutmine aktiivseks linnaruumi osaks, lahendades loomulikult ka liikluse ja parkimise. Jagades tööd olemasolevat respekteerivaiks ja radikaalselt ümberkorraldavaiks, eelistas ťürii esimest, valides võitjaiks märgusõna “Intro” all esinenud Andres Siimu ja Kristel Ausingu. Teise preemia said Nikolai Volkov ja Kaspar Kruuse tööga “Sinipuna”, III preemia Urmas Luure tööga “RGB”. Ostu pälvisid Lea Järve, Kaire Rjadnev-Meristo ja Tiina Tuulik (“Möbiuse leht”) ja Lauri Saar, Tiina Orunurk ja Mart Mets (“A.I.R.”). Võidutööd hinnati kui elegantset ja delikaatset, kus hästi tsoneeritud peatelg on märgistatud õhulise pargipaviljoniga. 
Triin Ojari
Roerichi juubelinäitus 
4. X avati rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis Nikolai Roerichi 125. sünniaastapäevaks näitus.
Nikolai Roerich (9. X 1874 – 13. XII 1947) oli maalikunstnik, mõtleja, õpetlane, rahvusvahelise tähtsusega ühiskonnategelane, rändur, poeet ja kirjanik. Roerichi kaalukaim ühiskondlik algatus oli kahtlemata Roerichi ja Rahu Lipu pakt (ratifitseeriti 15. IV 1935). See oli esimene rahvusvaheline õigusalane dokument kultuurimälestiste kaitseks sõjategevuse korral ning sai 1954.a. Haagi konventsiooni aluseks. “Ajastu hääl, kultuuri juht” – nii määratlesid Roerichi olemust tema kaasaegsed, sealhulgas Albert Einstein, Thomas Mann, Rabindranath Tagore, Jawaharlal Nehru, Bernard Shaw. Peterburis sündinud kunstnik on korduvalt Eestis viibinud – Tallinnas, Haapsalus, Narvas, Petseris. Haapsalus, Wiedemanni ja Lahe tänava nurgamajale paigaldati suvel Eesti Roerichi Seltsi algatusel mälestustahvel. Selts koos Läänemaa muuseumiga andis ka tahvli valmistamiseks raha. Suvel tutvustati Roerichi elutööd Narvas Hermanni kindluses ja Haapsalus Läänemaa muuseumis, 26. oktoobri lõpuni on avatud näitus Kohtla-Järvel Valges saalis. Rahvusraamatukogu ja Eesti Roerichi Seltsi koostööna avatav näitus “Roerich – 125” on pidustuste tippsündmuseks Eestis. Roerichi ligi 7000 maali on mööda maailma laiali, osa neist erakogudes. Seetõttu, aga ka originaalide kallihinnalisuse, tolli- ja julgeolekuprobleemide tõttu on näitusel eksponeeritud kunstniku tööde reprod. Fotod ja raamatud täiendavad väljapanekut, andmas ülevaate Nikolai Roerichi ja tema abikaasa, filosoofi-orientalisti Jelena Roerichi ning poegade, väljapaistva tibetoloogi ja budoloogi Juri Roerichi ja Svjatoslav Roerichi, kunstniku ja ühiskonnategelase elust ja loomingust. 
Näitus on lahti 30. X.
Milvi Aasaru

Kunstimuuseum vajab uut hoonet
30. IX pressikonverentsil Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones tutvustas kunstimuuseumi juhtkond uue hoone ehitamise seisu ning kunstimuuseumi olukorda.
Muuseumi direktor Marika Valk tõdes, et olukorras, kus on tekkimas poleemika uue muuseumihoone projekti võimaliku vananemise ümber, on hädavajalik Eesti pressile ja laiemale üldsusele tutvustada uue hoone projekteerimise hetkeseisu, selgitada projektis tehtavaid muudatusi ja esitada hoone projekteerimisega tegelevat nii Soome- kui Eesti-poolset meeskonda. Rüütelkonna hoones oli väljas ekspositsioon uue hoone projekti praegusest seisust. Muuseumi direktor andis ka ülevaate välismaistest toetusfondidest. Kanadas avati selle aasta jaanuaris Toronto Eesti Kunstnike Koondise algatusel uue Eesti Kunstimuuseumi fond, mille arve asub Toronto Eesti Ühispangas. Projekti eestvedaja EKKT esimees Mai Järve-Vomm usub lootusrikkalt, et “Eesti Kunstimuuseumi toetamisfonde asutatakse lähemal ajal ka teistes linnades ja nii saavad väliseestlased olla majanduslikult abiks selle tähtsa projekti elluviimisel”. Eesti Kunstimuuseum on avanud Hansapangas arve (22 101 191 8504), millele saavad asutused, firmad ja üksikisikud teha annetusi toetamaks uue muuseumihoone ehitust. Kõik annetused saavad vastavalt rahvusvahelisele traditsioonile ära märgitud tänuraamatus ning olenevalt annetuse suurusest kas nimeliste galeriidena või plaatidel muuseumi fuajees. 
Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitus pidid vastavalt 1996. aasta riigikogu ühehäälsele otsusele algama 1999. aastal. 1999. a. Riigieelarve seadus nägi ette 5,6 miljonit Eesti krooni projekteerimistööde alustamiseks. Eesti Kunstimuuseum moodustas projekti juhtimise organisatsiooni, viis läbi riigihanked eriosade projekteerijaile, kaasas töösse erialaspetsialistid (valgus, akustika, turvamine, maastikuarhitektuur) ja võttis tööle projektijuhid. Selle aasta kevadel toimunud riigihanke konkursi tulemusel valiti ehituskonstruktsioonide loomiseks OÜ Neoprojekt, kütte- ja ventilatsiooniprojekteerimiseks Olof Garnlund Eesti AS, elektri- ja sidetöödeks Arpen Elekter OÜ. Need firmad on koos arhitekt Pekka Vapaavuori ja projektijuhtide Engel OÜ ja Ehituskorralduse OÜ juhtimisel töötanud üle poole aasta ja planeerinud oma töögraafikud ka järgmiseks aastaks. Praegune valitsus otsustas, et ehitust alustatakse 2001. aastal ega anna 2000. aastaks sentigi projekteerimistööde jätkamiseks. Seega peatatakse juba alanud suuremahuline ja spetsiifiline projekteerimistöö täielikult. Eesti kunstimuuseum on samas olukorras nagu 1991. aasta sügisel, kui koliti välja amortiseerunud Kadrioru lossist vaat et sama amortiseerunud Rüütelkonna hoonesse. Viimase ekspertiisi käigus avastati Rüütelkonna hoones puidu seenkahjustus, mis võib seada tõsisesse ohtu graafikakogu (27 397 teost), osa skulptuurikogust ja keskaegse polükroomia kogu (3912 teost) ning raamatukogu (151 501 säilikut). Pika tänava maalikogu hoone seintes on ohtlikud praod ning hoone ei vasta tuleohutusnõuetele. Kadrioru lossi renoveerimine lahendab vaid väliskunsti eksponeerimise ja hoidmise probleemid. Kas ikka ja jälle uute ajutiste pindade otsimine jääbki Eesti Kunstimuuseumi saatuseks?

R. V.

Jüri Engelbrecht taas TA president 
6. X toimunud Eesti Teaduste Akadeemia istungil (59 liikmest osales 52) valiti salajasel hääletusel Eesti TA presidendiks tagasi Jüri Engelbrecht (häälteenamus 39:10).
Seoses põhikirjajärgsete volituste lõppemisega oli üldkogu istungi päevakorras akadeemia presidendi valimine järgmiseks viieks aastaks. Kandidaatideks olid Jüri Engelbrecht ja TTÜ rektor Olav Aarna. Üldkogul anti akadeemik Ülo Jaaksonile TA kõrgem autasu, arvestades tema edukat tegevust infotehnoloogia arendamisel. Akadeemik Jaan Einasto esitas üldkogule analüüsiva ettekande Budapestis toimunud maailma teadlaste kongressi kohta. Teadlaste suurfoorumil osales 2500 teadlast enam kui 150 riigist. Kongressil käsitleti maailma teadlaskonna saavutusi ja probleeme ning visioone eelseisvaks sajandiks. Einasto rääkis maailmakongressi seisukohtade taustal teaduse olukorrast Eestis ning võrdles seda eelkõige meie regiooni Põhjamaadega. Viimasel kümnendil on teadlaste arv Eestis vähenenud kolm korda ja ka teaduse finantseerimine on omaaegsest ligikaudu 1,5 protsendilt sisemajanduse produktist (SKPst) vähenenud 0,5 protsendini. Praeguste tendentside jätkudes ei suuda Eesti arendada omaenda kõrgtehnoloogiat ja on sunnitud jääma vähearenenud maaks, märkis akademik.

Villi Ehatamm