V A R I A
Eesti animafilmide rahvusvaheline
edu
|
Mikk Ranna ja Priit Tenderi “Vares
ja hiired” nopib animaauhindu. |
Ukrainas peetud rahvusvahelisel animatsioonfilmide
festivalil “KROK ‘99” anti kõikidele võistlusprogrammis osalenud
eesti animafilmidele ühine, reglemendiväline auhind Kuldne Karikas
erakordselt tugeva programmi eest.
Auhinna said nukufilmid “Vares ja hiired” (reť.
Mikk Rand ja Priit Tender), “Päevavalgus”, (reť. Mait Laas), “Tagasi
Euroopasse” (reť. Riho Unt) ja “Põrandaalune” (reť. Mati Kütt)
ning joonisfilmid “Bermuda” (reť. Ülo Pikkov), “Viola” (reť. Priit
Tender), “Porgandite öö” (reť. Priit Pärn). Lõuna-Koreas
peetud Souli rahvusvahelisel animafilmide festivalil (Seoul International
Cartoon & Animation Festival) anti lühifilmide kategoorias pronksauhind
koos rahalise preemiaga nukufilmidele “Primavera” (reť. Riho Unt ja Hardi
Volmer) ning “Vares ja hiired” (reť. Mikk Rand ja Priit Tender). Pikkade
filmide kategoorias sai pronksi ja preemia Riho Undi nukufilm “Tagasi Euroopasse”.
Ťürii eripreemia stsenaariumi eest teenis “Vares ja hiired” (Mikk
Rand ja Priit Tender).
Hõimupäevad
tulekul, kuid mitte ainult
5. X andis pressikonverentsi MTÜ Fenno-Ugria
Asutus (asutatud 1927, taasasutatud 1991), mis peab oma peamisteks ülesanneteks
haridus- ja kultuuripoliitilisi, aga ka välispoliitilisi suunitlusi,
mis keskenduvad soome-ugri keelte ja kultuuri säilitamisele, elujõu
lisamisele. Pressikonverentsi peateemad olid 12. – 17. X toimuvad hõimupäevad,
IX fennougristika kongress Tartus aastal 2000, Fenno-Ugria aegruum ning
soome-ugri rahvaste olukord, eriti Venemaal.
Kahte viimast võib nimetada spontaanseteks
teemadeks, mis kerkisid esile Fenno-Ugria südameasjana. Selle tõttu
muundus pressikonverents peaaegu et korraldajate omavaheliseks seminariks,
kuna kutsutuid, ajakirjanikke, oli vähe – 3,5 inimest. Teema “antiatraktiivsusest”
hoolimata – või just tänu sellele – oli pressikonverents hariv,
asjassepühendav. Hõimupäevad on Fenno-Ugria korraldatavatest
pidudest ajaliselt kõige lähem, alates juba oktoobri kolmanda
nädala teisipäeval ja sisaldades nii kontserte, näitusi
kui palju muud (hõimupäevade kava lk. 21). Kui kasutada Fenno-Ugria
esimehe Mart Meri sõnastust, on “hõimupäevade
hing” Jaak Prozes, kes pressikonverentsil ka kõnealuse peo
ajalugu valgustas. Esimesi hõimupäevi tähistati aastal
1929 ning pärast vahepealset ajaloolistest tõsiasjadest tingitud
pausi taastati traditsioon 1988. aastal. Jaak Prozes rõhutas just
hõimupäevade toimimise aega – oktoobri kolmandat nädalavahetust
– millest on saanud traditsioon. Rahvusvahelise Fennougristikakongresside
Komitee president Tõnu Seilenthal viitas lisaks ka sellele,
et Hõimupäevade toimumine jääb mihklipäeva ja
mardipäeva vahelisse aega, ajavahemikku, mida on nimetatud ka hingede
ajaks. Siia sobib mõtisklemine oma keele ja kultuuri üle ülihästi.
Samas peakski hõimupäevade kohta ütlema pigem hõimunädal,
kuna pidustused haaravad enda alla kuus päeva. Jaak Prozes lisas veel,
et hõimupäevadel toimuvad üritused on traditsiooniliselt
tasuta.
Väga huvitav oli Tõnu Seilenthali
fennougristika kongresse puudutav taha- ja ettevaade. 8. – 13. augustil
2000. a. toimub Tartus IX ülemaailmne fennougristikakongress, kuhu
praeguseks on Tõnu Seilenthali sõnadel registreerinud 1081
inimest. Kui riivata ajaloolist plaani, siis esimene kongress toimus 1960.
aastal Budapestis ja edaspidi igal viiendal aastal – Helsingis, Tallinnas,
uuesti Budapestis, Turus, Sõktõvkaris, Debrecenis ja viimati
Jyväskyläs. Kusjuures 1970. aasta Tallinna kongress on Fenno-Ugria
jaoks tähtsuselt samastatav laulupeoga. Huvitav oli ka T. Seilenthali
seletus fennougristika konverentsi logo kohta. Logo sarnanes alguses punaametnike
arvates liiga palju haakristiga ja nii tuli vorme ümardada. Logo vormid
on siiamaani ümaraks jäänud – 2000. aasta logo ja ka kongressi
plakati on kujundanud Kaljo Põllu.
Pressikonverentsi spontaansemas osas keskenduti
soome-ugri rahvaste olukorrale Venemaal, võimustruktuuride ja Fenno-Ugria
kui ühe mittetulundusühingu suhetele. Tooniandvaks selles kõneluses
oli Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse juhataja Andres Heinapuu piprane teravmeelsus.
A. Heinapuu nimetas Venemaa bürokraatlikke struktuure “bojaari diktaktuuriks”
ja juhtis tähelepanu tõsiasjale, et Euroopas pole teadvustatud
soome-ugri rahvaste säilimisprobleeme, kuna viimased pole baskide
või iirlaste sarnased pommipanijad. Teisisõnu – Venemaa Föderatsiooni
aladel elavad soome-ugri rahvad assimileeruvad sama tempoga kui Nõukogude
Liidu eluajal. Mart Meri leidis, et soomeugrilaste kohal ripub “venestamise
kirves”. Samas tõsteti esile eestlaste osakaalu suurust fennougristilises
tegevuses, kuna eestlastel – vastupidiselt soomlastele ja rohkem kui ungarlastel
– on sügavam suhe Venemaa olemusega. Samas tahab Eesti riik A. Heinapuu
sõnul jätta vägisi muljet, et neil on fennougristilisest
tegevusest ükskõik.
J. K.,
üks 3,5st.
Parimad
näidendid selgunud
Eesti Näitemänguagentuur (ENA) tähistas
4. X Linnateatris viiendat sünnipäeva näidendivõistluse
“Mäng millenniumis” võitjate autasustamisega.
Tänavune näidendivõistlus on
esmakordne ER “Raadioteatri”, ETV “Teleteatri” ja ENA ühisprojekt,
mille eesmärk on koondada jõud uute tekstide hankimisel. Ťürii
(Jaak Allik, Mari Tuuling, Ivar Põllu, Valentin Kuik, Ain Prosa,
Tamur Tohver, Mari Tuulik) määras 15 000-kroonise preemia teledraama
kategoorias Toomas Hussarile ja Ervin Õunapuule (“Romanss
trompetile”), lastenäidendite kategoorias Urmas Vadile
(“Varasta veel võõraid karusid”), laulusõnad
Contralt ning sõnalavastusteatri tekstide kategoorias Hannes
Hamburgile (näidend “Kulupõletajad”). 10 000- kroonise
preemia said Mihkel Ulmann (“Iseendal võõrsil”)
ja Mihkel Tiks (“Muulane ja kohtlane”). Ergutuspreemia 5000
krooni määrati Triin Sinissaarele (“Me kohtume sealpool
pilvi”) ja Andres Keilile (“Shoot”).
Külli Holsting
Esietendus Vanalinnastuudios
Homme esietendub Vanalinnastuudios inglaste
Ray Cooney’ ja Gene Stone’i komöödia “Miks mitte hommikusöögile
jääda?”.
Eestimaad näib olevat tabanud Cooney’ buum.
Draamateatri vaieldamatult publikumenukaim tükk on “Pereringmäng”,
kohe on tulemas Ain Prosa lavastuses järgmine Cooney – “Igaühele
oma”. Varem on Vanemuine mänginud “Oh, Johnnyt”. Cooneyst on jäänud
mulje kui farsimeistrist, ent Vello Jansoni leitud ja tõlgitud
lugu “Miks mitte hommikusöögile jääda?” on pigem tõsine
komöödia. Lugu kahe väga erineva inimese kummalisest kokkusaamisest
ja kokkujäämisest – noore raseda neiu Louise’i (Liia Kanemägi)
ja keskealise ametniku George’i (Raivo Rüütel) vahel näib
olevat terve kuristik, neid eristab nii keelepruuk kui ellusuhtumine. Oma
eakaaslase Daveyga (Toomas Tross) on neiu aga suhted lõpetanud.
Kahele peategelasele pakub näitemäng suurepäraseid mänguvõimalusi.
Ka lavastaja Ivo Eensalu tähelepanu on olnud suunatud näitlejale,
realistlik laad ja ei mingeid nipitamisi. Gunta Randla loodud lavaruum
laseb näitlejail end mugavalt tunda.
Ülev Aaloe
“Festum Esticum”
Pühapäevase kontserdiga Sibeliuse
akadeemia kontserdisaalis algab läbi hooaja ulatuv festival “Festum
Esticum – 100 aastat eesti muusikat”, kunstiliseks juhiks Magnus Still,
peaesinejaks Sinfonietta Odysseus.
Still hindab algavat festivali kõige ulatuslikumaks
eesti muusika tutvustuseks Soomes. Ta arvab, et eesti muusika võib
soomlasele esimesel kuulamisel tunduda vanaaegne, ent lubab süvenevale
kuulajale kohtumist kõrgetasemelise ja kuulajasõbraliku muusikakultuuriga.
Avakontserdil “Pärdi põlvkond” kõlab nimiautori kõrval
ka Elleri, Räätsa, Singi ja Sumera
muusika, esitajaks Sinfonietta Odysseus Andres Mustoneni juhatusel. Sarja
teine kontsert 31. X keskendub Erkki-Sven Tüüri “Arhitektoonikatele”,
esitajaks Kamari-Odysseus Magnus Stilli juhatusel. 20. XI kammerkontsert
tutvustab uut põlvkonda – Andrus Kallastu, Mart Siimeri ja
Mari Vihmandi teoseid. Jaanuari algul haakub festivaliga Eesti Kontserdi
millenniumiprojekt, kaks suurt oratooriumikontserti – Pärdi
“Te deum” ja Vähi “2000 aastat pärast Kristuse sündi”
Andres Mustoneni ning Tüüri “Ante finem saeculi” ja Tormise
“Sünnisõnad” Tõnu Kaljuste juhatusel. Aprilli algul
tutvustab Odysseus Jüri Alperteni käe all sümfoniste eesti
kassikast (Tobias, Lüdig, A. Kapp, Lemba, Eller). Lõppakordina
tuleb 1. V ettekandele Jaan Räätsa deklamatoorium “Karl
Marx”.
Eri Klas uudisteosega Tamperes
Tampere linnaks nimetamise 220. aastapäeva
puhul tõi Tampere Linnaorkester esiettekandele (30. IX) sealse helilooja,
Venemaalt pärit Friedrich Brucki (62) ulatusliku vokaalsümfoonilise
teose baritonile ja sümfooniaorkestrile “runosümfooniaks” nimetatud
“Pyynikki” (Viljo Kajava luule põhjal, sellenimeline on tamperelaste
lemmikpark).
Esiettekannet Tampere-talos juhatas peadirigent
Eri Klas, solistiks äsjasel M. Helini konkursil eripreemia
saanud Gabriel Suovanen. Mitmel puhul märgitakse, et
Tamperes teist hooaega alustanud Klasi käe all on linnaorkester “teinud
lootusrikka hüppe üles”. 25 aastat Soomes elanud Friedrich Bruckile
oli see esimene suurem avalikkuse tähelepanu, peatselt tuleb esiettekandele
ta II sümfoonia klaveriga, pühendatud pianist Ralf Gothónile.
Priit Kuusk
Eesti rahvusdiskograafia edu Viinis
Äsja toimus Viinis Rahvusvahelise Heliarhiivide
Assotsiatsiooni (IASA) aastakonverents. Seekordne oli tavakohastest märksa
pidulikum, sest tähistati ühtlasi Austria Fonogrammiarhiivi (vanima
ja senini olulisima omataolise terves maailmas) sajandat sünnipäeva.
Erialainimeste – bibliograafide-diskograafide,
arhivaaride, helireťissööride ning inseneride hulgas esindasid
Eestit Katre Riisalu (ERR) ja Heli Pikk (ER). Konverentsi
seekord üsna napiarvuliseks kontsentreeritud põhiteemade hulgas
oli olulisel kohal Heino Pedusaare hiljuti Tallinna kirjastuses
Ilo arvutiversioonina üllitatud “Eesti heliplaatide koondkataloogi
1901 – 1939” põhjalik tutvustamine. Autorilt pool sajandit nõudnud
kollektsioneerimis-, uurimis- ja süstematiseerimistegevuse tulem pälvis
õigustatult spetsialistide siirast huvi mahuka andmebaasi süsteemse
kõikehõlmavuse, samuti leidlike otsisüsteemide kasutamise
osas. Ootuspärase vastukajana avaldas mitu maailma suuremat heliarhiivi,
nagu Deutsches Musikarchiv jt., kindlat soovi omandada see ainulaadne väljaanne.
Katre Riisalu demonstreeris ka enese koostatud diskograafiat, mis hõlmab
pärastsõjaaegseid helisalvestisi Eestis.
Ivo Pilve
Fond noorele muusikule
Rahvusvahelisel muusikapäeval 1. X tähistati
piduliku balliga Tallinna Õpetajate Majas ka õpetajate päeva.
Meeldivaks üllatuseks kõigile oli
Tallinna botaanikaaia direktori hr. Jüri Oti sõnavõtt,
kus ta teatas oma otsusest asutada fond, mis aitab kaasa eesti lastele
paremate pillide muretsemisele. Fond on mõeldud lastele, kes on
tublilt esinenud Õpetajate Maja korraldatud rahvusvahelisel konkursil
“Noor muusik”. Juba 1997. a. märkis ťürii liige, Sibeliuse-nimelise
muusikaakadeemia õppejõud Sirpa-Launes Tukiainen meie laste
tublit esinemist, kuid ütles samas, et sellistel pillidel ei ole võimalik
ennast realiseerida, seda eriti rahvusvahelistes jõuproovides. Nüüd,
kus käib ettevalmistus kolmandaks, Euroopas oma tugeva taseme poolest
juba tuntuks saanud “Nooreks muusikuks” (toimub aprillis 2000), oli rõõm
kuulata Jüri Oti otsust toetada igal aastal üht viiuli- või
tšellomängijat 10 000 krooniga. Esimene toetus anti üle Tallinna
muusikakeskkooli viienda klassi õpilasele, Ivi Tiviku käe all
viiulit õppivale Mari Pollile.
Märt Hunt
Kammerkontsertide sari
2. X alustati teist hooaega Nõmme kultuurikeskuses
populaarsete kammerkontsertide sarjaga “Valguses & varjus”.
Esines Estonia teatri solist, EMA laulukateedri
juhataja ja nõmmelane prof. Mati Palm. Ta on paljude rahvusvaheliste
konkursside laureaat. (Ja veel! – Palmi nimele kuulub siiani Eesti noorterekord
kettaheites tulemusega 57.14.) Kammerkontserdi kavas oli populaarseid ooperiaariaid,
eesti ja itaalia laule. Klaveril saatis Ülle Rebane. Kammerkontserdid
toimuvad kord kuus, juunini aastal 2000 toimub Nõmmel üheksa
kammerkontserti.
Avo Suurvärav
KULTUURIMINISTEERIUMIS
Novembris lõpeb mitme ringhäälinguloa
kehtivuse aeg. Väljaantavate ringhäälingulubade tingimused
tehti teatavaks Eesti Päevalehe 1. X numbris. Välja antakse 1
ringhäälinguluba teleprogrammi edastamiseks, raadioprogrammide
edastamiseks 7 regionaalset ringhäälinguluba ja 23 kohalikku
ringhäälinguluba. Kui kohalikele ringhäälingulubadele
taotlusi ei tule, võidakse need liita regionaalsete ringhäälingulubadega.
Ringhäälinguseaduse nõuetele vastavad ringhäälinguloa
taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumile hiljemalt käesoleva
aasta 20. X.
5. X kohtusid Kultuuriministeeriumis minister
Signe Kivi ja Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, et arutada Kihnu
rahvamaja põlenguga seotut.
Nõupidamisel otsustati, et kihnlased peavad
saama uue rahvamaja ja see ehitatakse vana rahvamaja kohale. Ehitusraha
peaks tulema kolmest allikast: vana rahvamaja kindlustussumma on 1,5 miljonit
krooni, ühe miljoni leiab Pärnu maavalitsus ning kultuuriminister
teeb vabariigi valitsusele ettepaneku arutada võimalust toetada
Kihnu rahvamaja ehitust 1,5 miljoni krooniga. Lähinädalate jooksul
komplekteeritakse uus raamatukogu, mida koordineerib kultuuriministeeriumi
raamatukogude peaspetsialist Meeli Veskus koostöös Kihnu raamatukogu
juhatajaga.
29. IX – 1. X toimus Maltal XIV Euroopa spordikonverents
(ESC), mille moto oli “Sport – kas tavaline äri?”. Eestit esindasid
kultuuriminister Signe Kivi, Eesti Spordi Keskliidu esimees Andres Lipstok
ja peasekretär Toomas Tõnise ning Eesti Olümpiakomitee
president Tiit Nuudi ja tegevdirektor Siim Sukles.
Konverentsi avas ROKi president Samaranch, kes
rõhutas Euroopa spordiliikumise ja olümpialiikumise tihedat
seotust. Eriti oluliseks pidas president, et töös noorte sportlastega
tõuseks esiplaanile spordi eetiline ja kasvatuslik väärtus.
Põgusa vestluse käigus Eesti delegatsiooniga tuli kõne
alla Samaranchi üleskutse tõsta naiste osakaalu spordiorganisatsioonide
juhtimises. Eesti delegatsioon oli konverentsi kestel huviorbiidis – sest
järgmine, 2001. aasta Euroopa spordikonverents toimub Eestis.
Reet Weidebaum,
Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik
Läti kunsti näitus
Rotermannis
|
Eriks Bozise “Kzzz…”, 1999. |
Noorte läti kunstnike näitus “Grammatika”
avatakse täna kell 17 Eesti Kunstimuuseumi näitusesaalis Rotermanni
soolalaos.
Näituse korraldasid Sorosi Kaasaegse Kunsti
Keskus Riias koostöös Kaasaegse Kunsti Keskusega Eestis ja Eesti
Kunstimuuseumiga. Näitusel, mis demonstreerib 90ndate kunstnikepõlvkonnale
eriomast keelekasutust, osaleb kümme läti kunstnikku – Isolde
Cesniece, Gints Gabrans, Monika I. Pormale, Barbara
Gaile, Mikelis Fišers, Eriks Boťis, Armins Ozolinš,
Renars Kruminš, Ieva Rubeze, Martinš Ratniks. Näituse
kuraator on Solvite Krese. Eksponeeritud kunstnikud esindavad ühte
põlvkonda ja on 90ndatel arenenud ühise rühmana. Näitus
esitab neile eriomased teemad ja toob välja erinevad formaalsed väljendusvahendid,
mis iseloomustavad uusi suunitlusi 90ndate kunstis, kunstiteose struktuuri,
uut grammatikat. Iseloomuliku tunnusjoonena tuleb mainida ühiskondliku
aktiivsuse ja ühiskonnakriitilisuse puudumist: nende kunstnike distantseerunud,
resigneerunud ja iroonilised igapäevaelu uurimise katsed, kas taasloovad
tegelikkust mimeetiliselt või asendavad selle “teise tegelikkusega”.
Kunstnike vaatepunkt on aga siiski jätkuvalt antropoloogilise orientatsiooniga
– põhiline uurimisobjekt on ikka inimene ja tema mikromaailm. Mitmed
kontekstuaalsed teosed - Gints Gabransi ja Monika I. Pormale “Riia tutvumisbüroo”,
Mikelis Fišersi “Arusaamatus metsas”, Eriks Bozise “Kzzz…” jne. on valminud
spetsiaalselt Rotermanni soolalao näituseks. Näitus on lahti
14. novembrini. Näituse eesti kuraatorid on Eha Komissarov
ja Hanno Soans.
Graafikapreemiad jagatud
1. X kuulutati graafika ülevaatenäituse
avamisel välja 1999. aasta graafikapreemiad.
Eesti Vabagraafikute Ühenduse preemiad pälvisid
Kai Kuusing (5000 Eesti krooni) ja Al Paldrok (1000 Eesti
krooni). Kuusingu tööde puhul hinnati ideelist ja vormilist küpsust,
Paldrok sai noore graafiku preemia. Tallinna linna kunstinõukogu
ostis linna kunstikogusse Peeter Ulase ja Silvi Liiva tööd,
kummaltki kaks tööd 10 000 Eesti krooni eest.
Reiu Tüüri isiknäitus
Pärnus
6. X avati Pärnu uue kunsti muuseumis
Reiu Tüüri isiknäitus “Sugupuu”.
Näitusel on väljas Reiu Tüüri
looming aastatest 1992 – 99: “Ema portree” ja “Sugupuu” on eksponeeritud
esmakordselt, teoseid on ka äsjaselt Tallinna Linnagalerii näituselt
“Eesti taevas”. Viieaastase vaheajaga on väljas Tüürile
ainuomased sigillograafiad näituselt “Massipsühhoos”, “Kelmide
jooksuaeg” ja “Õnnerütmis”. Kõrvalepõigetena
võib näha ka kasepuule maalitud õlimaale näituselt
“Templi altar” ja amforaid näituselt “Veini vaasid”. Tegemist on Tüüri
loomingu mahukaima väljapanekuga. Näituse avamisel esines ansambel
“Whaw! Laiks”, esitades lugusid oma värskelt singlilt “Moskito”.
Eve Luige pastellmaalid Sebras
5. – 16. X on Sebra galeriis avatud Eve Luige
näitus “Aegade hämaruses”.
Näitusel välja pandud pastellmaale
võiks nimetada new age kunstiks, kus sisemaailm, muljed ja
elamused on tähtsustatud ja pidulikult esitletud. Nii nagu kunstnik,
püüdlevad ka maalid oma sõnumiga täiuslikkuse ja
harmoonia poole. Maalide pastelsed toonid, nende omalaadne ornamentika,
korduvad elemendid ja peegelpildis kujundid loovad religioosse õhkkonna.
Jumalaks aga selle sees on inimene oma lõpmatu täiuslikkuse
igatsusega. Eve Luik ise nimetab oma loomingut ťanrilt fantastiliseks kunstiks,
milles on juugendi ja art déco sugemeid. Joon kui dünaamiline
element tekitab kompositsioonides mitmesuguseid transformatsioone, eelkõige
bimorfsete kujundite vallas. Kõik see on müstiline, dekoratiivne
ja seotud valitud elegantsiga. Kunstniku tööd on inspireeritud
elavast kujutlusest vaimumaailmas ja tunnetusest kosmilises ruumis. Eve
Luige sümpaatia ida kunsti ja orientaalsete õpetuste vastu
väljendub ka tema maalides. Paljusid töid läbivad erootilised
kujundid ja motiivid, kuid need on varjatud ülimalt estetiseeritud
kestaga. Kunstnik tegeleb maali ja graafikaga alates 1965. aastast.
Külli Hansen
Katrin Rootsi isiknäitus Tartus
7. X avati Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis
Katrin Rootsi isiknäitus “Leeni”.
Noore kunstniku võimekust tõestab
selleaastane Lembit Rändi stipendiumi laureaadi staatus. Vaatajaid
võlub ta maalilooming eelkõige värviküllasuse ning
dekoratiivsusega, tehnikatega eksperimenteeriv otsijahing ei leia rahu.
Viimasel ajal on domineerivateks märksõnadeks räigelt
energiline lillakaspunane koloriit, vitraaťilikult jõuline must
raamistus ja hõbedaselt helklev foolium, mis ühendab töid
vormiliselt. Näitus koosneb kahest maaliseeriast. Suureformaadilisi
maale ühendab rouaultlikult ekspressiivne abstraktsio-nism, väikesemad
on intiimsemad, lähtutud on konkreetsest naisfiguurist. Näitus
on lahti 20. X.
Mariann Raisma
Valga Kesk tänava planeeringu
konkursitööd
24. oktoobrini näeb arhitektuurimuuseumi
galeriikorrusel Valga Kesk tänava detailplaneeringu arhitektuurikonkursile
laekunud 19 projekti.
Eesmärgiks oli suurejoonelise pärnaalleega
ääristatud Kesk tänava muutmine aktiivseks linnaruumi osaks,
lahendades loomulikult ka liikluse ja parkimise. Jagades tööd
olemasolevat respekteerivaiks ja radikaalselt ümberkorraldavaiks,
eelistas ťürii esimest, valides võitjaiks märgusõna
“Intro” all esinenud Andres Siimu ja Kristel Ausingu. Teise
preemia said Nikolai Volkov ja Kaspar Kruuse tööga
“Sinipuna”, III preemia Urmas Luure tööga “RGB”. Ostu
pälvisid Lea Järve, Kaire Rjadnev-Meristo ja Tiina
Tuulik (“Möbiuse leht”) ja Lauri Saar, Tiina Orunurk
ja Mart Mets (“A.I.R.”). Võidutööd hinnati kui
elegantset ja delikaatset, kus hästi tsoneeritud peatelg on märgistatud
õhulise pargipaviljoniga.
Triin Ojari
Roerichi juubelinäitus
4. X avati rahvusraamatukogu VI korruse trepigaleriis
Nikolai Roerichi 125. sünniaastapäevaks näitus.
Nikolai Roerich (9. X 1874 – 13. XII 1947) oli
maalikunstnik, mõtleja, õpetlane, rahvusvahelise tähtsusega
ühiskonnategelane, rändur, poeet ja kirjanik. Roerichi kaalukaim
ühiskondlik algatus oli kahtlemata Roerichi ja Rahu Lipu pakt (ratifitseeriti
15. IV 1935). See oli esimene rahvusvaheline õigusalane dokument
kultuurimälestiste kaitseks sõjategevuse korral ning sai 1954.a.
Haagi konventsiooni aluseks. “Ajastu hääl, kultuuri juht” – nii
määratlesid Roerichi olemust tema kaasaegsed, sealhulgas Albert
Einstein, Thomas Mann, Rabindranath Tagore, Jawaharlal Nehru, Bernard Shaw.
Peterburis sündinud kunstnik on korduvalt Eestis viibinud – Tallinnas,
Haapsalus, Narvas, Petseris. Haapsalus, Wiedemanni ja Lahe tänava
nurgamajale paigaldati suvel Eesti Roerichi Seltsi algatusel mälestustahvel.
Selts koos Läänemaa muuseumiga andis ka tahvli valmistamiseks
raha. Suvel tutvustati Roerichi elutööd Narvas Hermanni kindluses
ja Haapsalus Läänemaa muuseumis, 26. oktoobri lõpuni on
avatud näitus Kohtla-Järvel Valges saalis. Rahvusraamatukogu
ja Eesti Roerichi Seltsi koostööna avatav näitus “Roerich
– 125” on pidustuste tippsündmuseks Eestis. Roerichi ligi 7000 maali
on mööda maailma laiali, osa neist erakogudes. Seetõttu,
aga ka originaalide kallihinnalisuse, tolli- ja julgeolekuprobleemide tõttu
on näitusel eksponeeritud kunstniku tööde reprod. Fotod
ja raamatud täiendavad väljapanekut, andmas ülevaate Nikolai
Roerichi ja tema abikaasa, filosoofi-orientalisti Jelena Roerichi ning
poegade, väljapaistva tibetoloogi ja budoloogi Juri Roerichi ja Svjatoslav
Roerichi, kunstniku ja ühiskonnategelase elust ja loomingust.
Näitus on lahti 30. X.
Milvi Aasaru
Kunstimuuseum vajab uut hoonet
30. IX pressikonverentsil Eesti Kunstimuuseumi
Rüütelkonna hoones tutvustas kunstimuuseumi juhtkond uue hoone
ehitamise seisu ning kunstimuuseumi olukorda.
Muuseumi direktor Marika Valk tõdes,
et olukorras, kus on tekkimas poleemika uue muuseumihoone projekti võimaliku
vananemise ümber, on hädavajalik Eesti pressile ja laiemale üldsusele
tutvustada uue hoone projekteerimise hetkeseisu, selgitada projektis tehtavaid
muudatusi ja esitada hoone projekteerimisega tegelevat nii Soome- kui Eesti-poolset
meeskonda. Rüütelkonna hoones oli väljas ekspositsioon uue
hoone projekti praegusest seisust. Muuseumi direktor andis ka ülevaate
välismaistest toetusfondidest. Kanadas avati selle aasta jaanuaris
Toronto Eesti Kunstnike Koondise algatusel uue Eesti Kunstimuuseumi fond,
mille arve asub Toronto Eesti Ühispangas. Projekti eestvedaja EKKT
esimees Mai Järve-Vomm usub lootusrikkalt, et “Eesti Kunstimuuseumi
toetamisfonde asutatakse lähemal ajal ka teistes linnades ja nii saavad
väliseestlased olla majanduslikult abiks selle tähtsa projekti
elluviimisel”. Eesti Kunstimuuseum on avanud Hansapangas arve (22 101
191 8504), millele saavad asutused, firmad ja üksikisikud teha
annetusi toetamaks uue muuseumihoone ehitust. Kõik annetused saavad
vastavalt rahvusvahelisele traditsioonile ära märgitud tänuraamatus
ning olenevalt annetuse suurusest kas nimeliste galeriidena või
plaatidel muuseumi fuajees.
Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitus pidid vastavalt
1996. aasta riigikogu ühehäälsele otsusele algama 1999.
aastal. 1999. a. Riigieelarve seadus nägi ette 5,6 miljonit Eesti
krooni projekteerimistööde alustamiseks. Eesti Kunstimuuseum
moodustas projekti juhtimise organisatsiooni, viis läbi riigihanked
eriosade projekteerijaile, kaasas töösse erialaspetsialistid
(valgus, akustika, turvamine, maastikuarhitektuur) ja võttis tööle
projektijuhid. Selle aasta kevadel toimunud riigihanke konkursi tulemusel
valiti ehituskonstruktsioonide loomiseks OÜ Neoprojekt, kütte-
ja ventilatsiooniprojekteerimiseks Olof Garnlund Eesti AS, elektri- ja
sidetöödeks Arpen Elekter OÜ. Need firmad on koos arhitekt
Pekka Vapaavuori ja projektijuhtide Engel OÜ ja Ehituskorralduse OÜ
juhtimisel töötanud üle poole aasta ja planeerinud oma töögraafikud
ka järgmiseks aastaks. Praegune valitsus otsustas, et ehitust alustatakse
2001. aastal ega anna 2000. aastaks sentigi projekteerimistööde
jätkamiseks. Seega peatatakse juba alanud suuremahuline ja spetsiifiline
projekteerimistöö täielikult. Eesti kunstimuuseum on samas
olukorras nagu 1991. aasta sügisel, kui koliti välja amortiseerunud
Kadrioru lossist vaat et sama amortiseerunud Rüütelkonna hoonesse.
Viimase ekspertiisi käigus avastati Rüütelkonna hoones puidu
seenkahjustus, mis võib seada tõsisesse ohtu graafikakogu
(27 397 teost), osa skulptuurikogust ja keskaegse polükroomia kogu
(3912 teost) ning raamatukogu (151 501 säilikut). Pika tänava
maalikogu hoone seintes on ohtlikud praod ning hoone ei vasta tuleohutusnõuetele.
Kadrioru lossi renoveerimine lahendab vaid väliskunsti eksponeerimise
ja hoidmise probleemid. Kas ikka ja jälle uute ajutiste pindade otsimine
jääbki Eesti Kunstimuuseumi saatuseks?
R. V.
Jüri Engelbrecht taas TA
president
6. X toimunud Eesti Teaduste Akadeemia istungil
(59 liikmest osales 52) valiti salajasel hääletusel Eesti TA
presidendiks tagasi Jüri Engelbrecht (häälteenamus 39:10).
Seoses põhikirjajärgsete volituste
lõppemisega oli üldkogu istungi päevakorras akadeemia
presidendi valimine järgmiseks viieks aastaks. Kandidaatideks olid
Jüri Engelbrecht ja TTÜ rektor Olav Aarna. Üldkogul
anti akadeemik Ülo Jaaksonile TA kõrgem autasu, arvestades
tema edukat tegevust infotehnoloogia arendamisel. Akadeemik Jaan Einasto
esitas üldkogule analüüsiva ettekande Budapestis toimunud
maailma teadlaste kongressi kohta. Teadlaste suurfoorumil osales 2500 teadlast
enam kui 150 riigist. Kongressil käsitleti maailma teadlaskonna saavutusi
ja probleeme ning visioone eelseisvaks sajandiks. Einasto rääkis
maailmakongressi seisukohtade taustal teaduse olukorrast Eestis ning võrdles
seda eelkõige meie regiooni Põhjamaadega. Viimasel kümnendil
on teadlaste arv Eestis vähenenud kolm korda ja ka teaduse finantseerimine
on omaaegsest ligikaudu 1,5 protsendilt sisemajanduse produktist (SKPst)
vähenenud 0,5 protsendini. Praeguste tendentside jätkudes ei
suuda Eesti arendada omaenda kõrgtehnoloogiat ja on sunnitud jääma
vähearenenud maaks, märkis akademik.
Villi Ehatamm
|