Muusika

Üks nädalalõpp, kaks festivali

Õigeusu vaimuliku muusika kammerkoor tahab ja oskab laulda kõigist vaiksemalt.

17. – 19. septembrini toimub Tallinnas kuuendat korda vene sakraalmuusika festival “Credo” ja kolmas “VoxEstFest”. Sirp küsis kummagi kunstiliselt juhilt, mida tema festival tahab lisada Eesti mitmekesisesse festivalimaastikku.

Tõnu Kaljuste “VoxEstFestist”
Festival annab seekord märku Heino Elleri koolist, Veljo Tormise elutööst ja Pühavaimu kiriku kellast, mis sellel aastal saab 566 aastat vanaks. Ma ei tea, mida tahan lisada siinsesse festivalide maastikku, vähemalt ma ei mõtle teiste festivalide peale. Lihtsalt üks nädala lõpu muusikapidu nimega “VoxEstFest”.
Kui Tallinnas oli 1433. aastal suur pikse tulekahi, otsustati Pühavaimu kirikule kell valada. 566-aastase kella peale kirjutatud teksti kuulete Anti Marguste teoses, mis kõlab festivali esimesel kontserdil. Kui Urvaste pastor Johann Gutslaff 1644. aastal kirjutas üles Erastvere talupojalt Vihtla Jürgenilt kohalikus murrakus pikseloitsu, siis vaevalt ta aimas, et 355 aastat hiljem kõlab teos ühel heliplaadil, mida kutsutakse inglise keeli “Litany to Thunder”. Need kaks pik se teemat raamivad meie äikeserohke suve järgset festivali “VoxEstFest”. See on kolmas festival, millega toome teieni meile kõige lähemal seisvate loojate muusikat. On üldteada, et külma ja kuuma õhu kokku puutel tekib teatud kõla, kuid kõiki uusi, heliloojate looduid, jääme alati huviga ootama. Nii ka seekord.
“VoxEstFest” tähistab Raimo Kangro 50. sünnipäeva (*) kantaatide kontserdiga, kusjuures esimeses poo les kõlab Raimo õpetaja Jaan Räätsa kantaat ühest keskaegse Tallinna raeapteegi imerohust, mille manustamisel pidid kaduma kõik hädad. Teks tiks olevat maagilist ruutu võib lugeda ülalt alla ja paremalt vasakule ikka samu sõnu saades:

SATOR
AREPO
TENET
OPERA
ROTAS mis paberile kirjutades alla neelati ning mis pidi aitama kõikide hädade vastu. Autor soovib loomulikult, et me enne teose esiettekannet tema parituuri ravimina ei kasuta. Raimo teine õpetaja oli Eino Tamberg. Võrreldes Jaan Räätsaga on tema tekstivalikud teiselaadsed. Lühidalt, Tambergi valitud teks tidel Jaan Krossi, Friedebert Tuglase, Kristjan-Jaak Petersoni ja Kalju Lepiku luulest on kantaadis “Jalatäis maad mõtte ja südame tarvis” tähenduslikum roll. Laulupeol esiettekande saanud kantaadi partituur on nüüd kohandatud TKO ja EFK tarvis. See, mida Rääts ja Tamberg Kangrole õpetasid, saab selgeks kontserdi teises pooles, kus kõlab Kangro “Gaudeo”, mille solist on viiulivirtuoos Šveitsist Paul Giger, “Gaudeo” kõlab elektripillide versioonis.
“VoxEstFest” toob esile Heino Elleri lüürilise keelpillimuusika, mis kõlab homme õhtul Estonia kontserdi saa lis Tallinna Kammerorkestri esituses. Kuulete esimest korda kogu Heino Elleri keelpilliorkestri loomin gut: “Neenia”, “Eleegia”, “Lüüriline süit”, “Muusika keelpillidele”, “Viis pala keelpillidele” ja “Sümfoniett” moodustavad õhtu terviku.
Pühapäeval esitleb EFK Rotermanni soolalaos oma uut CDd “Litany to Thunder” (“Pikse litaania”, ECM), plaadi moodusta vad Veljo Tormise eredamad kooriteosed “Raua needmine”, “Pikse litaania”, “Muistse mere laulud”, “Piiskop ja pagan”, “Lauliku lap se põli”, “Laevas lauldakse”. Kohal on helilooja ja rahvusvaheline muusikapress. CDesitlusega lõpeb ka kolmas “VoxEstFest”.

Valeri Petrov “Credost”
Laulev vaikus? Nonsenss, see ei ole võimalik. Ometi korraldan oma õigeusu vaimuliku muusika kammer kooriga juba kuuendat korda õigeusumuusika festivali Tallinnas. See pole ainult võimalus esineda nõudliku ja tänuliku publiku ees, vaid ühtlasi katse anda kõrget loomingulist eeskuju, et vaimulik muusika lakkaks olemast eksootiline rariteet. Õigeusu laulu külgetõmbe mõistatus peitub kunstis, kõrgetes kristlikes ideaalides ja rahva traditsioonides. Meie repertuaari põhiosa moodustavad XVI – XVIII sajandi kirikulaulud, mille kõrval esitame ka eri auto rite teoseid.
Igal muusikaga tegeleval kollektiivil peab olema oma eripära – meie tahame ja oskame laulda kõigist vaiksemalt. Igal meie kontserdil, olgu kodus või välismaal, leidub ikka mõni professionaalne muusik, kes imestab: “Kuidas te suudate nii vaikselt ja hingestatult laulda!”. Tõesti mõistatus. Kuid see ongi kunst, ka kogemus ja teadmised. Tuleb osata laulda vaikust. Igal saalil ja kirikul on oma akustika, milles lihtsalt ei saa olla absoluutset vaikust. Kõik selles maailmas kõlab nii või teisiti. Kuid mõnikord võib laul olla vaiksem kui akustiline vaikus – siis sünnib pühakojas jumalik laul.
Festival “Credo” on ajastatud Jumalaema sündimise pidustustega 21. septembril. Tänavuse festivali avame täna kl. 18 Tallinna Matka majas. Kui varasematel aastatel on “Credol” eesti kollektiivide kõrval osalenud parimad õigeusu muusika koorid Rumeeniast, Gruusiast, Serbiast ja Venemaalt, siis tänavusteks külalisteks on Jekaterina palee vokaalansambel Peterburist ja stuu dio Vesnjanka lastekoor Moskvast; kaasa teeb ka Kullo keskuse lastekoor Raduga. Jekaterina palee vokaal ansambel tuli kokku mullu Peterburi konser vatooriu mi vilistlastest ja tudengitest. Kõigi lauljate kõrge professio naalsus lubab neil esitada kõige mitme kesisemat vokaalmuusikat. Nende repertuaaris on ka suurele koorile kirjutatud teoseid, mis vokaal ansamb li esituses saavad uue, läbipaistva kõla. Paljude rahvusvaheliste konkursside laureaat stuudio Vesnjanka tegutseb 1961. aastast. Praegu seob see viit lastekoori, ühtekokku 350 4 – 17aastast lauljat ka 30aastase staa?iga Raduga on ennast tõestanud nii kodus kui ka mitmesugustel festivalidel Saksamaal, Kreekas, Itaalias jm. Kõige parema pildi “Credol” osalejaist saab homsel gala kontserdil, mis algab kl. 17 Mustpeade Maja Valges saalis.

* Raimo Kangro teoseid – op. 20, nr. 1, 3 ja 4, op. 22 ning op. 42 – kuuleb tema autorikontserdil 21. septembril kl. 18 EMA Kammersaalis.