Kõigile on antud aeg tulla ja aeg minna. Meie hulgas ei ole enam mõnusa olemisega heatahtlikku inimest, tublit raamatukunstnikku, härrasmeest.
Sündinud Petrogradis, õppis ta Pärnu kaubanduskoolis, lõpetas eksternina kaubanduskeskkooli ja Tartu kommertskooli, et seejärel asuda õppima hoopiski veterinaariat Tartu ülikoolis (1940 – 43). II maailmasõja ajal oli ta 1943-44 arveametnik Saksa sõjaväes ja seejärel 1944–46 vangis Venemaal. Pääsenud tagasi kodumaale, valis Kruusmaa hoopis uue eriala, ruumikujunduse, astudes 1946 Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, mille lõpetas 1952. 1962. aastal sai temast kirjastuses Eesti Raamat kunstiline toimetaja ja hiljem kuns tilise toimetuse juhataja. Kõrvuti kirjastustööga kujundas ta ka ise hulganisti raamatuid ja albumeid.
Kruusmaa kujundused paistavad silma selge vormi ja lakoonilisusega. Klassikaliste kujunduspõhimõtete järgimine, ökonoomsus nii maketis kui ka kaanekujunduses olid talle südamelähedased. Inimesena täpne ja korrektne, oli ta seda ka oma töös. Ta tundis ja arvestas alati trükivõimalusi ja toimis vastavalt sellele. Tema kujundused on pälvinud tunnustuse raamatukunsti näitustel ja konkurssidel. Mõndagi neist võiks siinkohal nimetada: Üprus “Tallinna etikukivid”, Alpatovi “Kunstiajalugu”, Germani “Iidne Tallinn”, “Studia Archaelogica in memoriam Harri Moora”.
Teda on nimetatud kaunite raamatute loojaks. Jäägu need sõnad meenutama meile head kolleegi Ludvig Kruusmaad.

Ludvig Kruusmaa maeti 11. detsembril Metsakalmistule.