XX sajandi klassika nukuteatris
 

Lendur (Riho Rosberg) ja Väike Prints (Tiina Tõnis).

Eesti Riiklikus Nukuteatris esietendus 17. juunil Antoine de Saint-Exupéry “Väike prints” alapealkirjaga “Pihtimuslik mõistujutt”.
Kuulsa prantsuse lenduri ja kirjaniku poeetiline ja omanäoline raamat lapsepõlvest ilmus esmakordselt 1943. a. USAs. Teose on dramatiseerinud, lavastanud ja muusikaliselt kujundanud külalislavastaja Valeri Volhovski, kes on Vorone�i nukuteatri juht. Volhovski on tuntud lavastaja, kellele president Jeltsin andis eelmisel nädalal elutöö eest Venemaa riikliku kultuuripreemia. “Väikest printsi” on Volhovski lavastanud ka varem. Kunstnik on EKA diplomand Jelena Jemeljanova, mängivad näitlejad Riho Rosberg, Tiina Tõnis, Toomas Kreen, Taavi Pedriks, Anne Velt, Kristi Aule ja Are Uder. Teine esietendus on täna. “Väikest printsi” saab jälle näha sügisel.
 Draamateatri direktor on Tiit Laur
Kultuuriminister Signe Kivi kinnitas 16. juunil Tiit Lauri Eesti Draamateatri juhi ametikohale alates 28. juunist 1999. a. kuni 27. juunini 2002. a.
Eesti Draamateatri direktori valimise konkursikomisjon otsustas teha kultuuriministrile ettepaneku kinnitada Eesti Draamateatri juhi ametikohale senine rahvusooper Estonia turundusjuht Tiit Laur. Lauri poolt hääletas komisjoni kümnest liikmest kuus, üks liige jäi erapooletuks. Eesti Draamateatri uue juhi Tiit Lauri esimene tööülesanne on leida teatrile uus kunstiline juht, kelle kandidatuuri peab ta esitama kultuuriministeeriumile kooskõlastamiseks.

Esietendus raadioteatris
20. juunil kell 15. 05 on raadioteatris selle hooaja viimane esietendus: saksa kirjaniku Wolfgang Baueri komöödia “Dream Jockey” (tõlkija Piret Pääsuke). 
Kuuldemängus on vallatut pila raadio aadressil: “Dream Jockey” on otsesaade, kuhu kuulajad helistavad, et pajatada oma unenägusid. Parimale on lubatud preemiaks BMW. Ootamatult hakkavad unenäod korduma ja omavahel haakuma, reaalsused lähevad sassi. Pealekauba väidavad helistajad, et neil polegi telefoni. Olukord väljub kontrolli alt, otsesaade ise muutub absurdsemaks ja veidramaks kui mis tahes uni. Kuuldemängu re�issöör on Ain Prosa (debüütlavastus raadios). DJ rollis Kaido Veermäe, teistes osades Ines Aru, Tõnu Aav, Külli Koik, Kristi Aule, Tiina Tauraite, Margus Tabor, Jan Uuspõld jt. Helire�issöör Külliki Valdma, signatuuri autor Rivo Laasi.
Augustikuus esietendub raadioteatris Ervin Õunapuu kuuldemäng “Õhtueine Emmauses”.

Preemia Eesti teatrikunstnikule
7. – 27. juunini on Prahas üheksas Praha kvadriennaal “PQ 99”. Eesti esines väljapanekutega temaatilises, stsenograafiatudengite ning teatriarhitektuuri sektsioonis.
“PQ 99” �üriisse kuulusid Georges Banu (esimees, Prantsusmaa), Arnold Aronson (USA), Edith del Campo (Tšiili), Jerzy Gurawski (Poola), Timothy O’Brien (Inglismaa), Maija Pekkanen (Soome), Vera Ptackova (Tšehhi), Christopher Till (Lõuna-Aafrika Vabariik), Tereza Wagner (Prantsusmaa, UNESCO esindaja) ning Jan Zavarsky (Slovakkia). Arhitektuuri alal anti välja hõbemedal, kuldmedal ja erikuldmedal. Hõbemedal läks Poolasse loova disaini eest. Kuldmedali sai Brasiilia väljapanek: kaheksa teatri spekter renovatsioonidest ebatraditsiooniliste ruumvormideni, kusjuures funktsionaalsus ja inimmõõde olid äärmises tasakaalus. Erikuldmedali sai Glyndebourni uus ooperimaja, kus arhitektil on õnnestunud vana teatrit asendades ühendada traditsiooniline vorm suurepärase akustika ja intiimsustundega. Kostüümi alal jagati kaks kuldmedalit ja kaks audiplomit. Kuldmedalid said Joan Gullen Katalooniast looma- ja inimvormide sulami eest “Võluflöödis” ja “Raamatus loomadest” ning Jana Perkova (Tšehhi), kelle kostüümid kajastavad rõivaste ning näitlejate psühholoogilist seost. Lavakujunduse eest anti välja üks kuldmedal, mille sai Jaume Plensa kolleegidega Katalooniast jätkuva briljantsuse, stsenograafiaelementide ühtsuse ning loomingulisuse eest. Esmakordselt anti välja UNESCO uue põlvkonna auhinnad kahes kategoorias, et esile tõsta silmapaistvaid autoreid nende karjääri algul ning premeerida kõrgkoolide kollektiivprojekte, mis seni pole võistluskavva mahtunud. Esimeses kategoorias auhinnati kõrge kvaliteedi ning loovuse eest Vladimir Anšoni Eestist, Liz Ascrofti Inglismaalt ja Uus-Meremaa kunstnikegruppi rahvusekspositsiooni eest. Kõrgkoolidest said auhinna Holland, Inglismaa, Iisrael, Läti ja Korea. Temaatilises sektsioonis anti välja kuldmedal XX sajandi teise poole vaieldamatult tähelepanuväärseimale stsenograafile Achim Freyerile Saksamaalt tema tööde retrospektiivi eest. 

Riho Undi nukufilm võitis esikoha
Re�issöör Riho Undi nukufilm “Tagasi Euroopasse” võitis 9. – 12. juunini Kecskemetis peetud rahvusvahelisel pikkade animafilmide festivalil “Kaff ‘99” esikoha.
Pooletunnine “Tagasi Euroopasse” on järg nukufilmile “Kapsapea”. Mõlema linateose keskmes tegutseb Saamuel Pliuhkam, kelle naljakais seiklusis avaldub eesti rahvuslikkuse, ameerikalikkuse ja euroliitu pürgimise kentsakas süntees. Samal festivalil toimus ka konkursiväline eesti nukufilmide seanss, kus linastusid Mait Laasi “Päevavalgus”, Hardi Volmeri ja Mait Laasi “Keegi veel” ja Mikk Ranna “Kaerajaan”. Järjekordne rahvusvaheline preemia Nukufilmile tõestab, et eesti animafilm õitseb edasi.

Kangro ja Siimeri teosed heliloojate rostrumil Pariisis
Rahvusvaheline heliloojate rostrum (International Rostrum of Composers) toimus tänavu 14. – 18. juunini Pariisis UNESCO majas. Ürituse korraldaja on Rahvusvaheline Muusikanõukogu (International Music Council) ja selles osalevad raadiojaamad üle kogu maailma oma helilindistustega uuest rahvuslikust nüüdismuusikast.
Eestit esindas kaks teost: Raimo Kangro “Klaverikontsert nr. 2” (esitajad Kalle Randalu ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Paul Mäe juhatusel) ning Mart Siimeri kammerteos “Vaikinud maja” (NYYD Ensemble Olari Eltsi juhatusel). Rostrumi �üriisse kuulus Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Tulemused selguvad täna, 18. juunil. Eesti heliloojad on rostrumil olnud edukad: Erkki-Sven Tüüri “Reekviem” tuli 1995. aastal teiseks, 1997 kordas sama tulemust Lepo Sumera “Sümfoonia nr. 5”. 1996. aasta rostrumil kuulutati eesti autori Mari Vihmandi “Floreo” parimaks alla 30aastase helilooja teoseks, Toivo Tulevi “Opus 21” tuli kümne parema hulka. Möödunud aastal saavutas Helena Tulve kammerteos “a travers” noorte heliloojate kategoorias teise koha. Rostrumil ei jagata rahalisi preemiaid, selle eesmärk on uue muusika populariseerimine ja levitamine. Parimaid teoseid tutvustab oma kuulajatele hooaja jooksul üle kolmekümne raadiojaama kogu maailmas.

Eesti naiskoorid Tampere festivalil
Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor ja Tallinna Pedagoogikaülikooli Naiskoor esinesid edukalt Tamperes 10. – 13. juunini toimunud koorifestivalil “Tamperen Sävel ’99”, mõlemad tõid ära kahe medaliga kulddiplomi, jäädes seega esimese kümne hulka.
“Mind rõõmustas mõlema naiskoori puhul see, et nad näitasid väga kultuurset korralikku vokaali ja oli tunda, et festivaliks oldi väga põhjalikult valmistunud,” ütles �ürii liige Venno Laul. “Ma ei ole Teaduste Akadeemia Naiskoori kunagi varem nii heal tasemel laulmas kuulnud. See oli täiesti uus kvaliteet.” Festivalil osales 66 koori. “Tamperen Sävel’il” jagatakse kooridele kuld-, hõbe- ja pronksidiplomid, millest igal on veel kolm nominatsiooni: kolme, kahe ja ühe medaliga diplomid. Kõrgeima tunnustuse ehk kolme medaliga kulddiplomid said Singapuri noortekoor ja Astrid Riska juhatatav Jubilate koor Helsingist. 

Georg Metssalu 80
22. juunil tähistab oma 80. sünnipäeva laulja Georg Metssalu.
Tema muusikutee algas eraõpingutega Jenny Siimoni juures ning peagi järgnes harrastuslikule laulmisele juba leivateenimine – esialgu hoopis John Pori orkestris löökpillimängijana restoranis Gloria (praegune Astoria). Restoraniorkestrid vaheldusid, kuid laulusoov jäi. Koos ühe tuttavaga jõudis Georg Metssalu ühel 1945. aasta suvepäeval Gustav Ernesaksa jutule eesmärgiga pääseda laulma 1944. aastal asutatud Riiklikku Filharmoonia Meeskoori, praegusesse RAMi. Metssalu tuttaval ei läinud katsetel just hästi, kuid Georg Metssalu kohta olevat Ernesaks kohe öelnud, et “vaat selle mehe ma võtan”. Võttiski ning edasi ligi poole sajandi jooksul oli Metssalu kutseline laulja – küll RAMi kooris ja solistina ning ka kvarteti RAM-1 esitenorina. Nagu võivad kinnitada kaaslased Rahvusmeeskoorist, pole tänane juubilar laulmist unustanud ka praegu.

Plaat Ivo Linna juubeliks
Ivo Linna 50. sünnipäevaks ilmus plaadifirmalt Hitivabrik sarjast “Las jääda kõik” CD ja kassett “Ivo Linna & Rock Hotel”. 
Albumil on üheksateist 1970. – 80. aastate hitti, mida eesti keeles varem esitatud pole. Uue laserplaadi ja kasseti esitlus toimub Sossi klubis täna, 18. juunil kell 20.

Avati Puškini juubelinäitus
4. juunil avati rahvusraamatukogu viienda korruse kataloogisaalis Aleksandr Puškini 200. sünniaastapäeva tähistav näitus “Puškini elu memuaarides ja uurimustes”. 
Juba kaks sajandit on Puškini isiksuse, maailmanägemise ja suhtlusringkonna vastu huvi tundnud kirjandusteadlased, ajaloolased ja lugejad. Haruldaste raamatute osakonna töötajate koostatud näitusel on parimate näidistega esindatud kõik biograafiatüübid. Autobiograafiliste dokumentidena on esitatud päevikud, kirjad ja Puškini teoste kõige autoriteetsemad väljaanded. Memuaristikast on välja valitud poeedi kaasaegsete literaatide ja tsensorite (N. Gretš, A. Nikitenko) faktirikkad ülestähendused, samuti lähedaste sõprade meenutused (I. Puštšin, V. Küchelbecker, A. Kern, A. Wulf, A. Smirnova-Rosset, A. Olenina jt.). Näituse kõige ulatuslikuma osa moodustavad poeedi elu ja loomingut käsitlevad ajaloolis-kirjanduslikud uurimused. Nende hulka kuuluvad üldbiograafilised teosed vene puškinistika tippautoreilt (P. Annenkov, N. Lerner, M. Tsjavlovski, B. Tomaševski, J. Tõnjanov, D. Blagoi, L. Grossman, J. Maimin, J. Lotman, N. Eidelman jt.). Osa materjali on poeedi biograafid rühmitanud eriti hoolikalt uuritud teemade ümber: Puškini joonistused, Puškin ja daamid, Puškini suguvõsa, Puškini-aegne Peterburi, Puškini suhtlusringkond jmt. Lisaks uurimustele on esitatud romaane Puškinist (J. Tõnjanov, L. Grossmann). Eksponeeritud on ka rahvusraamatukogu haruldaste raamatute osakonnas säilitatavad Puškini elu ajal ilmunud teosed. Näitus on lahti 10. juulini.

Rait Prääts. Klaasskulptuur “Aken”, 1998.

Eve Kaareti “Salaelukari” Sambas
Eve Kaareti näitus “Salaelukari” on Sambas vaadata 19. juunini.
Magistrand Eve Kaareti esimesel isiknäitusel “Salaelukari” on väljas sari ruumilis-graafilisi taimeparknahkadest objekte. Sajandilõpu kunstis on nahk kui märk omandanud määratu rolli, koondades sotsiaalsete probleemide sasipuntrad – on rassitemaatika, aids, suured narko- ja seksiärid, tätoveeringud ja iluravi. Kui Ene-Liis Semper on tegelnud inimese keha topograafiaga, kontseptuaalsemad Anu Põder kesta ja Jüri Ojaver käejoontega, siis Eve Kaareti algmaterjaliks on loomanahk, millel on oma eel- ja järellugu. Eve Kaaret on poeetiliselt eepiline. Tema “Salaelukari” on ennekõike materjali ja mõtte muutumiste protsess. Ise pargitud nahkades leiab filosoofiliselt ja kunstiliselt aset elu teisenemine (sala)tähenduste kaudu. Kui inspiratsioon sünnib ühest allikast, konkreetsest nahast, tuuakse kaasa looma eelnev elu, millest autor polegi tahtnud vabaneda. Ta väärtustab selle teoses. Nagu sajandi katku puhul on kriitiliseks alaks mitmesugused augud, vigastused, armid nahal. Tähtsaks peetud parkimisprotsess on preparaatidena esitatud klaaskuupides, kus võib näha naha muutumise astmeid: karvasest karvatuks, heledast tumedaks, pehmest paakunuks nagu kookos või kõrbenud maa. Teosed toovad kogemuslikult esile piirnevuse graafika, skulptuuri ja objektikunsti võimalustega. Eve Kaaret annab nahale uusi vorme, jooni, mõttevarjundeid ja tähendusi; näitus justkui ütleks, et iga vaatepunkt, mis aitab olemuslikult mõista elu, on väärt tähelepanu. 

Benjamin Vassermani näitus
11. juunil avati Kunstihoone galeriis Benjamin Vassermani näitus “Reaalne väljamõeldis”. Kunstnik esitab abstraktsete maastikega ofordis ja akvatintatehnikas loodud ja kolmemõõtmelisi makette.
Benjamin Vasserman on tegutsenud loovkunstnikuna üle kahekümne aasta. Näitusel debüteeris 1978. aastal, aasta enne kõrgkooli lõpetamist. Esialgu iseloomustas kunstniku töid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul selgepiirilise esemetemaailma väga täpne kujutamine, kusjuures esemekooslused olid ebaharilikud, nendevahelised seosed ootamatud. Edasine areng viis kunstniku veel sammu edasi, eriliste fantaasiamaailmade kujutamise poole, kusjuures samas illusioon erinevatest materjalidest on viidud graafikatehniliste käsitöövõimaluste maksimaalsele piirile. Varasemast erineva käsitluse üheks algeks on kunstniku teisenenud töömeetod, mis on välja kujunenud 1993. aastast ning millel pole analoogi eesti graafikapraktikas. Nimelt teeb Vasserman teose kavandamise protsessis mudelid, kolmemõõtmelised maketid, mille alusel ta seejärel teostab estambi. Võibolla ei peaks töövõttestikku (mis jääb tavaliselt väljapoole kunstivaataja ning enamjaolt ka kunstikriitiku vaatepiiri) eriti väärtustavalt rõhutama, kuid praegusel juhul tundub sellel olevat otsene seos kunstniku viimaste aastate loominguliste edusammudega. Vassermani eraklikku, eraldiseisvat asendit eesti graafika üldpildis rõhutab tema vähene esinemine kodumaal ning intensiivne osalemine välisnäitustel. Kuuel aastal (1992 – 1998) ei toimunud ühtki kunstniku isiknäitust Eestis, samal ajal oli neid välismaal (Soomes, Saksamaal, Taanis) kümmekond. Eriti silmahakkav on tema osalemine rahvusvahelistel graafikabiennaalidel ja -triennaalidel: esinenud viimasel viiel aastal enam kui veerandsajal olulisel väljapanekul, millest enamik on olnud nõudliku kvalifikatsiooni�üriiga. Nende esinemiste ühe nähtavama tulemusena on Vasserman alates 1994. aastast pälvinud eripreemia või äramärkimise viiel rahvusvahelisel näitusel. “Tõus II” (1994), “Eskalatsioon” (1996) ja “Kaalutlus” (1998), kõik ofordi- ja akvatinta-tehnikas, on toonud autorile rahvusvahelist tunnustust ning lisanud tuntust eesti estampgraafikale. See omakorda võiks teravdada ka kodumaist pilku kunstniku käesolevale loomingujärgule.

Kaheksas ehtenäitus sel hooajal
Täna avatakse tarbekunstimuuseumis ehtekunstinäitus “Meele Avaldus / Mind Seduction”.
Tegemist on noorte ehtekunstnike rahvusvahelise väljapanekuga, kuhu näituse kuraator Ketli Tiitsar ja tarbekunstimuuseum on kutsunud kolmkümmend osalejat seitsmest Euroopa riigist. Erinevatest koolidest, kuid samaealised kunstnikud viljelevad eesti keeles juba teatavaks terminiks muutunud “noort ehet”, markeerides nii traditsioonilisi väärtusi kui ka uusi tekkivaid kvaliteete. Tulenevalt oma ülesehitusest võimaldab näitus horisontaalset läbilõiget noorte ehtega tegelevate kunstnike lähenemisviisidest olemasolevale ja uuele. Traditsioonilised väärtused ja arusaamad ei ole ehtekunstist tegelikult ju kuhugi kadunud. Sõnata kommunikatsioonivahendina peaks ehe ja seega ka näitus andma võimaluse piiritule assotsiatsioonivabadusele, meele avaldumisele nii kunstniku kui vaataja/tarbija poolel. Vaatajale jääb võimalus tabada juba ammu kehtinud ehte iseloomuomadusi ning leida uusi kvaliteete. See on kooslus, mis on kokku kutsutud eesmärgiga praegu toimivaid tendentse markeerida ja dokumenteerida. Näituse ajalise piiri mõistmiseks olgu öeldud, et Eestit esindavad rühmituse F.F.F.F. liikmed ning Mari ja Adolfas Šaulys. Näituse on kujundanud Ketli Tiitsar. Näitus on lahti 8. augustini.

Valve Janov ja Margus Meinart Oslos
18. juunini on Oslo galeriis Rusticana avatud Tartu kunstnike Valve Janovi ja Margus Meinarti ühisnäitus.
12. mail avatud kaksiknäitus Norra pealinnas on kõnekas käeulatus omaaegsest kõrgemast kunstikoolist Pallas tänasesse päeva. 1910. aastal korraldas Oslos esimese isiknäituse hiljem Tartus kunstiühingut Pallas ja samanimelist kunstikooli rajanud Konrad Mägi. Praegune väljapanek on Valve Janovi (s. 1921) pika kunstnikutee esimene välisnäitus ja Margus Meinarti (s. 1969) esimene isiknäitus. Valve Janov sai kunstihariduse aastail 1938 – 1948 Pallases ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis peamiselt Johannes Võerahansu, Elmar Kitse ja Ado Vabbe käe all. Margus Meinart õppis maalimist aastail 1991 – 1996 Tartu Kunstiühingu stuudios ehk Konrad Mäe ateljees Kaja Kärneri, Heldur Viirese ja Lembit Saartsi juhendusel ning täiendavalt Norras ja Ameerika Ühendriikides. Janovi 19 õlimaali, kollaa�i ja monotüüpiat aastaist 1958 – 1994 annavad põgusa, kuid vaimuerksa sissevaate tema kaladest, kuudest ja puhtabstraktseist kujutlusist inspireeritud maailma, mis on pääle Eesti taasiseseisvumist üle elanud üllatava uuestisünni. Meinarti suures osas sel aastal loodud 24 õlimaali esitavad peenendunud ja otsivat kolorismi, mida tunnustati eelmisel sügisel Pallase stipendiumiga. Meinarti pilte on ka varem Norras eksponeeritud, näiteks 1997. aastal tema eestvõttel korraldatud Konrad Mäe ateljee menukal valiknäitusel kolmes Norra linnas. Mõlemad kunstnikud on kunstiühingu Pallas juhatuse liikmed.

Meeli Kõiva klaasikonverentsil
Klaasikunstnik Meeli Kõiva esitles oma vitraa�ide ja valgusobjektide paremikku stendiettekandes maailma esinduslikumal klaasikonverentsil “Glass Processing Days” 13. – 16. juunini Tamperes.
Eestist viibis konverentsil klaasikunstnik Meeli Kõiva, kes kutsuti osalema tema isikupäraste klaasmonumentaaltööde tõttu. Meeli Kõiva esitles stendil nii oma vitraa�ide kui ka valgusobjektide paremikku. Nende hulka kuuluvad tema vitraa�id juugendstiilis pangahoones Tallinnas Suur-Karja tänaval, samuti Riigikohtu hoones Tartus. Üldse hõlmas Kõiva stendil esitatu kolme teemat: vitraa�id modernses ja ajaloolises interjööris ning valgusobjektid arhitektuuris. Atraktiivne on ka valgusobjektide osa, kus kunstnik esitleb mõningaid kõrghoonetele kavandatud töid. Meeli Kõiva ettekanne koos fotodega on avaldatud ka konverentsi koondkataloogis. 
Üle aasta toimuv konverents oli järjekorras juba kuues. Konverentsi peateemadeks olid arhitektuurne klaas, autoklaas ja klaas arhitektuuris. Konverentsi korraldati, et rääkida detailselt klaasi kõikvõimalikest kasutusaladest. Ettekannetega esinesid spetsialistid USAst, Austraaliast, Jaapanist, Hiinast, Venemaalt, Suurbritanniast, Saksamaalt, Soomest ja mujaltki. Esindatud olid nii soliidsed klaasi- kui ka autotootjad: Pilkington, Ford, Opel, Toyota, Corning Inc, DuPont Company jt. Samuti olid kohal mitmete kõrgkoolide esindajad üle maailma. Omaette kursuse andis ka maailmakuulus monumentalist James Carpenter, kelle hiiglasuuri klaasist monumentaaltöid saab näha kõrghoonetes New Yorgist Hongkongini.

Külli Suitso Sebras
14. juunil avati Tartu Sebra galeriis Külli Suitso õlimaalide näitus “Kihistised”.
Näitusele pandud pildid on kõik maalitud vanadele maalidele, sellest ka põhjus pealkirjaks. Kihistusi tajub ka piltide vaatlemisel: kunstnik eksperimenteerib julgelt värvidega, moodustades esmapilgul küllalt karjuvaid värvikombinatsioone, kuid pikemal vaatlemisel hakkavad pildid mõjuma rahuliku tervikuna, isegi meditatiivselt. Külli Suitso on Tartu noorte kunstnike hulgas kindlalt esile tõusnud oma tundliku värvikäsitluse ja maalide sisusügavuse poolest. Värskeima Kursi koolkonna liikmena lisab ta koolkonnale naiselikku värvi ja hingust. Näitus Sebra galeriis on lahti juunikuu lõpuni.

Andrus Joonase maanteenäitus
11. juunil avas eesti maanteekunsti traditsiooni looja Andrus Joonas oma viienda näituse Suuresillal, Audru-Tõstamaa teelõigu kuuendal kilomeetril.
Joonase tänavune hiigelmaal “Jeesus Krist ja jaanituli” ületab oma mõõtmetelt (8,5 x 2,8 m) kõik varem eksponeeritud teoseid. Maali kirev värviprogramm ja oskuslikult tasakaalustatud kompositsioon mõjuvad dekoratiivselt ning köidavad mõõdasõitjate pilku suve lõpuni.

DeStudio Võrus
10. juunil avati Võru koduloomuuseumis Peeter Lauritsa ja DeStudio näitus “Asfaltsafari”.
Tegemist on valiknäitusega 1991 – 1998 loodud tööde paremikust. Ligi poole näitusest hõlmavad koos Herkki Erich Merilaga DeStudio nime all kahasse tehtud tööd. Läbivaks teemaks on inimese nägu ja asend massikultuuris. Näitus on avatud 4. juulini.

Jaan Toomik ajakirjas Flash Art
Rahvusvaheliselt maineka kunstiajakirja Flash Art maikuu numbris ilmus pikk tutvustav lugu Jaan Toomikust.
Ajakirja Flash Art overture’i rubriik tutvustab kunstnikke, kes ei kuulu küll klassikute sekka, kuid on oma nime rahvusvaheliselt tõestanud. Maikuu numbris avaldati Ando Keskküla artikkel Jaan Toomikust. Leheküljeline artikkel annab ülevaate Toomiku loomingust ja peatub pikemalt kunstniku olulisematel töödel. 10. juunil avati Jaan Toomiku isiknäitus Londoni mainekas fotograafide galeriis. Kunstnik eksponeerib seal Linnagaleriis väljas olnud videot “Uisutaja”.

Kunstilaat Raekoja platsil
11. — 20. juunini toimub Tallinnas Raekoja platsil professionaalkunsti laat, osaleb üle 60 kunstniku.
Domineerib tarbekunst — pilku püüavad värvikad maalitud siidsallid, -rõivad, trükikangad, linasest disainrõivad ja kodutekstiilid, vaibad, keraamika, portselan, autoriehted, metallist dekoratiivvormid, klaasist ja nahast unikaalesemed, puidust tarvikud jne. Kujutavat kunsti esindavad graafikud, maalijad, akvarellistid, osalevad kunstikauplused Tartust, Pärnust ning antiigi- ja raamatupoed. Moraalselt toetab üritust EKL. Taieste hoidmisel pakub oma lahket abi Raatuse galerii. Vilgas laadaelu ja värvikirevus tõmbab ligi nii turiste kui linnarahvast. Soovi korral võib lasta end kohapeal portreteerida. Nädalalõpuks on lubanud kõigi silme all töötama tulla sepp ja puutöömeister. Kunstilaat on ellu kutsutud kunstnike initsiatiivil.