Tiit Kuusiku rändauhind vahetas omanikku

19. ja 20. veebruaril toimus Estonia talveaias Estonia Seltsi ja Arne Miku eestvedamisel IV eesti heliloojate vokaalloomingu esitamise võistlus maestro Tiit Kuusiku mälestuseks.
Osalesid eesti lauluõpilased: B-grupis oli nooremaid 11 ning A-grupis vanemaid 6; teise vooru pääses vastavalt 6 ja 3. Võistluse tingimus oli eesti muusika esitamine. Noori lauljaid hindas ürii koosseisus Erich Kõlar (esimees), Margarita Voites, Raimond Alango, Valdur Roots ja Tarmo Sild. Konkursi peapreemia (3000 kr. ja rändauhind) võitis Atlan Karp. Rändauhinnaks on E. Viiese taies “Laulja”, mis kingiti Tiit Kuusikule tema 77. sünnipäeval, kui ta viimast korda esines Estonia laval. Auhinna pani välja kuulsa baritoni perekond esimesel konkursil 1993. aastal ning selle omanikeks on olnud Rando Piho, Villu Valdmaa ja Juhan Tralla. A-grupis sai preemia (2500 kr.) Maila Plooman. Prof. Naan Põllu perekonna eripreemia Evald Aava loomingu parima esituse eest (2000 kr.) pälvis Taavi Tampuu, kellel on võimalus esineda ka 15. märtsil Evald Aava 100. sünniaastapäevale pühendatud kontserdil. B-grupis tunnistati I preemia (2000 kr.) vääriliseks Igor Tsenkman, II preemia läks (1000 kr.) Oliver Kuusikule ning ergutuspreemia (2 CD-plaati) sai Anneli Pilpak. Kontsertmeistri preemiad (à1000 kr.) anti Epp Hansbergile ja Piia Paemurrule.
Tulemusi kommenteerib VALDUR ROOTS, kes on kuulunud kõigil neljal korral võistluse üriisse: Estonia Seltsi ja Arne Miku korraldatud konkurss on väga tänuväärne ettevõtmine, kus saab populariseerida eesti vokaalloomingut ning noortel on võimalus end proovile panna. Teisest küljest tundub, et võistlusel nõutav eesti muusika repertuaar ei kattu koolide õppeprogrammiga, sest eesti romansid ja aariad on üldiselt väga rasked ning õppuritele keerulised esitada. Samas leiab näiteks Verdi loomingust väga kauneid ja ka lihtsaid aariaid, mida õpilased professionaalsuse arendamiseks laulavad. See võib olla üks vähese osavõtu põhjus. Silma torkas G. Otsa muusikakooli Tõnu Bachmanni õpilaste aktiivne osavõtt, neid oli kuus. Bachmann, ka Tiit Kuusiku õpilane, on oma kasvandikke suunanud kõigile neljale konkursile. Oluline ongi ju osavõtt, sest võistlus on suurepärane kogemuste omandamise koht. Tulevikuga lauljaid kuuleb igal konkursil. Selle aasta peapreemia võitja andekas noor bariton Atlan Karp tõusis esile kõrge vokaalkultuuri ja suure musikaalsusega. Ta lõpetas muusikakooli Tõnu Bachmanni juures ning õpib nüüd teist aastat Sibeliuse akadeemias prof. Jorma Hynnineni käe all. Muide, 1995. aastal osales ta samal võistlusel, kuid ei pääsenud teise voorugi. Nüüd oli ta teinud tohutu arengu. Eks igal auhinnasaajal oli midagi talle ainuomast ja meeldejäävat. Näiteks Maila Ploomani puhul võlus ilus sugestiivne hääl. Kindlasti peab nimetama võimekat Taavi Tampuud, kes praegu õpib Karlsruhe kõrgemas muusikakoolis. Esimeses voorus jättis hea mulje ka H. Elleri nim. Tartu muusikakooli õpilane Ivo Posti ja veel nii mõnigi. Üldiselt oli teine voor pisut nõrgem, ilmselt lihvitakse avavooru repertuaaari rohkem. ürii arvamusel oli valdavaks puuduseks artikulatsioon. Kõrva riivas lauljate natuke liiga lohakas eesti keele kasutamine. Vastupidise näitena jäi meelde Igor Tsenkman, jällegi Bachmanni õpilane – tema diktsioon ühildus hiilgavalt kantileeniga, tekst oli selge ja hästi voolitud. Pianistide tase oli ühtlaselt kõrge, äramärkimist vääriksid kõik. üriiliikmetel oli siiski oma hästi argumenteeritud eelistus, preemiasaajad Epp Hansberg ja Piia Paemurru leiti matemaatiliselt täpse hääletuse tulemusena. Mõlemad kontsertmeistrid on suurte kogemustega, kuid neil pole tekkinud professionaalset rutiini.

Anneli Jaanus

Meie noored pianistid taas edukad
Rahvusvaheline võistlus nimega “Põhjamaine rapsoodia” Venemaal Volhovis tõi kokku 46 klaveriõppurit. Mitmekülgne kava pidi sisaldama ka Põhjamaade muusikat, eelistatumaiks osutusid Grieg ja Sibelius.
Kõik neli Tallinna Muusikakeskkoolist kohalesõitnut pälvisid autasu. Suurimas, 21 osalejaga keskmises vanuserühmas võitis I koha Mihkel Poll (õp. M. Pakri) ja ainsa audiplomi sai Ragner Rannat (õp. M. Raide). Vanemas rühmas sai II koha Mihhail Gerts (õp. M. Pakri), kusjuures esikohta ei antudki. Noorimas rühmas pälvis III koha Kadi Henno (õp. K. Sumera). Konkurss oli korraldatud raskete majandusolude kiuste meeldivalt. ürii tööd juhtis professor L. Zaitšik Peterburist, meilt kuulus üriisse allakirjutanu.

Heliloojatel taas loominguõhtud
Heliloojate Maja keldrilokaalis Con Amore oli 25. II üle hulga aja esimene heliloojate loomingu kuulamisõhtu.
Koosviibimisel tutvustas Jaan Rääts kolleegidele oma Kontserti trompetile (Reinhold Friedrich), klaverile (Thomas Duis) ja kammerorkestrile (Deutsches Symphonie-orchester Berlin Lutz Köhleri dirigeerimisel) ning seejärel Lepo Sumera oma Tšellokontserti (David Geringas ja Haagi SO Paavo Järvi juhatusel). HLi esimehena teavitas Sumera, et niisugused loominguõhtud toimuvad iga kuu viimasel reedel ning avaldas lootust, et lähitulevikus hakkavad neil osalema ka EMA kompositsioonitudengid. Tegemist on vahepeal soikujäänud traditsiooni taastamisega. Küllap mäletavad mõned noorema põlvkonna heliloojadki, et nõukogude ajal kuulati EHLis igal teisipäeval uudisteoseid, kommenteeriti neid kollegiaalselt ning arutati muudki aktuaalset. Päris kindlasti olid arutelud uute loominguliste ideede ja kontaktide taimelavaks. Sest polnud ühtki uudisteost, millega neil poleks tutvutud ega muusikaelu probleemi, mida seal poleks arutatud. Eesti taasiseseisvudes töökoosolekud kadusid, sest üldine muusikaelu suundus teistele radadele. Heliloojatel polnud siis põhjustki koosolekuid korraldada, kuna uudisteoste arv vähenes piirini, mis sundis ära jätma isegi eesti muusika päevad. Nüüd on eesti muusikaline kliima stabiliseerunud ning seetõttu ka aeg taaselustada “vanad head” traditsioonid.

“Vox septem saeculi”
Üleeilsel pressikonverentsil tutvustas Tõnu Kaljuste ajakirjanikele Eesti Filharmoonia Kammerkoori uut kontserdisarja ja uusi töötajaid – direktor Kadri Leppikut ja mäneder Eve Müüri.
Kevadkuudele kavandatud “Vox septem saeculi” on EFK viimaste hooaegade neljas a cappella sari. Sarja pealkiri Kaljustelt, kes aga on kavavaliku ja juhatamise usaldanud EFK koormeistrile Mikk Üleojale. 1997. a. EMA lõpetanud noorele koorijuhile on need neli kava esimene iseseisev sari professionaalse kooriga (õpiaastail on ta juhatanud Pärnu kammerkoori Matone). Sarja võtab noor dirigent kui väljakutset: teda huvitab eelkõige muusikalise teadvuse muutumine läbi seitsme sajandi. Iga kavaga antakse kolm kontserti, lisaks Tallinnale jõutakse Haapsallu, Pärnusse, Viljandisse ja Tartusse. Esimest, Machaut’, Dufay, Desprez’ ja Gabrieli kava kuuleb 14., 16. ja 17. III. Lühidalt peatus Kaljuste ka EFK ja Tallinna Kammerorkestri ulatuslikul Ameerika turneel (vt. lk. 14), toonitades pidevat koostööd agentuuriga New World Classic – järgmised kontserdireisid on kavandatud aastaile 2002 ja 2004. Järgmine kord tahaks dirigent esineda EFK ja TKOga eraldi, neid vaid reisi keskel ühendades. Esimesega tuginedes Tormise muusikale ning teisega Elleri, Tüüri ja Pärdi loomingule. Ka kutsus ta jagama siirast rõõmu eesti muusika (Pärt, Tormis, Tüür) üle, mille suure menu taastunnistajaks oldi äsjasel reisil.

T. M.

XI “Jazzkaar”, esimene sel sajandil
Kolmapäevasel pressikonverentsil kutsus Anne Erm ajakirjanikke kustutama inimeste infonälga. Olgu siis öeldud, et 23. – 30. IV toimub XI, senistest suurim “Jazzkaar” – 37 kontserti neljas linnas (Tallinn, Tartu, Viljandi ja Narva), piletimüük ja broneerimine algas 1. III.
“Jazzkaar” on end näidanud arenemisvõimelisena, ka eelseisev on ühtlaselt kõrgtasemel ja uusi perspektiive avav. Esmakordselt on “Jazzkaar” jõudnud riiklikku eelarvesse, millest festivali toetatakse 200 000 krooniga selle 2,3miljonilisest eelarvest. Esmakordne on veel “Jazzkaare” uus tuhande kohaga esinemis- ja tantsupaik Koloss, 29. IV kavandatud “Põhjala päev”, hispaania muusikud ja flamenco ning Louis Armstrongi 100. sünniaastapäevaks korraldatav väike konkurss. Immo Mihkelson toonitas esinejaid tutvustades festivali paisumist ka väljapoole dässi piire (etno, flamenco jm.), samuti euroopaliku nn. moodsa dässi suurt osakaalu tänavu. Ülisuuri staare ei oodata, küll aga lubas ta mitut liiki maiuspalu – must saksofonist Kenny Garrett “pärisdässi” nautijaile, Beatlejazz biitlimeloodiate kummardajaile, laulev poeet Chicago Beau bluusifännidele, Euroopa ühe edukaima jazzplaadi “Khmer” teinud Nils Petter Molværi uue jazzi huvilistele jpm.

TÜ naiskoor Vaike Uibopuu juhatusel tutvustab oma uut Veljo Tormise autoriplaati “Tähemõrsja” 4. märtsil Tartus ja 18. märtsil Tallinnas.


Eesti film punalipulises Moskvas
21. II näidati Moskva Kinomajas ja 22. II Moskva filmimuuseumis mahukat eesti filmiprogrammi.
Kavas olid Jaak Kilmi lühimängufilm “Külla tuli”, Rainer Sarneti “Pauli laululaegas” ja Marko Raadi “Öine navigatsioon”. Tõsielufilmidest linastusid Urmas E. Liivi “Mimikri”, Mark Soosaare “Pavarotti Eestis” ning Arbo Tammiksaare ja Andres Maimiku “August otsib naist”. Animatsiooni esindasid Janno Põldma “Armastuse võimalikkusest” ning Mikk Ranna ja Priit Tenderi “Vares ja hiired”. Tsükli “Kultuuride dialoog” raames toimunud filmiõhtul Moskva Kinomajas jätsid sealsetele vaatajatele parema mulje meie dokumentaalfilmid. Paraku ei olnud Moskva kriitikkond just kõige arvukamalt esindatud. Samas saame öelda, et filmimuuseumis linastus meie programm omakorda koos Miloš Formani “Blondiini armastusega” ühes kõrvalsaalis ja Luis Buñuelist rääkiva BBC dokumentaaliga teises kõrvalsaalis. 23. II, kunagisel Nõukogude armee aastapäeval võis aga Moskvas näha mitmeidki punalipulisi ja -loosungilisi miitinguid, kus mitmetel osavõtjatel käisel punane lint, mille valges sõõris haakristi asemel must sirp ja vasar...

Berliini filmifestivali auhinnad
Kuldkaru, “Magnoolia” (“Magnolia”), re. Paul Thomas Anderson; ürii suur auhind Hõbekaru, “Kodutee” (“Wo De Fu Qin Mu Qin”), re. Zhang Yimou; parima reii Hõbekaru, “Kuumees” (“Man On The Moon”), re. Milos Forman. Parima naisnäitleja Hõbekaru, Bibiana Beglau ja Nadja Uhl (“Vaikus pärast lasku”, re. Volker Schlöndorff); parima meesnäitleja Hõbekaru, Denzel Washington (“Hurrikaan”, re. Norman Jewison). ürii auhind Hõbekaru, re. Wim Wenders, “Miljoni dollari hotell”; auhind Sinine Ingel parimale Euroopa filmile, re. Volker Schlöndorff, “Vaikus pärast lasku” (“Die Stille nach dem Schuss”); Alfred Baueri auhind parimale debüüdile, re. Akira Ogata, “Poistekoor”; parima lühifilmi Kuldkaru, re. Jean Rousselot, “Aukülaline Alfred Lepetit”; ürii auhind Hõbekaru, re. Pavel Koutsky, “Média”; FIPRESCI auhind, re. Claude Miller, “Võlurite kamber” (“La chambre des magiciennes”); FIPRESCI auhind 30. “Forumi” programmi filmile, re. Sabu, “Esmaspäev”; FIPRESCI auhind 15. “Panoraami” programmi filmile, re. Rob Epstein ja Jeffrey Fridman, “Paragrahv 175”; lastefilmide festivali suur auhind, re. Vicent Bal, “Terasmees” ja re. Ella Lemhagen, “Tsatsiki, mamma ja politsei”.

Raadioteater pidas sünnipäeva
22. II 72. sünnipäeva tähistanud Raadioteater andis kolmandat korda välja aasta näitlejapreemia, mille pälvis Helene Vannari osatäitmise eest kuuldemängus “Hall mees”.
Sünnipäeva puhul avati pidulikult ka Raadioteatri uuendatud stuudiokompleks. Neli eriotstarbelist stuudiot ja foonika peaks eesti kuuldemängule tagama tänapäeva nõuetele vastava akustika, kuulamis- ja töötingimused. Peegeldustevaba vaikne “vatituba” on aga Euroopa raadiojaamade üks parimaid. Sünnipäevakõnes lubas Raadioteatri pealik Tamur Tohver jätkata eelmisel aastal alguse saanud koostööprojekte ning heade kuuldemängude valmistamist. Raadioteatri plaanid aastaks 2000 on nähtaval internetileheküljel www.er.ee/teater/

Bibliograafiapäev EARis
16. II toimus Eesti Akadeemilises Raamatukogus esimene bibliograafiapäev.
Üritus, mida hakatakse korraldama vabariigi aastapäeva eel üle aasta, on kavandatud auhinna üleandmiseks parimale kahe aasta jooksul trükis ilmunud bibliograafianimestikule. Auhinna annavad välja EAR ja ERÜ, auhinna üriisse kuuluvad ka Eesti rahvusraamatukogu, TÜ raamatukogu ja Eesti kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu esindajad. Tänavu jagas ürii eesotsas EARi direktori Anne Valmasega auhinna kolme kõrgetasemelise väljaande vahel: “Eduard Tubin” I – III, ERR, 1998 , (koost. Valve Jürisson); “Juhan Liiv”, TA Kirjastus, 1999, (koost. Osvald Kivi, Andres Loorand, Ave Pill, Vaike Tosso); “Eesti tehnikaartiklid 1936 – 1940”, TTÜ, 1998 (koost. Riina Prööm, Helje Riives, Anne Talts, Aiki Tibar). Äsjane bibliograafiapäev oli pühendatud teeneka raamatuteadlase ja bibliograafi Endel Annuse 85. sünnipäevale. Peale bibliograafiaauhinna üleandmist esinesid juubilari tegevusele pühendatud ettekannetega Esko Häkli, Anne Ainz ja Heino Räim. Esitleti Endel Annuse vastset raamatut “Eesti kalendrikirjandus 1720 – 1900” ning õnnitleti juubilari.

25. II avati Kunstihoones saksa kunstniku Günther Ueckeri näitus “Piinatud inimene”.
“Mu teemaks on elu ja surm,” iseloomustab 1930. a. endises SDVs Wendorfis / Mecklenburgis sündinud Günther Uecker oma kunsti. Ueckeri suurejoonelise ülevaatenäitusega alustati 1988. a. Moskvas kaasaegse väliskunsti tutvustamist. Kunstihoones eksponeeritud teosed on kunstnik loonud 1992. ja 1993. a. oma ateljees Düsseldorfi sadama lähedal laohoones. Näitust võib pidada kunstniku portreeks, kuid mitte konventsionaalses mõttes. Uecker reageerib talle omaste väljendusvahendite – puitlattide, linase riide tükkide, naelte, kivide, tuha, liiva, kirjalehtede kaudu vägivallale ja sallimatusele tänasel Saksamaal. Tuginedes Kristuse kannatuste raja vahepeatustele, on Uecker loonud 14 plastilist tööd pealkirjadega “Takistuste rada”, “Valged pisarad”, “Tulease”,”Piinapink”. Needki hoiatavad mälestussambad panevad mõtlema agressiooni ja hävingu peale: “See on minu protest, minu ärrituse väljendus.” 9. III kl. 17. 30 peab Dorothee Willert kunstihoones ettekande “Kunst Saksamaal pärast 1945. aastat”.

Lauritsa psühhosoikum
23. II avati Tallinna Linnagaleriis Peeter Lauritsa näitus “Psühhosoikum”.
Psühhosoikum on Vladimir Vernadski termin tähistamaks vaevalt paarisaja-aastast viimast geoloogilist ajastut. Psühhosoikumile on iseloomulik, et inimese tehnoloogiad ja mõtted on hakanud elukeskkonda mõjutama samaväärselt klimaatiliste, bioloogiliste ja geoloogiliste teguritega. Laurits eksponeerib peamiselt 1999. a. Kütioru arhailises looduskeskkonnas valminud töid. Kuid samas on kunstnik töödelnud puutumatut loodust kujutavaid fotosid kompuutris. Olemuselt on see näitus katse lepitada pronksiaega postindustrialismiga ning leida orgaanilise ja sünteetilise tasakaalu ning suhtluspindu. Fragmentaarsed loodusmotiivid on ühendatud semiootiliste märkide ja lindude keele sõnaraamatuga.

Peeter Mudist maalib edasi
23. II avati Vaalas Peeter Mudisti uuema loomingu näitus.
Rasket haigust trotsiv kunstnik jätkab tööd salapäraste teemade kallal. Mudist maalib endiselt mõtlikke töid inimestest ja loodusest. Vaalas võib näha ka mitmeid uusi portreid. Mudisti laad mõjub ikka aktuaalsena. Näitus on lahti 11. III.

Vive Tolli graafika Eesti Panga galeriis
29. II avati Eesti Panga kunstigaleriis graafik Vive Tolli loomingut tutvustav näitus.
Vive Tolli nimest on tänaseks saanud legend. Aastatepikkuse tööga on Tolli kujundanud eesti graafikat sedavõrd, et on tõusnud selle sünonüümiks. Kui kõneldakse eesti graafika vormirikkusest, tundeõrnusest või tehnilisest meisterlikkusest, mõeldakse Vive Tollit nende saavutuste ühe loojana. Tema tõus algas 1960. aastatel, kui kunst janunes Eestis uuenduste ja tehniliste katsetuste järele. Järgnevad 30 aastat on olnud uskumatult töörohked. Kunstnik on küllastust tundmata tunginud graafika kui meediumi süvakihtide avastamise suunas. Näitus esitab väikese läbilõike 30 aasta jooksul loodust, iga lõik annab ülevaate kunstniku teemadest, ja toimunud vormimuutustest. Tolli nimega seonduva puhul on raske rääkida ülevaate andmise rahuldavast võimalusest, seega on näitus olnud pigem avastusretk, mis paneb üksnes tähiseid paika.

Siiralt ja humoorikalt kaladest
29. II avati Sambas keraamik Kadri Kaerma näitus “40 kala”.
Näitusele nime andnud seinainstallatsioon on seotud humoorikalt võrgu ja kalamehejuttudega, ehkki väljapandu haarab kalade maailma laiemalt. Kaerma näitus on neile, kes armastavad keraamikat selle siiras veetluses ja praktilises väärtuses. Kodumaisest savist ning madalkuumuskeraamikas on vormitud ümarad ja piklikud, siledad ja sakilised, liigendiga ja lendavad ning muidu inimnäolised kalad. Nii nagu autor ise, nii pakitseb ka tema keraamika rõõmsameelsusest. Dekoori kirgastes värvides on looduslähedus ja dekoratiivne element leidnud oma kooskõla. Kala on varajase kristluse tähtis sümbol, sagedane vapikujund, horoskoobimärk, muinasjuttudes ja mütoloogiates kättesaamatu ja ihaldatu. Näitus oleks justkui ettekäändeks suhtlemisel kalade maailmaga.

Näitused EKA galeriis
EKA galeriis on 4. märtsini tekstiilikunsti neljanda kursuse üliõpilaste näitus “Viit”.
Näituse avamisel anti üle ka Mari Adamsoni nimeline preemia parimale tekstiilikunsti üliõpilasele Liisa Tomasbergile. Näitust “Viit” võib vaadelda kui pikkade traditsioonidega gobeläänile tänapäevasest argikeskonnast uue sisu otsinguid. Teemade võrgustik liidab endas mälestusi nõukogudeaegse defitsiidikaubanduse pärlite ihalemisest (Montana, Karhu, Adidas) neid jäljendades. Väljas on Keret Altpere, Monika Järgi, Liisa Kallami, Hanna Koivuniemi, Heidi Kuruski, Mae Lambingu, Liisa Tomasbergi tööd. Gobelääni semestrit juhendas Ele Praks.
6. III avatakse EKA galeriis pimeda soome kunstniku Pirjo Kallio maalinäitus “Pimeduse värvid”.
Kallio pildid kujunevad mõtetes, otsides sobivamaid vorme, kuni käsi on valmis neid šabloonidena paberist välja lõikama ja värvide kaupa grupeerima. Ta armastab maalida öösiti. Maalides sõrmedega, kasutab ta esmaklassilisi looduslikke värve, mis on märgistatud värvi nimedega pimekirjas, et kunstnik saaks töötada kõrvalise abita. 7. III kella 14 – 16 saab EKA galeriis osa Pirjo Kallio erilisest maalimise viisist.

Graafikakeskuse külaline Brüsselist
14. – 24. II viibis Eesti Vabagraafikute Ühenduse külalisena Tallinnas Brüsseli kunstiakadeemia professor Charles van Gisbergen.
Belgia kauaaegse graafikaõppejõu tööde tehnika on põhiliselt litograafia. Ka Tallinna graafikakeskuses valmisid kunstnikul värvilised Tallinna-ainelised litograafiad ja sügavtrükisöövitused. Graafikakeskuse seintel oli väljas valik külalise töödest. Meie kunstnikes äratasid erilist huvi just tehnilised nüansid. Maikuus sõidavad Eesti ja Belgia kultuuriministeeriumi lepingu kohaselt Masereeli graafikakeskusesse staeerima Virge Jõekalda ja Mall Nukke. Meie kunstnikel on võimalus oma töid eksponeerida Kasterlees staeerimise aja jooksul.