Möödunud nädala reedel ja laupäeval töötanud Tallinna rakenduskunsti triennaali ürii valis 255 aplikeerunud kunstniku hulgast välja 10. novembril tarbekunstimuuseumis avatavale näitusele 75 osalejat 19 maalt.
Triennaalile saadetud tööd olid enamasti kõrgetasemelised, varieerudes traditsioonilisest käsitööst eksperimentaalsete ja kontseptuaalsete käsitlusteni. Vill, lina, puit, metall, savi, klaas oma töötluse peenes tehnilises nõudlikkuses asetsesid kõrvuti teemaga mõtestatud fotode, laserkoopiate, ready madei, plastiku, kummi, leitud esemete ja lamineeritud ussinahaga. Valdkonniti oli kõige enam ankeete laekunud tekstiili, keraamika ja metalli/ehte erialalt. ürii (Marianne Aav Helsingi tarbekunstimuuseumist, Inese Baranovska Läti Kunstnike Liidu galeriist, Rosmarie Lippuner Lausanne’i tarbekunstimuuseumist, Lea Pruuli Eesti tarbekunstimuuseumist, Ketli Tiitsar rühmitusest F.F.F.F. ja Inge Teder) tegevus lähtus eelkõige erinevatest võimalikest “Omandi” teema käsitlusest, mille tulem moodustaks tasakaalus ekspositsiooni kajastamaks tarbekunstis praegusi suundumusi. Seetõttu jäi valikust välja ka palju äärmiselt kõrge professionaalsusega, kuid teemaga siiski haakumatuid töid. Statistiliselt valiti 25 maa autori hulgast 19 Eesti, 14 Läti, 14 Soome, 4 Leedu, 3 Taani, 2 Saksa, Hollandi, Itaalia, Jaapani, Norra, Rootsi, Inglismaa, 1 Austraalia, Austria, Tšehhi, Mehhiko, Poola, Hispaania, Šveitsi kunstniku tööd.

Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse avalik pöördumine kultuuriminister Signe Kivi poole

Meie kiri on ajendatud artiklitest ja mõtteavaldustest Tartu Jaani kiriku vitraaakende teemal. Ajuti emotsionaalseks lahvatanud sõnavõttude tulemusena on tänaseks kiriku akende vitraaiprojekti avalikkusele piisavalt selgelt esitletud nii tellimuse juriidilises kui kunstilises mõttes. Kuna tegemist on kujutava kunsti teosega, ei allu kõne all olev aknaprojekt vähempakkumise ehk riigihanke seadusele.
Küll aga vajab avalikkusele tutvustamist ja selgitamist Jaani kiriku sisearhitektuurse projektiga seonduv. Tartu Jaani Kiriku Taastamise Sihtasutuse esimehe R. Levini sõnul tegeldakse kiriku sisearhitektuurse projektiga väidetavalt juba sama pikka aega kui vitraaiprojektiga, kuid seda pole avalikustatud. Riigieelarvest – maksumaksjate rahast – finantseeritava Tartu Jaani kiriku sisearhitektuurse projekti avalik tutvustamine peab olema reeglina tellija, seega Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti ülesanne.
Euroopa ja Eesti arhitektuuriajaloolises kontekstis on Tartu Jaani kiriku näol tegemist ühe hinnalisema kirikuhoonega. Oleks enesestmõistetav tellija- ja finantseerija initsiatiiv korraldada kiriku interjööri taastamiseks avalik sisearhitektuurne ideekonkurss ning sisustuse ja mööbli riigihange.
Eesti Sisearhitektide Liidu ca 140 liikmest on kindlasti enamusel huvi osaleda Jaani kiriku interjööri taastamise suurprojektis.
Nõuame Kultuuriministeeriumilt ja Muinsuskaitseametilt avaliku sisearhitektuurse terviklahenduse ideekonkursi väljakuulutamist ja korraldamist eesmärgiga välja selgitada parim lahendus Tartu Jaani kiriku interjööri taastamiseks.

Lugupidamisega
Eesti Sisearhitektide Liidu liikmete nimel
ESLi juhatus