Uudised

T E A T E R

Lunari Senaator Fox Eestis

uudis1.jpg (25213 bytes)

Kodu on minu kindlus. Senaator Fox (Jaan Rekkor).

Luigi Lunari näidendi “Senaator Fox” on Pärnu Endlas lavastanud Tiit Palu ja kujundanud Ene-Liis Semper. Esietendusele 18. III tuleb ka autor.
Nimisosas Jaan Rekkor, teistes osades Carmen Mikiver, Liisa Aibel, Tõnno Linnas jt. Itaallasest literaadi ja teadlase näidend kujutab poliitikasse purjetava korrumpeerunud ärimehe Victor Foxi perekonnadraamat, mis lavalt paistab moraalikomöödiana. Ühena määrdunud maailma liikmetest kaitseb ta oma peret ja kodu välisilma pahede eest. Idüllilises pereringis on külmavereline ja kaval ärimees-poliitik hoolitsev mees ja isa. Mis juhtub, kui idüll ühel päeval ootamatult löögi alla satub? Oma näidenditega esindab Lunari antiigi, commedia dell’ arte ja Shakespeare’i kaudu tänapäeva jõudnud komöödiatraditsiooni. Äratuntavad on itaalia rahvateatrist pärit värvikad tüübid nagu hooplev sõdur, koomiline vanamees, esimene armastaja, naiivne tütarlaps, blaseerunud õpetlane jt. Lunari näitemängud pole siiski farss, need tüübid püüavad hakkama saada tänapäeva maailmas.

“Zorbas” Eesti Draamateatris
Suures saalis esietendus 16. III muusikal “Zorbas” Nikos Kazantzakise romaani “Alexis Zorbas” järgi. Libreto Joseph Stein, muusika John Kander, laulutekstid Fred Ebb. Libreto ja laulutekstid tõlkinud Ülev Aaloe.
Lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Hardi Volmer, valguskunstnik Tuukka Toijanniemi (Soome), lauluõpetaja Margus Jürisson, liikumisjuht Laine Mägi. “Inimene on üks imemasin – talle söödetakse sisse leiba, veini, kala ja juurikaid, ja sellest masinast tuleb naeru, nuttu ja armastust,” filosofeerib kreeklane Zorbas – mees rahva hulgast, himur ja tundeline, karm ja õrn, täis elujanu ja surmapõlgust. Lasku olematu Jumal mul alati olla ergas, lahke ja keevaline, palub ta. “Zorbas on just see inimene, keda nii kaua olin otsinud, aga senini polnud suutnud leida. Elav süda, soe suu, kulutamata, suur hing, mis polnud veel eraldunud oma ema, maa nabanöörist,” kirjutab Nikos Kazantzakis oma romaanis. Zorbas – Tõnu Kark, Hortense – Anne Reemann või Angelina Semjonova, Serabian – Kaire Vilgats või Silvi Vrait jt.

Tanja Rakvere teatris
Täna esietendub Rakveres vene kaasaegse dramaturgia noore autori Olja Muhhina näidend “Tanja, Tanja”.
Lavastaja on Kalju Komissarov, kunstnik Krista Tool, liikumine ja tantsud Mall Noormets, muusikaline kujundus Peeter Konovalov. Mängivad Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer, Hannes Prikk jt. “Lugu on mõistagi armastusest,” ütleb Komissarov, kes on ise ka näidendi tõlkija.

Teatriliidu juhatuses
Eesti Teatriliidu juhatuse koosolekul 14. III kinnitati teatrikunsti 1999. aasta auhinnad ja nimelised preemiad, mida rahastab Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.
Preemiasaajad avalikustatakse rahvusvahelise teatripäeva ballil 27. III televisiooni otseülekande ajal Eesti Draamateatris. Koosolekul kinnitati zürii teatritöö hindamiseks. Moodustati töögrupp (Ene Paaver, Margot Visnap, Lembit Peterson, Margus Allikmaa, Riina Viiding), kellele tehti ülesandeks välja töötada teatriinfokeskuse ideekavand, (moodustub see siis teatriliidu juurde või mitte), mis esitatakse lähiajal kaalumiseks kultuuriministeeriumile. Juhatus otsustas esitada moodustatavasse uude ringhääligu nõukogusse haritlaskonna esindajatena Ingo Normeti ja Mihkel Muti. Kõne all oli festivali “Daama’2001” programmivaliku komisjoni moodustamine. Otsuse tegemine – kas on selleks keegi ainuisikuliselt või jaguneb vastutus mitme inimese vahel – lükkus järgmisele juhatuse koosolekule.

Eesti Näitlejate Liidus
Eesti Näitlejate Liidu (ENL) seitsmes üldkoosolek toimus 28. II nukuteatris, ENLi kuulub 391 näitlejat, neist on vabakutselisi 113.
ENLi esimees Rein Oja esitas aasta tegevuse aruande. Eelmisel üldkoosolekul juhatusele esitatud ülesanded on täidetud (kollektiivlepingu sõlmimine teatri juhtidega, ENLi liikmete õnnetusjuhtumi kindlustuslepingu sõlmimine, reklaami, kino-, televisiooni- ja raadioesinemiste hinnatariifide kehtestamine, ENLi kataloogi koostamine jt.). Tõnu Tamm tegi revisjonikomisjoni aruande. Üldkoosolek hindas ENLi juhatuse tegevuse heaks. Üllatuse valmistasid EMA lavakunstikooli IV kursuse üliõpilased, kelle esinemine oli vaimukas ja hoogne. Vabakutseliste näitlejate probleemidest kõneles kokkutulekul Erika Kaljusaar. Üldkoosolek valis üksmeelselt ENLi esimeheks tagasi Rein Oja ja juhatuse moodustamise printsiip kinnitati põhimõttel: üks esindaja igast teatrist, kus on üle kümne näitleja, ja kaks inimest esindama vabakutselisi näitlejaid, kuna vabakutseliste arv on viimastel aastatel mitmekordistunud. Üldkoosolek delegeeris ENLi juhatusele järgmised ülesanded: täpsustada vabakutselisuse ja töötuse määratlus, tõhustada esindaja kaitset, määratleda näitlejate staatus palgapoliitilisest seisukohast õpetajatega võrdses kategoorias. Revisjonikomisjoni valiti Tõnu Tamm ja Margus Tabor. ENLi vastutava sekretärina jätkab Eneken Priks.

M U U S I K A

Akrediteeritakse muusikaakadeemiat
14. – 19. III viibib Eestis muusikaerialade rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon, mida juhib prof. Herbert Koerselman Louisville’i ülikoolist. Akrediteerimine on EV ülikooliseadusega sätestatud kõrghariduse hindamise protseduur. EMA on esimene Eesti kõrgkool, mille õppekavasid ja institutsiooni akrediteeritakse ühekorraga; varem on akrediteeritud ainult õppekavu. Tulemuseks võib olla kas täielik või osaline akrediteerimine või ka akrediteerimata jätmine.
Rektor Peep Lassmanni sõnul tuli ettepanek nii õppekavade kui institutsiooni üheaegseks akrediteerimiseks muusikaakadeemialt endalt, sest EMA paljude õppekavade akrediteerimine nõuab ka palju erinevaid eksperte, miska on mõttekas ühtlasi läbi viia ka institutsionaalne akrediteerimine. Komisjoni kuuluvad veel dr. Tim Taylor Cardiffist, Gudrun Eckle Berliinist, prof. Eero Tarasti Helsingist, Franz Müller-Heuser Bonnist, prof. Diane Andersen Brüsselist, prof. Wilfrid Jochims Rostockist, prof. Bo Ingvar Olsson Malmöst, prof. Jussi Saksa Helsingist. Lisaks muusikaakadeemiale akrediteerivad eksperdid ka Tartu Õpetajate Seminari, Viljandi Kultuurikolledi ja TPÜ muusika alaseid õppekavu. Akrediteerimisprotsess võib kesta kuni pool aastat, mille vältel akrediteeritav õppeasutus valmistab ette enesehinnangu aruanded. Eksperdid tutvuvad õppeasutusega, esitavad vajadusel oma soovitused ja ettekirjutused ning koostavad aruande. Edasi lähevad akrediteerimisdokumendid Eesti Kõrghariduse Hindamise Nõukokku ning lõpuks kinnitab akrediteerimisotsuse EV haridusminister.

Kaljuste juhatas Coplandi
11. III toimus Stockholmis kontsert Aaron Coplandi loomingust.
Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia vanas saalis juhatas Tõnu Kaljuste Coplandi kantaati “In the beginning”, laulis Rootsi Raadio Koor. Kontserdi avapoolel kõlas Coplandi Kvintett.

Sisaski muusika Saksamaal
Wolfgang Lindner andis 20. II Everswinkelis kontserdi “Taevas on sinus”, mis tugines tervenisti Urmas Sisaski “Tähistaeva muusikale”.
Kontserdi mõte sündis Lindneri viimatisel Eesti visiidil, mil kohtumine täheteadlasest heliloojaga avaldas talle sügavat muljet nii nagu tema muusika vaimsuski. Kontserdil kõlasid tsüklid “Sodiaak” op. 50, “Cassiopeia” (1975–77), “Jõuluöötäht Capella” op. 56 ja Leo Normeti mälestuseks kirjutatud op. 57. Arvuka publiku seas oli ka teadlikke huvilisi, kes olid külastanud Lindneri septembrikuist oreliõhtut, mille peateoseks oli Sisaski Orelisümfoonia. Toonane kontsertki koosnes ainult eesti muusikast, kavas veel A. Pärdi, I. Garšneki, E. Arro, J. Torrimi ja P. Vähi oreliteoseid.

Est-Steini preemia Neeme Kuningale
Katusekive tootva OÜ Est-Steini tänavuse kultuuripreemia pälvis Estonia pealavastaja Neeme Kuningas. 15 000kroonine preemia anti üle 10. III Kiiul, kus asub ka katusekivi tootmise tsehh.
Mullu anti kultuuripreemia ooperiteatri peadirigendile Paul Mäele. Estonia ja Est-Steini koostöö sai alguse 1998. a., kui Estonia hoone katuse renoveerimise ajal asendati vana katusekattematerjal spetsiaalselt Estonia jaoks toodetud roheliste Est-Steini katusekividega.

Ilmub eesti kammermuusika album
ER annab välja kammermuusika albumi “Significatio”, mida esitletakse täna kell 16 Assauwe tornis. Kammersolistid sopran Kaia Urb, flötist Janika Lentsius, viiuldaja Urmas Vulp, tšellist Henri-David Varema ja kitarrist Heiki Mätlik esitavad eesti heliloojate viimaste aastate tähtteoseid.
Album sai nime René Eespere trio järgi, plaadil kõlavad Ester Mägi palad “A due”, Kaks romanssi, Kolm kitarriminiatuuri, laulud Viivi Luige tekstidele ning kadents ja teema soome rahvaviisil “Üks roos õitses aasal”. Plaadil on ka Peeter Vähi “Kuujumalanna tants”, Lepo Sumera “Odaliskid” ning Jaan Räätsa Allegro op. 93. Kõikide teoste ülesvõtted on esmasalvestused. “Significatio” on ERi kolmekümnes plaat. Eesti kammermuusika tutvustamise eesmärgil levitavad plaati välisriikidesse Eesti Muusika Infokeskus ja ER.

RAM ja Jaan-Eik Tulve
Eesti Rahvusmeeskoori kontserdid viisid koori sel nädalal kokku noore dirigendi Jaan-Eik Tulvega, kes juhatas RAMi 11. III Pärnu Agape keskuses ja 15. III Viljandi Jaani kirikus.
Gregoriaani koraali asjatundjana ja ansambli Vox Clamantis dirigendina tuntud Tulve hindas kõrgelt võimalust esitada ühehäälset kirikumuusikat 60-liikmelise kooriga. Kava pealkirjaga “Meditatio” sisaldas muusikat paastuajaks, koosnedes kahest mõttelisest osast, kus esimene, teenistuslik, kasutab rohkem suure koori võimalusi ja teine, missa ülesehitusele toetuv, keskendub väiksematele lauljate rühmadele. Lisaks gregoriaani koraalile oli kavas hilisemat mitmehäälset muusikat Notre Dame’i koolkonna meistritelt.

Joosep Sang

TÜ naiskoor 55
4. III alustas TÜ Akadeemiline Naiskoor (TÜAN) 55. sünnipäevale pühendatud kontserdiseeriat. Kontserdiga TÜ aulas (dirigent Vaike Uibopuu) tähistati ühtlasi oma esimest CDd “Tähemõrsja”, millel 72 minutit Veljo Tormise naiskoorimuusikat.
Plaadil on 27 laulu ja rahvalauluseadet nii terviksarjade (“Laulud laulust ja laulikust”, “Emalaulud”, “3 karjala neidu”, “Lahkumine isakodust”) kui üksikteostena (sümboolne avalugu ”Sõit imemaale”, “Taevaste tuul, “Järv tare taga” jt.). Sünnipäevakontserdil kõlas Tormise muusika, osa CDst, ning tähelepanuavaldusena 4. märtsil sündinud Antonio Vivaldile neli osa tema kantaadist “Gloria” (naiskooriseades kõlas see Eestis esmakordselt). Veljo Tormisega seob TÜ naiskoori pikaajaline vastastikune austus. Tormis aga on (kirjas veebruarist 1998) nimetanud koori üliõpilaslikult vastuvõtlikuks ja arenemisvõimeliseks ning märkinud Uibopuu põhjalikku, nõudlikku, eesmärgikindlat ja kõrge professionaalsusega dirigenditööd. Kuigi tegemist on pidevalt uueneva tudengikooriga, on TÜAN eesti koorimuusikas aastakümneid tuntud kui kõrge muusikalise tasemega taidluskoori. Tunnustusega rahvusvahelistel ja kodustel konkurssidel on alati kaasnenud TÜANi erakordselt kauni ja rikkaliku kõla imetlus. Naiskoori järgmised sünnipäevakontserdid kõlavad 18. III kl. 14 Tallinnas Mustpeade Majas ning 17. IV kl. 18 Narva kindluses.

Saari Tamm

K U N S T

Picasso on Eestis

uudis2.jpg (10998 bytes)

Tarrvi Laamannn ja Marko Laimre piidlevad juba omaniku leidnud Picasso tööd.

14. III – 1. IV saab Vaalas näha ja ka osta Pablo Picasso originaalgraafikat ja keraamikat.
Näitus hõlmab põhiliselt Picasso 1950. – 60. aastate loomingut, kuid üksikuid näiteid on ka 1940. aastatest. Müügihinnad lähtuvad Picasso tööde rahvusvahelisest hinnastandardist. Nagu elu on tõestanud, pole lootagi, et Picasso tööde hinnad kunagi langeksid, pigem vastupidi. Vaatamata asjaolule, et tema tööde täpset hulka on võimatu kindlaks määrata ning et ta on üks kõigi aegade produktiivsemaid kunstnikke, leidis suurem osa kunstniku loomingust omaniku juba kunstniku eluajal. Saadaval on üksnes paljundatav, suure tiraailine graafika. Kuid siingi jääb vabu töid järjest vähemaks, mis toob kaasa ülesmäge roniva hinnaklassi. Picasso puhul on kõik liigagi selge: ta on kallis, ta on geenius, temast on loodud XX sajandi mõjuvõimsaim kunstnikumüüt. Paljud XX sajandi kunstikoolkonnad on Picassost lähtunud või teda jäljendanud. Eestiski on saadud Picassolt mõjutusi, kuigi vaheaegadega, alates 1920. aastatest. Eriti mahukas oli Picasso panus XX sajandi kunstiideoloogia tekkes, kuigi ta jäi alati selgitusi vihkavaks praktikuks. Paisates XX sajandi algul dekadentlikule ja väsinud lääne kunstile ette aafrika traditsionaalse kultuuri ehtsuse, lõi ta modernistliku kunsti ühe keskse arengutee. Graafikuna tegutses Picasso kogu pika elu, ta on viljelnud kõiki olemasolevaid trükivõimalusi ning leiutanud juurde enda omi. Linoollõigete kõrval on ta eksponeerinud ka linooli lõigatud kujutisi. Kunstniku meelistehnika oli litograafia, selle järel akvatinta. Keraamikasse kiindus ta 1947. a., kui avastas enda tarvis Vallauris asuva Madoura potitehase.

Eha Komissarov

Riia Eesti kunstnike taimelavana
10. III avati Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones näitus “Kontakt – kontakts”.
Näitus käsitleb kunstiajaloos siiani tagaplaanil valdkonda – läti kunsti mõju eesti kunsti kujunemisele XX sajandi algul. Ajavahemikul 1910 – 1915, mil meie oma kunstiharidus oli alles kujunemisjärgus, said paljud noored kunstiandelised eestlased – Villem Ormisson, Konstantin Süvalo, Jaan Vahtra, August Pulst kunstihariduse Riia Linna Kunstikoolis. Kuigi nad kujunesid eripalgelisteks loojateks, jättis läti periood – eelkõige Vilhelms Purvitise, aga ka Janis Rozentalsi ja Janis Tilbergsi looming nende arengusse tuntava jälje. Purvitiselt sai lühiajalist, ent olulist maalialast õpetust ka Paul Burman. Rõhutamaks aegade sidet, on näitusel väike valik Rakveres sündinud ning nimetatud kunstikooli esimeseks direktoriks olnud baltisaksa kunstniku Gerhard Paul Roseni töödest. Näituse kuraator on Maire Toom ja kujunda Maile Grünberg.

33 aastat ERKI lõpetamisest
26. III on Tallinna raekoja keldrisaalis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis aastatel 1961 – 1966/67 õppinud kunstnike viies ühisnäitus “33”.
1960ndad on läinud eesti kunstilukku uuendusliku aastakümnena. 1960ndate esimesel poolel Tallinnas kunstihariduse omandanud 33 kunstnikust on enamik jätnud meie kunsti olulise jälje ning ligi pool osaleb siiani aktiivselt kunstielus nii kunstnike kui kunstipedagoogidena. Sõltumatuid isiksusi seob siiani kursusevaim. Viiendal ühisnäitusel on väljas Kristiina Kaasiku, Malle Leisi, Aleksander Igonini, Tiiu Pallo-Vaigu, Helle Vahersalu, Tõnis Laanemaa, Enno Ootsingu, Jaak Soansi, Jüri Arraku, Maire Morgen-Hääle, Ivi Laasi, Peeter Kuutma, Aime Ulase, Helle Gansi, Maile Grünbergi ja Heino Mikiveri viimase aja tööd.

Karmin paljastab meediapahna
25. III on Sambas Mati Karmini installatsiooninäitus “Skarabeuse kerad”.
Näitus kaasab ka linnaruumi, tekitades peavalu transpordiametile. Väljapaneku moodustavad hiiglasuured kerad – õues asuv on kaetud reklaamiga, galeriis asuvad kollase ajakirjandusega. Objekte saadab teaduslik tekst pühast sõnnikumardikast ehk skarabeusest. Näitus on vaadeldav mitmeti. Karmini installatsioon keskendub Eesti elu ihalustele ja saavutustele meediakajastustes. Hiiglaslikud kerad peegeldavad Eesti olukorra klantspilti, mis kriitikavabaduseta toimib ajakirjandusliku narkomaaniana ühiskonna kõige haavatavamates kihtides. Ajakirjandus on ühiskonna vabaduse ja seisundi määramise peamisi mõõdupuusid. Eesti on näinud pakendi- ja reklaamikultust, vohamas on seltskonnaajakirjandus, mis üleprodutseerituna toimib ühiskonna kõverpeeglina. Karmini kerad on ajakirjandusliku pahna peegelduse ehe peegeldus, mis tekitab provotseeriva küsimuse: kas see ongi see, mida me igatsesime?

Kreg A-Kristring

Ado Lille kaunid tunnid Raatuses
19. III on Raatuses Ado Lille viimase aasta aktijoonistuste näitus “Kaunid tunnid”.
Ado Lill on aastaid paralleelselt maalimisega ka joonistanud. Eelmine joonistuste näitus oli 1992. a. Munkadetaguse torni galeriis. Nüüd on kunstnik keskendunud modelli ümbritsevale kordumatule õhustikule, mis on täidetud unenäolisuse ja lapsnaisele omase espriiga. Lille napile ja närvilisele kriidijoonele sekundeerib hoolikas joonistusejärgne paberitöötlus.

Tio Tepandi akvarellid raamatukogus
25. III on rahvusraamatukogu viienda korruse trepigaleriis Tio Tepandi akvarellinäitus “Seisund”.
Tepandi on sündinud Virumaal Aas. 1966 – 1971 õppis ta kunstiülikooli arhitektuuriteaduskonna disainikateedris. 17 aastat on ta töötanud teatris, sellest 1972 – 1985 kunstnik-lavastajana Vanemuises. Viimased kuus aastat rahvusraamatukogu peakunstnikuna, kujundades rahvusvahelisi suurüritusi, riiklikke tähtsündmusi ja näitusi, visuaalset infosüsteemi, ruume, mööblit ning haljastust. Isiknäitused on olnud Tartus (1979, 1998) ja Tallinnas (1997).

Tiiu Pallo-Vaigu maalid Jõhvis
2. IV on EKMi Jõhvi filiaalis Tiiu Pallo-Vaigu maalide ja kollaaide näitus.
Maalikunstniku seekordsel isiknäitusel on väljas 32 tööd viimase kümne aasta loomingust. 1960ndate keskel uuenduslikus ANKis alustanud Tiiu Pallo-Vaik jõudis 1990ndate algul taas abstraktse kunsti juurde, kuid nii loometee algul kui ka praegu on kunstniku tööde lähtealuseks loodus. Pallo-Vaigu näitusel esitatut iseloomustab vaoshoitud nüansseeritud koloriit.

Sven Saagi abstraktsioonid vineeril
27. III on Tartu Kunstimaja näitusesaalis Sven Saagi maalide näitus.
Praegusel näitusel eksponeeritavad ekspressiivse väljenduslaadiga maalidest on osa valminud seitse aastat tagasi, osa eelmisel suvel. Kunstnik on kasutanud tavapärase lõuendi asemel puitu ja vineerplaati, kandes sellele värvi pastoosse kihina ja jättes osa alusmaterjalist läbi kumama. Esmapilgul abstraktsena tunduvates töödes võib tähelepanelikul vaatlemisel leida loodusmotiive. Kunstnik on ise iseloomustanud oma maale: “Maalimisega on nagu unenägudega. Sa lähed õhtul magama ja ei tea, mis und näed. Ning aeg-ajalt satud samadesse paikadesse, olukordadesse, kohtad samu inimesi – näed sama und.”

Uut Pärnu uue kunsti muuseumis
Pärnus eksponeeritav näitus “Rootsist sündinud eesti kunst” hõlmab poolsajandi pikkust perioodi alates 1943. a.
Harald Keilandi kunstiarmastus ja kollektsionäärivaist olid eelduseks Rootsis loodud eesti kunsti kogumiseks. Peamiselt H. Keilandi kunstikogust koostatud näitus esitleb Karin Lutsu, Maire Männiku, Hermann Talviku, Ants Murakini, Ilon Wiklandi, Juhan Nõmmiku, Olev Mikiveri, Eduard Ole, Erik Haameri, Markus Keilandi, Endel Kõksi ning Arno Vihalemma teoseid. Ka E. Wiiralti 1946. a. Põhja-Rootsis loodud “Lapi maastik” kuulus kunagi Keilandi kogusse, kuid 1978. a. kinkis ta selle EKMile. Näituse avamisel viibis Erik Haameri tütar Liina Haamer-Waller, kes tõi Pärnusse isa loodud tundlikud söejoonistused Kalevipoja ainetel. Rootsis loodud eesti pagulaskunstnike taieseid saab Pärnus nautida aprilli lõpuni. Anu Juuraku, Tanel Saare ning Rauno Teideri ekspositsioon heidab iroonilise valgusvihu tänasele meediamaailmale. Tänu suurele videoekraanile võib iga külastaja omaendagi rääkiva ja laulva näopildi riputada Tanel Saare monstraalsete maalide vahele. Näitus “Karaoke ehk otsides ühendusi” on lahti märtsi lõpuni.

Mark Soosaar

Ungarlase impressioonid Haapsalus
26. III on Haapsalu Linnagaleriis ungari kunstniku Zsuzsa Demeteri näitus “Pilte inimestest”.
Budapestis sündinud ja seal ka kunstiakadeemia lõpetanud Demeter elab juba üle kümne aasta Tamperes. Ta on hästi sulandunud Soome kunstiellu, osaledes näitustel ning õpetades kunstikoolides ning -kursustel. Kunstnikku huvitab eelkõige inimene oma iseolemises. Tema õrnad ja naiselikud õlimaalid, akvarellid ja joonistused on impressioonid, vargsi tabatud hetkemuljed. Demeter kujutab inimesi küll traditsioonidele toetudes, kuid lubab endale sealjuurse üllatuslikke vabadusi.

Kaljo Frankfurdis identiteedinäitusel
28. I – 12. III oli Frankfurdi Kunstvereinis väljas rahvusvaheline näitus “Man muss ganz schön viel lernen um hier zu funktionieren”.
Näitus käsitles identiteedi- ja migratsiooniprobleeme isiklike elulugude kaudu. Seetõttu oli osavõtjate hulgas palju neid, kellel on kodumaid rohkem kui üks: Ayse Erkmen (Türgi/Saksa), Rainer Ganahl (Austria/USA), Oliver Husain (India / Saksa), Dorit Magreiter (Hiina / Austria), Anri Sala (Albaania/Prantsusmaa) jt. Eestlastest osales Kai Kaljo. Näitusega kaasnesid tööde esitlused, filmiprogrammid, Frankfurdi mošee külastamine. Näitus lõppes viimase Kasseli “documenta” kuraatori Catherine Davidi loenguga “Migratsioon ja identiteet: poliitilised ja kultuurilised väljakutsed”.

Jõekalda “Maa saadikute” projektis
4. II avati Edela-Prantsusmaal Poitiers’ lähedal näitus, mis esitab kõigi maailmajagude kunstnike käsituse lõppevast millenniumist.
Näituseprojekti “Messagers de la Terre” (“Maa Saadikud”) valmistati ette terve aasta. Väljapanek esitab kaasaegset ja traditsionaalset kunsti tervikuna: ekspositsioonis on ka aafrika, khmeri ning keldi skulptuure. Väljas on 25 kunstnikku kahekümne kahest riigist, Eestit esindab Loit Jõekalda frotaatehnikas tööga “Tee I – II”, kus autor on esitanud oma arusaama Eesti ajaloost ning selle seosest asukohaga – Euroopa ristteedega. Näituse kuraator on Monique Stupar, stsenografist Isabelle Barbazanges. Pidulikul avamistseremoonial viibis ka Eesti kultuuriatašee Brüsselis Tamara Luuk. Internetileheküljelt (http://fcis.educagri.fr/~ecm.rurart/Pages/Rurart/) saab näituse kohta põhjalikuma ülevaate. Näitus on lahti 10. II 2001.

Preemia Ülle Raadikule
27. II kuni 28. V on Saksamaal Heidelbergis Max Berki tekstiilimuuseumis vaadata I Euroopa lapiteki triennaali tööd.
Ülle Raadik pävis seal tööga “Lähedased” (marli, siid, käsitsitrükk, lasertrükk) kolmanda preemia. Kunstnik kujutab sellel iseennast ja oma kolme last fotodel üheealisena. Tema töö tuletab pisut meelde Charles Ray skulptuure, kus isa-ema ning lapsed on kujutatud ühepikkusena. I preemia läks taani kunstnikule Charlotte Ydele ja II prantslasele Anne Woringerile.

Autoportreed Vilniuses
7. III avati Vilniuses Kaire – Dešine (Parem – Vasak) galeriis Ele Praksi, Mark Raidpere ja Kadi Soosalu näitus.
Kuigi kunstnikud polnud leidnud oma grupinäitusele ühisnimetust, iseloomustab seda Ele Praksi sõnul kõige paremini “Autoportree”. Tal on väljas fotodest ja objektidest koosnev autoportreeline seeria, kus kõik kasutatud materjalid seostuvad naisekehaga, seda nii bioloogilises kui kultuurilises tähenduses. Mark Raidpere esitas Vaalas eksponeeritud tuttavate ja sõprade kaudu esitatud autoportreede seeria ning Kadi Soosalu video “Kõrbelaul”. Soosalu tööd eksponeeriti esimest korda mullu sügisel Mari Laanemetsa kureeritud grupinäitusel “East. West. Sofa” Frankfurdis. Loodetavasti saab Praksi ning Soosalu töid näha ka Eestis aprillis ja mais eesti kunsti ülevaatenäitusel. Kaire – Dešine (galerist Saule Mazeikaite) on Vilniuse üks paremini töötavaid galeriisid. Näitus on lahti 19. III.

F I L M

Prantsuse väärtfilmid Eestis

Prantsuse filmipäevil 20. – 24. III Tallinna Kinomajas ja 27. – 31. III Tartu kinos Illusioon tuuakse linale viis täispikka mängufilmi, mille läbivaks teemaks on “Võõramaalased prantsuse filmikunstis”. Linastuvad reissööride Andrzej Wajda “Danton” (1982), Ettore Scola “See öö Varennes’is” (1983), Joseph Losey’ “Härra Klein” (1976), Otar Iosseliani “Liblikajaht” (1992) ja Luis Buñueli “Teenijatüdruku päevik” (1964), mis kõik on toodetud Prantsusmaa egiidi all.
Poola lavastaja Wajda “Danton”, milles Gérard Depardieu mängib Dantoni, kujutab Suure Prantsuse revolutsiooni aegset Pariisi, kus kõlksub giljotiin ja potsatavad pead. Film pälvis Briti Akadeemia auhinna ja võõrkeelse filmi Césari. Itaalia reissööri Scola film näitab Louis XVI ja Marie Antoinette’i põgenemisteekonda Pariisist ja vahelejäämist Varennes’is, mängivad Marcello Mastroianni ja Harvey Keitel. Ameerika kineasti Losey’ “Härra Klein” (kaks Césarit) kujutab 1942. a. okupatsiooni õhustikus mugavat kollaboranti Kleini, kuni äkki ilmub Pariisis välja samanimeline ja tülikas juut. Osades Alain Delon ja Jeanne Moreau. Gruusia päritolu Iosseliani “Liblikajaht” areneb lagunevas lossis keset antiikesemeid, kus kaks vanemat daami (Pierette Pompom Bailhache ja Narda Blanchet) järjest halvenevate raadiouudiste mõjul aina segasemaks ja veidramaks lähevad. Hispaania suurmeistri Buñueli “Teenijatüdruku päeviku” Celestine töötab maal kummaliste inimeste juures – naine on frigiidne, ta abikaasa alatasa looma- ja naistejahil, naise isa on kingafetišist, farmitööline aga Celestine’ist seksuaalselt huvitatud fašist. Osades Jeanne Moreau, Michel Piccoli, Georges Geret, Daniel Ivernel jt. Filmid (kava vt. lk. 22) on prantsuse keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Filme vahendavad Prantsuse Kultuurikeskus ja Prantsuse saatkond.

V A R I A

Suguvõsauurijate suurnäitus EARis

Eesti Genealoogide Selts tähistab oma taastegutsemise kümnendat aastapäeva 18. III pedagoogikaülikooli aulas toimuva teaduskonverentsi ja ülevaatenäitusega.
Eesti Geneoloogide Selts, mis peab oma ülesandeks taastada eesti rahva mälus põlvkondade järjepidevus ning koondada ja suunata põlvnemise, päritolu ja sugukonna uurimisest huvituvaid inimesi, taasasutati 1990. Ta loeb end Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi õigusjärglaseks. Seltsi ligi 250 liikmega osakonnad töötavad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis, sidemed on Soome, Rootsi ja baltisaksa suguvõsauurijatega, ühistöös on korraldatud ka teadusseminare. Ehkki 1940. a. riigipöörde järel toonane selts likvideeriti, hakkas sõjajärgseil aastail suguvõsade uurimine Eestis taastuma. Oma esivanemate juurte seotust Eestimaa eri paikade ja kultuuriga uurides osutus genealoogia-alane tegevus nõukogude perioodil üheks peamiseks eestluse ja patriootliku vaimu kandjaks. Suguvõsauurimine on olnud oluline tegur rahvusliku identiteedi säilitamisel. Tähtpäevanäitusel EARis saab näha nii kaasaegsete suguvõsauurijate töid ning süstematiseeritud andmestikke kui ka ajaloolisi materjale, alates baltisakslastest ja esimesest eesti suguvõsauurijast Martin Lipust. Näitusel on huvilistel võimalik tööpäeviti kella 15 – 18 ja L kella 15 – 17 saada suguvõsauuringute alal konsultatsiooni. Näitus on lahti 5. IV.

Sirje Lauring Vaska