Rahvusvaheline muusikap�ev hollandi orkestriga

|
1. oktoobril, mil maailm t�histab rahvusvahelist muusikap�eva, on Estonia kontserdilaval
Hollandi Raadio S�mfooniaorkester oma peadirigendi Eri Klasiga, esmasp�eval esineb
k�lalisorkester Vanemuise kontserdimajas.
Viiendal kontserdil sarjast �S�mfooniaorkestreid maailmast� tuleb ettekandele
Beethoveni avam�ng �Prometheus� op. 43 (1800), Theo Loevendie mullu loodud
Viiulikontsert (solist Ilja Grubert), mille esitusega t�histatakse hollandi �he tuntuma
helilooja 70. s�nnip�eva, ja Pjotr T�aikovski Neljas s�mfoonia. Riias s�ndinud Ilja
Grubert saavutas rahvusvahelise tunnustuse 1975. aastal, mil ta Sibeliuse-nimelisel
rahvusvahelisel konkursil Helsingis v�itis h�bemedali. J�rgnesid peapreemia
Paganini-konkursil ning kuldmedal T�aikovski-konkursil. Praegu elab Rotterdami
konservatooriumi viiuliprofessor Ilja Grubert Hollandis. 1985. aastal loodud Hollandi
Raadio S�mfooniaorkester kuulub Hollandi Raadio ja Televisiooni muusikakeskuse
kollektiivide hulka ja tegutseb Hollandi ringh��lingu toetusel. Orkester on keskseid
muusikakollektiive riigis, kus s�mfoonilise, n��dis- ja varajase muusika kollektiivide
s�steem ja saavutused on meie aja paremaid maailmas. Eestit k�lastav orkester esindab
Euroopa orkestrikultuuri tipptaset. Eri Klas, kelle juhatusel on m�nginud umbes sadakond
s�mfooniaorkestrit kahek�mne viielt maalt, kutsuti Hollandi Raadio S�mfooniaorkestri
peadirigendiks 1996. aastal.
Kaljuste kollektiivid Jaapanis
26. IX � 2. X annavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester
kontserte Jaapanis, kus T�nu Kaljuste juhatusel k�lavad J. S. Bachi �Magnificat� ja
A. P�rdi �Te Deum�.
Esimene kontsert toimus eile Niigata City Art Center�s ning teine on homme Tokyo
Opera City kontserdisaalis. Enne m�lemat kontserti on avatud proov koolilastele, mis on
Jaapani kontserdielus saanud toredaks traditsiooniks. Solistid olid sopranid Kaia Urb ja
Vilve Hepner, alt Iris Oja, tenor Mati Turi ning bariton Uku Joller.
Estonia talveaed 10aastane
3. X �htul algab Estonia teatri talveaia k�mnes kontserdihooaeg. Ootusp�raselt
on publiku ees estoonlased � �Mozarti kammermuusikat ajastukost��mides� esitab
kvartett S. Orusaar, K. Kriit, A. Pilliroog ja A. Tammesalu, laulab A. Anger.
Talveaia direktrissi Viktoria Jagom�e s�nul on sealse kontserttegevuse
keskmes estoonlased: noored lauljad on saanud siin oma esimesed soolokogemused, tugevad
orkestrandid v�imaluse esineda mitmesugustes ansamblites jne. �ks selliseid on just
teisip�evane ava�htu. Teiseks t�stab Jagom�gi esile laste muusikalise kasvatuse
suunda: aastatega on leitud kindlad koost��partnerid, kellega valmivad l�bim�eldud
kontserdisarjad, milles lapsed saavad esineda k�rvu professionaalsete muusikutega.
Kolmandaks prioriteediks on eesti muusika. Sel hooajal saab koos heliloojate liiduga teoks
terve kontserdits�kkel: 15. X tuleb esiettekandele Kuulbergi � Vetemaa kaksikteos
�Seitse h�poteesi elu tekkimisest�; andresep�eval novembris esitatakse Marguste
�T�de ja �igus�; jaanuaris Tanieli, veebruaris Tambergi, m�rtsis M�gi
ja mais Eespere loomingut. Novembris esietendub ka A. Ruusma ballett
�Kujundid�, mida muusikaliselt toetavad eesti klaveripalad Ralf Taali esituses.
Selle aasta j�uluetenduse lavastab N. Kuningas �Karupoeg Puhhi� aineil, muusika
kirjutab R. Eespere.
Bel canto korraldab m�lestuskontserte
Sel n�dalavahetusel saavad Bel canto korraldusel teoks parvlaeva Estonia hukkumise
6. aastap�eva m�lestuskontserdid.
Eile �htul musitseerisid Tallinna Kaarli kirikus instrumentaalkvartett koosseisus
Piia ja Peeter Paemurru, Mari Tampere ja Vahur Vurm, kes esitas Messiaeni �Kvarteti
aegade l�pust�, ning ansambel Vexilla Regis Piret Aidulo juhatusel Victoria, Kreegi jt.
lauludega. T�na esitatakse Messiaeni kvartett Haapsalu kirikus, Vexilla Regis aga
sisustab m�lestuskontserdi homme Koeru ja p�hap�eval Kose kirikus.
R��mu ja lootuse legend Eestis
Esmakordselt saabub Eestisse maailma �ks tuntum gospelkoor The London Community
Gospel Choir (LCGC). Koor esineb viieliikmelise saateansambliga (Hammondi orel, klaver,
kitarr, saksofon, bass, trummid) 4. X Tallinnas Kaarli kirikus ja 5. X Tartus Vanemuise
kontserdisaalis.
Professionaalsetest lauljatest koosnev LCGC alustas tegevust 1983. aastal.
Aastas antakse 100 � 150 kontserti, salvestatud on seitse k�rgetasemelist plaati. Koor
koosneb isikup�rastest lauljatest, mist�ttu on loomulik, et LCGCst on v�lja kasvanud
palju talente. Tippartistid nagu Tina Turner, George Michael, Diana Ross, Sarah Brightman,
Eric Clapton jpt. on kutsunud koori osalema oma kontsertesinemistele, video- ja
stuudiosalvestustele. Kus LCGC ka ei esineks, ikka j��b koori esinemine ��retult
vitaalseks, helikeel d�naamiliseks ja n�ansirikkaks. Gospel on r��mu ja lootuse
muusika.
Operett kui parimas m�ttes ps�hhoteraapia
Nii iseloomustas opereti�anrit Viini Volksoperi lavastaja Monika Wiesler, kelle
k�e all s�nnib Estonias juba kolmas operetilavastus: p�rast �Viini verd� ja
�Nahkhiirt� esietendub 6. X Johann Straussi ��� Veneetsias�.
Teisip�evane pressikonverents estonia Valges saalis andis teada nii operetip�evadest
1. � 8. X kui nende kulminatsiooniks kavandatud esietendusest j�rgmisel reedel. Teatri
pealavastaja Neeme Kuningas toonitas, et esmakordsed operetip�evad, millest v�iks
ju saada traditsioon, n�itavad selle �anri v��rikat kohta rahvusooperi repertuaaris
� n�dalaga saab publiku ette tuua seitse lavastust, millest iga�ks millegi poolest
eriline, k�iki �hendavaks jooneks aga suur publikumenu. Viimane peaks ootama ka ���d
Veneetsias�, sest trupp on selle nimel k�vasti vaeva n�inud. Operett, see kerguse ja
r��mu laps, on Wiesleri s�nul tegelikult raske s�ndima, sest eesm�rgiks on perfektne
interpretatsioon � vaid siis paistab k�ik lihtne ja kerge, nagu operetis peab. Ent
lavastaja on rahul: tal on Straussi muusika suurep�rased t�lgendajad muusikalise juhi Paul
M�gi ja dirigent Endel N�gene n�ol; v�ga andekas kunstnik Liina
Keevallik; ilusad ja noored solistid, kes oskavad nii laulda, tantsida kui k�nelda ja
k�igest sellest r��mu tunda; intelligentne koor, kelle sarnast ei leia Kesk-Euroopast,
ning v�ga hea kooliga balletitrupp. Osat�itjad omakorda kiitsid lavastaja
professionaalsust, ammendamatut energiat ja tahtej�udu, mis on nakatanud kogu trupi.
ol�mpiakeelele �le minnes, �tles Alar Haak, et ettevalmistustega on j�utud v�hemalt
poolfinaali ja operetin�dala elluviimisega p�stitatakse v�hemasti Eesti rekord. ���
Veneetsias� neljas etendus 14. X toimub tulu�htuna Tallinna lastehaigla v�hihaigete
laste osakonna renoveerimise tulude katteks.
Esietendused Ugalas
T�na j�uab lavale Viljandi kultuurikolled�i n�itekunsti eriala kolmanda lennu
diplomit�� Antti Tuuri �Novembri l�pp� (lav. Ingomar Vihmar). Homme avab Ugala
hooaja uuslavastusega �Pygmalion�.
Lavaloos �Novembri l�pp� on juttu inimese suhtest keskkonna, oma
l�hikondsete, iseendaga. Ei loo autor ega lavastaja anna hinnanguid, ei m�ista kohut:
Tuuri kujutab elun�htusi ja inimesi pingeseisundis, eriolukorras, p��rdepunktis. Bernard
Shaw� s�rava teksti toob lavale Katri Kaasik-Aaslav, peaosades on Merle
Palmiste (k�lalisena Eesti Draamateatrist), T�nu Tepandi ja Margus Vaher.
�Pygmalioni� pole eesti(keelses) teatris n�htud �le kahe aastak�mne, kuigi lugu on
t�nu muusikalivariandile publikule tuttav. Aga nagu hoiatab lavastaja: �Teatrisse
tulles ei maksa oodata selle n�item�ngu p�hjal kirjutatud muusikali �Minu veetlev
leedi�. Laval on kuulsa iirlase B. Shaw� �Pygmalion�.
Helmi Tohvelmani nimeline preemia
Eesti Kultuurkapitali n�itekunsti sihtkapitali n�ukogu annab 14. Xl Helmi
Tohvelmani 100. s�nniaastap�eva t�histamise �ritusel V��tsal �le esimese
Tohvelmani-nimelise preemia (13 000 krooni). Laureaat avalikustatakse ajakirjanduses 13.
X.
Helmi Tohvelman (13. X 1900 � 21. X 1983) oli tuntud ballettmeister ja tantsupedagoog.
Tema- nimeline preemia m��ratakse igal aastal kas loominguliselt silmapaistvale
n�itlejale, kelle plastiline v�i ps�hhof��siline liikumine v��rib tunnustamist,
v�i liikumisjuhile, kelle liikumisseade �hele v�i mitmele lavastusele on v��rt
esilet�stmist. Otsust preemia luua kommenteeris n�itekunsti sihtkapitali n�ukogu
esimees Anu Lamp: �Iga nimeline preemia on nimeandja n�gu. Preemia on
austusavaldus Helmi Tohvelmanile, seega pole see �ksnes plastilisuse v�i vaimun�tkuse
poolest t�helepanuv��rse rollilahenduse v�i liikumisseade �ram�rkimine, vaid ka
tunnustus eetilise n�udlikkuse, soosaartelt suurkooli ja suurrollideni p�rgimise
eest.�
Eesti teatri konverents Tartus
Eesti V�rdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon ja Eesti Teatriuurijate �hendus
korraldavad 9. X T� ajaloomuuseumi saalis algusega kell 11 konverentsi �Eesti draama ja
teater XXI sajandi l�vel: avangard ja traditsioon�.
Kristel N�lvak, �Teatri v�imalikkusest kaasaja l��ne kultuuris�; Ivar
P�llu, �Teatriavangardism ja uus teater�; Andrus Laansalu,
�V�rrand kolme tundmatuga�; Jaak R�hesoo, �Viimased k�mme aastat
eesti teatris�; Monika L��nesaar, �Tekstid, mis j�uavad lavale�; Luule
Epner, �Postmodernistliku draama paradoks�; Ants J�rv, �Eesti
pagulasteater: teatritraditsioon ja kultuurilooline t�hendus�; Anneli Saro,
�Kuidas saada draamaklassikuks�; Mardi Valgem�e, �Eesti draama tarkade kivi
avastamas�; Rein Veidemann, �K�simus stseenist. I. Bergmani �Stseenid �hest
abielust� ja M. K�ivu �Stseene saja-aastasest s�jast� p�hjal�; Piret
Kruuspere, �Selle sajandi monoloogid�.
Eriauhind P�ldma animafilmile
Ottawa rahvusvahelise animafilmide festivali s�ltumatute filmide
v�istlusprogrammis anti Janno P�ldma joonisfilmile �Armastuse v�imalikkusest� Zack
Schwartzi nimeline parima dramaturgia auhind. Ottawa filmifestival, mis kestis t�navu
19. � 24. IX, on maailma �ks mainekamaid A-kategooria animafilmifestivale.
�Arsenalsil� auhinnati Eesti filme
P�hap�eval Riias l�ppenud rahvusvahelise filmifestivali �Arsenals�
peaauhinna 10 000 dollarit, mis m��ratakse traditsiooniliselt loosiga, v�itis briti
naisre�iss��ri Lynne Ramsey deb��tm�ngufilm �Rotip��dja�. Selle hindas
parimaks ka rahvusvaheline filmiajakirjanike �hingu FIPRESCI ��rii.
Mait Laas sai joonisfilmi �Teekond Nirvaanasse� eest parima re�iss��ri kuju.
Valentin Kuigi m�ngufilm �Lurjus� p�lvis teise auhinna Balti riikide m�ngufilmide
kategoorias. Riho Undi �Samuel Internetis� animafilmide arvestuses sai samuti teise
koha. Balti riikide m�ngufilmidest v�itis esikoha l�ti re�iss��ri Aigars Grauba
�Ohtlik suvi�.
Oskar Looritsa p�rm maeti kodumulda
25. IX maeti Raadi kalmistule urnid Oskar Looritsa (suri 12. XII 1961 Stockholmis)
ja tema 1991. a. surnud abikaasa Karin-Elleni p�rmuga. Matusetseremoonial osalesid
Eesti TA asepresident Peeter Tulviste, kes esindas ka Tartu Linna volikogu, teadlased ning
s�brad-sugulased. Kohal olid ka Oskar Looritsa poeg ja kaks t�tart Rootsist ning
Inglismaalt.
9. novembril 1900. a. s�ndinud folklorist ja keeleteadlane Oskar Loorits oli Eesti TA
esimeses 12-liikmelises koosseisus (asut. 1938. aastal). Ta juhtis Eesti Rahvaluule
Arhiivi t��d selle loomisest aastal 1927, 1944 � 1947 t��tas Uppsalas
arhiiviassistendina, hiljem Teaduslikus Arhiivis. Loorits oli nii Eestis kui ka Rootsis
tegev folkloristika k�igis harudes: rahvap�rimuse kogumisel, publitseerimisel ja
uurimisel. Tema bibliograafia sisaldab 559 nimetust, neist raamatutena folkloori alal 25,
keeleteaduslikke 5 ja publitsistlikke 6. Paguluses ilmus temalt 11 teost.
Oskar Looritsa 100. s�nniaastap�eva t�histamisele on p�hendatud 9. ja 10. XI Tartus
kirjandusmuuseumis toimuv teaduskonverents.
|
|
Kurvitza tunnete dokumentalistika
|

|
25. IX avati galeriis Vaal Raoul Kurvitza pommprojekt �Armastusest�.
�Armastusest� on vapustavalt dimensioonirohke. Muu hulgas on see h�vastij�tun�itus,
sest Kurvitz lahkub Eestist, et j�tkata L��ne-Berliinis ja New Yorgis, kuid kunstniku
edasistest eluplaanidest on raske k�nelda. �Armastusest� on kokkuv�te kunstniku
uutest kogemustest, mida ta on juba k�sitlenud kohviku V�itlev S�na v�ljaandes
avaldatud reisikirjelduses ��mberistumine Transilvaaniasse�. Seda reisikirjeldust
tulebki v�tta v�ljapaneku v�ltimatu osana � n�itus ja reisikirjeldus jutustavad sama
lugu. Tegemist on eesti kunstis seni tundmatu �tunnete dokumentalismiga�, juba esituse
vorm kubiseb viljakatest ja t�lgenduslikke segadusi t�otavatest intriigidest.
Nartsissistlikult isiklikule stoorile fokuseeritud esitus on dokumentaalne: v�ljapanek
otsib ja esitab t�endeid l�bi elatud armastusest, tutvustades publikule kunstnikku
tabanud armukirge ja tema teadvuse senikogematut laienemist. K�lmast dokumenteerija ja
kirjeldaja rollist kinni haaranud kunstnik on veendunud, et on suutnud h�vitada k�ik
j�ljed armulugude sentimentaalsusest. Ta on �elnud �ei� ka staarirollile ja
glamuursetele imagotele, samuti pole j�lgegi laialt levinud heroilisest
kunstnikupositsioonist ning kannatajarollist, publikuga suhtleb ta peamiselt trash-kujundi
kaudu. J�tkates oma kontseptuaalsete rajatiste seeriat, eksponeerib Kurvitz Vaalas kahte
uut teost �Loss� ja �Pesa�. Kurvitz soovib, et tema v�ljapanekul domineeriks igal
tasandil eskiislikkus ja l�petamatus. V�itega, et Vaala �lakorral eksponeeritakse
Kurvitza maale ja joonistusi ning alakorral ehitist, antaks edasi vaid k�ige �ldisem,
sest kunstnik maalib ja joonistab v�ga eriskummalistes tehnikates. V�ljapaneku juures
tekitab p�nevust asjaolu, et kogu projekti peasponsor on Terje Aru. Eha
Komissarov
Kuraator Kurvitza lahkumisprojekt
27. IX avati Mustpeade Maja valges saalis Raoul Kurvitza kureeritud n�itus
�Red�.
N�ituse idee autor ning korraldaja on Baltimaade suurim infotehnoloogia kontsern AS
Microlink. V�ljapaneku l�biv teema on punane, mis seostub projekti toetaja ja algataja
uue kaubam�rgiga � punane punkt. Kuraator on kommenteerinud n�ituse ideed j�rgmiselt:
�On ilmne, et v�rgustunud arvutimaailm vajab punast kunsti. Kui varem olime lihtsalt
organism, siis n��d oleme v�rgustunud organism. Meie meeled vajavad teravust ja seda
pakub punane�. N�itusel esinevad kunstnikud Jaan Toomik, Raivo Kelomees, Kreg
A-Kristring, Kaarel Kurismaa, Raoul Kurvitz, Marko Laimre,
Peeter Laurits, Urmas Muru, J�ri Ojaver, Peeter Pere, Mark
Raidpere, Paul Rodgres ja Ene-Liis Semper esitavad oma arusaama punasest
kas v�rvi, m�iste, aine, inimorganismi f�sioloogilise v�i eksistentsiaalse m��tmena.
AS Microlink kavatseb ka tulevikus algatada ja toetada kunstiprojekte.
Vint �hispanga V korrusel
28. IX avas Toomas Vint Eesti �hispanga hoone viiendal korrusel oma n�ituse
�Maastikud klaasist majas�. V�ljapaneku korraldaja on galerii Haus.
Seekord eksponeerib Toomas Vint atraktiivset ja v�rvilist, paljude linnainimeste
jaoks �kadunud paradiisina� m�juvat loodusmaali. Vint on t�mmanud endale
kunstimaailma ja publiku t�helepanu juba alates kuuek�mnendatest aastatest ja on
p�sinud orbiidis t�naseni. Tulnud kunsti r�hmituse ANK j�rellainetuses, on Vint
s�ilitanud oma positsiooni ja loominguerip�ra, mida ei saa siduda �hegi kindla
kunstisuuna v�i liikumisega. Vindi viimase aja loomingut v�ib kirjeldada kui
sugestiivset ja v�rviergast visiooni looduse erinevatest seisunditest. Vint ei kopeeri
loodust, vaid on pigem ise selle maailma looja, mida ta esitab. Kunstnik kujutab ideed,
mitte reaalsust.
Piia Saarna
Saksa modernistlik kunst Tallinnas
Tallinna Kunstihoone galeriis on 8. oktoobrini v�ljas Paula Modersohn-Beckeri ja
teiste Worpswede kunstnike t��de n�itus.
V�ikese P�hja-Saksamaa linna Worpswede j��dvustasid Euroopa kultuurikaardile
kunstnikud Fritz Mackensen, Otto Modersohn, Heinrich Vogeler, Fritz Overbeck ja Hans am
Ende, kes kolisid 1890. aastatel linnaateljeedest maale ning rajasid sinna
kunstnikekoloonia. Worpswede kunstnike koloonia k�ige radikaalsem kunstiuuendaja oli
Paula Modersohn-Becker, kes liitus teistega tunduvalt hiljem. Worpswedelased protestisid
kanoniseeritud akadeemilise laadi vastu, Paula Modersohn-Beckeri loomingus on n�ha
ekspressionismile omast julget v�rvi ja stiliseeritud vormik�sitlust. Graafika,
joonistuste, raamatukujunduste ning kultuuriloolise foto n�itus toob eesti
kunstipublikuni t�kikese moodsa kunsti ajalugu. N�ituse on koostanud Ifa (Institut f�r
Auslandsbeziehungen) koost��s Goethe Instituudi ning Tallinna Saksa
Kultuuriinstituudiga.
Pille Epner
Uued tuuled Tartu Kunstimuuseumis
27. IX avati Tartu Kunstimuuseumis n�itus �Uued tuuled � uued reeglid�
(valitud t�id esimesest okupatsiooniaastast 1940 � 1941).
P�rast juunip��ret alanud totaalsetest �mberkorraldustest ei j��nud puutumata ka
kunstielu. Organisatsiooniliste uuenduste k�rval m�jutati n�itusetegevust, esialgu vaid
konkursside ja riiklike tellimuste kaudu. Nii valminud maalid v�i kavandid moodustavad
n�ituse �he osa. Eksponeeritud on Paul Areni, Elmar Kitse, Endel K�ksi,
Karin Lutsu, Kaarel Liimandi, Andrus Johani jpt. t��d. K�rvuti
nendega on sotsialistliku realismi h�ngulisi katsetusi v�ljas ka Lepo Mikkolt, Feliks
Randelilt, Eric Pehapilt, Eduard Olelt, Johannes Greenbergilt. 4.
X kell 14 esinevad Tartu kunstimuuseumis samal teemal ettekannatega J�ri Ant, Ingrid
Raudsepp ja Reet Mark.
Reiu T��r annab aru P�rnus
22. IX avati P�rnu uue kunsti muuseumis Academia Non Grata rektori Reiu T��ri
isikn�itus.
Kuna tegemist on noore andeka kunstniku suviste tegemiste kokkuv�ttega, siis kannab
n�itus ka vastavat pealkirja �Suveraport�. Kunstnik on t��tanud sel suvel L�tis,
Soomes, Rootsis ja Slovakkias. Rahvusvahelisel plain airil Ida-Slovakkia linnakeses
Sninas kohtus aga kolmk�mmend loojat kahek�mnest riigist. Slovakkiast t�i Reiu T��r
kaasa P�hale Andreasele p�hendatud maalinguid l�uendil, kivil ja puidul.
Mark Soosaar
Soome �Profiliit� kunstiakadeemias
T�na kell 17 avatakse EKA galeriis Soome sisearhitektide liidu n�itus
�Profiliit 69�.
�Profiliit 69� on kokkuv�te 1969. a. kunsti�pingud l�petanud soome
sisearhitektide uuemast loomingust. Viimased 30 aastat on nad olnud oma erialal v�ga
aktiivsed, otsinud ja arendanud personaalset profiili, m�jutades sellega kogu Soome
disainimaastikku. Ateneumi koolis omandatud disainiharidus on andnud selleks hea
ettevalmistuse. V�ljapanekul n�eb disainerite Jukka Aronssoni, Marja Enqvisti,
Hannele Helkama-Ragardi, Liisa Ilveskorpi, Mattias Ingmani, Ahti
Kodikoski, Eeva Lehtineni, Maja Mattila, Leena Palsaneni,
Raimo R�saneni, Kirsikka Savoneni, Rauno Sorsa, Yrj� Sotamaa,
Erkki Syysmeri, Timo Tapiovaara, Pirkko Veps�l�inen, Lea Virkkuneni,
Ansu Astr�mi uuemat loomingut ja tootmisprotsessi kirjeldavaid visioone. Kell
13 toimub EKA aulas seminar, kus Raimo R�sanen k�neleb m��blidisainist, Liisa
Ilveskorpi linnaplaneerimisest, Hannele Helkama-R�g�rdh
rahvusvahelisest sisekujundusest, Yrj� Sotamaa Lumekeskusest Helsingis.
Ketli Tiitsar
Norra m��blidisain 2000
Rotermanni soolalao galeriis eksponeeritakse norra m��blidisaini 15. oktoobrini.
XX sajandi norra disain on k�sit�� ja t��stusliku tootmise viljaka �hendamise
tulemus. Norrakeelne s�na disainimise kohta �formgivning� (vormiandmine) tekitab
kujutluspildi kunstnikust, kes t��tab vahetult materjalidega, keda v�lub tekstuur,
materjali tundlikkus ja funktsioon. T�nap�eva norra disaini v��rtus seisneb kolmanda
tee leidmises elitaarse disaini ja masstoodangu vahel. Sellel teel tegeldakse t�siste
eetiliste probleemidega: uus �koloogiline teadlikkus suunab disainerid uue lihtsuse
poole, paneb omaks v�tma tootmisega seotud vastutust, silmas pidama materjalide
�konoomset kasutust ning lihtsat vormi. T�nased norra m��blidisainerid ei taha
tingimata peale suruda rahvuslikkuse ideed, kuid peavad sellegipoolest oma kohuseks
j�rgida norra disaini imperatiive, mis �igustavad �ha rohkem oma olemasolu v�ljaspool
riigi piire.
Pille Epner
Aeg ja elus aines Reti Saksa kunstis
Sel n�dalal on v�imalik n�ha Reti Saksa skulptuure ja pilte Vene t�navas
Katariina kirikus.
Kunstikriitik Vappu Vabar iseloomustab Reti Saksa uusimat loomingut: �Ma olen
n�inud puud, mis kasvatab v�hehaaval oma oksa l�bi akna sisse, nagu ulataks terek�tt.
Miski ei ole v�rreldav selle liigutusega, �ratundmisega selle t�hendusest. Ehk ainult
puhtad lapseh��led, mis t�usevad aegam��da vana kiriku v�lvide alla. Ja kunstniku
k�si, mis paneb materjali kasvama.� Nii saab Vabari s�nul sel n�dalal Katariina
kirikus �elus aines ajaga kokku�, sest Reti Saksa kunsti saadavad �Trialogose�
kontserdid.
7. oktoobrini on Samba galeriis Mari Roosvaldi n�itus �Motiiv�.
Roosvaldi kunst on olnud vastuv�tlik 1990ndate teise poole v�ljakutsetele: ta on
haakunud sotsiaalse kunsti ideeotsingutega, sidudes �limaalitehnika ajalehev�ljal�igete
ning fotodega. Ka sellel n�itusel kasutab kunstnik kollaa�itehnikat, kuid tema huvi on
suundunud personaalsesse sf��ri � Roosvalt on astunud autobiograafide ridadesse.
TT� peahoone fuajees on 16. oktoobrini avatud mehhiko kunstniku Francisco Javier
Pichardo Gom�zi (s. 1952) graafika ja pastelljoonistuste n�itus.
Taiesed kinkis TT�-le tehnikadoktoriks promoveeritud Roberto Carmona Davila, kes on
kollektsioneerinud F. J. Pichardo Gom�zi t�id. Guanajuato �likooli disainiprofessor
Gom�z on ka tunnustatud kunstiajaloolane ja restauraator. Tehnika�likoolile kingitud
graafilistest segatehnikas t��dest ja abstraktsetest pastelljoonistustest kumab l�bi
Mehhiko v�rvikas loodus ja sealne temperament.
Metallikunsti auhind Arseni M�ldrile
T�navune metallikunsti aastapreemia anti Eesti Metallikunstnike Liidu vanimale
liikmele Arseni M�ldrile �le 22. IX A-galeriis.
Metallikunstnike Liit on �hendanud oma preemia Ede Kurreli nimelise ehtepreemiaga ja
nii on see meie mainekaim metallikunsti auhind. Eesti metallikunsti old grand man Arseni
M�lder p�lvis selle preemia suvisel rahvusraamatukogu juubelin�itusel eksponeeritud
igavesti uueneva loomingu eest.
Pallase stipendium Allan Gullile
Kunsti�hing Pallas andis k�ige tublimale Konrad M�e ateljeest v�rsunud noorele
kunstnikule m�eldud �hekordse stipendiumi maalija Allan Gullile (1964).
��rii (Valve Janov, Silvia J�gever, Enn Lillemets, Lembit Saarts, L��dia
Vallim�e-Mark ja Heldur Viires) andis stipendiumi v�lja viiendat korda ja see oli
v�imalik t�nu Pallase kirjavahetajaliikme Leida R�ga ja kujur Jaan Luige
sihtotstarbelistele annetustele. Gulli alustas �pinguid Pallase maalistuudios 1988. a.
esimeste �pilaste hulgas. Tema peamised juhendajad on olnud Kaja K�rner ja Heldur
Viires. Juba esimestel stuudion�itustel j�id silma Gulli iselaadselt tinglikustatud
merepildid. Pallas kavandab Gulli isikn�itust Sebra galeriis. Pallase stipendiumi on
varem saanud Katrin Moora, Karol Ansip, Maris Tuuling ja Margus Meinart.
Enn Lillemets
Kunstile avatud Reichstag
Saksamaal diskuteeritakse selle �le, kas Hans Haacke
kontseptualistlik teos sobib pildigaleriiks muudetud rahvaesindusse.
Lord Norman Fosteri projekti j�rgi renoveeritud Saksa parlamendi ruumides
eksponeeritakse peamiselt Euroopa maalikunsti vaheldumisi vene s�durite grafitiga.
T��tajail on rangelt keelatud omavoliliselt �les riputada midagi, mis ei haaku
arhitekti �ldkontseptsiooniga. Senistest vastuolulisim kunstiteos on spetsiaalselt �hte
hoone sisehallidest tellitud Hans Haacke rahvuslikule s��tundele r�huv installatsioon,
mis seisneb suures puitkastis, kuhu on visatud m�ned labidat�ied mulda. Teos eeldab
parlamendisaadikute aktiivset osalust � iga�ks neist peaks kunstniku antud koti t�itma
50 kg oma valimispiirkonnast kogutud mateeriaga ning selle installatsioonile lisama.
Kunstnik eeldab, et l�puks hakkab kogu kupatus niiskuse m�jul k��rima, levitades Reichstagi
hoonesse kompostil�hna. Haacke on p�hendanud oma teose �Saksa elanikkonnale�, mitte
�rahvale�, nagu on raiutud parlamendihoone fassaadile. See oli m�eldud eelk�ige
poliitilise spektrumi konservatiivse poole �rritamiseks ja parempoolsed ongi loobunud
osalemast teose valmimisel. Kahjuks m�jub moodne kunstiteos �rritavalt pea k�igile
rahvaesindajatele. Vasakpoolsed peavad teost natside Blut und Boden m�tteviisi
kandjaks ning rohelised n�evad selles ootamatult eelk�ige �koloogilise m�tteviisi
solvamist ning on seda nimetanud bio-kit�iks. Parlamendi kunstiostu-eelarvest kulus teose
omandamiseks 375 000 Saksa marka.
Sotheby selle s�gise t�mbenumber
Viimati 47 aastat tagasi avalikult eksponeeritud Manet� �Naine aias� l�heb
New Yorgi Sotheby oksjonil 9. XI m��ki 20 � 30 miljoni dollari eest.
Manet� k�pse perioodi ebatavaliselt suureformaadiline portree kujutab kunstniku
tuttavat ameeriklannat mademoiselle Marguerite�i ja on maalitud 1880. a. Teost
peetakse kunstniku vaba�humaali oluliseks n�iteks. Sedav�rd k�rges hinnaklassis on
potentsiaalsete ostjate ring v�ike, muuseumidest loodavad oksjoni korraldajad Getty ja
Kimbelli kunstimuuseumi ostusoovile, lisaks peetakse v�imaliku sihtgrupina silmas
telekommunikatsiooni valdkonna suurkontserne. Manet� teosed on teiste impressionistide
omade k�rval kunstioksjoneil k�ige haruldasemad; k�nesoleva maali m��ja on
anon��mne kollektsion��r.
Monet� maal r��vitud
19. IX avastas Poola politsei, et Poznani kunstimuuseumist on kadunud hinnaline
Claude Monet� maal.
Poola rahvusmuuseumi filiaalis Poznanis rippus veel hiljuti Monet� maal �Pourville�i
rand� (1882), mille v��rtust hinnatakse miljonile dollarile. M��dunud n�dala
teisip�eval tuli aga ilmsiks, et originaal on m�rkamatult raamist v�lja l�igatud ning
asendatud koopiaga. Varguse t�pset toimumisaega m��ratleda ei suudetud. See
kunstir��v on Poola rahvusmuuseumis v�i selle filiaalides esimene suurim, kuigi
sealsetest erakogudest ning kirikuist kaob kunstivarasid tihti.
Tuvastati Giotto s�ilmed
On j�utud j�reldusele, et 30 aastat tagasi leiti Firenze toomkirikust
vararenessansi maalikunstniku Giotto skelett.
1337. aastal surnud kunstniku s�ilmete uurimist juhtis Pisa �likooli professor Francesco
Mallegni, kes rekonstrueeris Firenze toomkirikust leitud skeleti alusel n�o, mis
sarnaneb v�ga Giotto autoportreeks peetava freskoga Paduas. Uuringud kinnitasid, et too
isik oli veetnud palju aega �lespoole vaadates, nagu n�iteks freskosid maaliv kunstnik,
tema luudest leiti metallioksiide, mis v�ivad p�rineda v�rvipigmentidest. Skelett on
v�ga l�hike ja deformeerunud; on teada, et ka Giotto olnud ebatavaliselt inetu ning
lombakas. Firenzes on k�esolev aasta p�hendatud linna �he suurima kunstniku elu ja
loomingu m�lestusele.
Maria-Kristiina Soomre |
|