Taiko-jumala saadikud Maarjamaal

Hiigeltrummide orkester, mis oli aastaks 1981 tegutsenud juba mõnda aega, astus Berliini pidunädalal esmakordselt üles Kodo nime all. Menu oli ennekuulmatu, katkematud ovatsioonid kestsid üle tunni. See sündmus pani aluse orkestri hiilgavale edule ning ülemaailmsele tegevusele. Hetkega tõusid jaapani trummarid suurimate meediaväljaannete esikülgedele. Boston Globe’i arvustuses öeldi, et kui muusikas üldse eksisteerib täius, siis on Kodo sellele lähemal kui ükski teine ansambel maailmas.
Kodo edu võti peitub ühelt poolt taiko-trummide mänguvõimaluste maksimaalses ellurakendamises, teisalt on nad seadnud eesmärgiks siduda trummidel musitseerimine teiste kunstiliikidega. Nende showdes on põimitud teatraalsust ja sakraalse muusika elemente, koostöös pop- ja d?ässmuusikute, koreograafide ning sümfonistidega on etendused saanud kaasaegse sisu. Ses mõttes erineb Kodo oluliselt enamikust jaapani trummiansamblitest, sealhulgas ka meile tuntud Osuwa taikost, kes paistab silma iidsete tavade kõrvalekalleteta järgimisega.
Tänaseks on Kodo andnud üle 2250 kontserdi. Kolmandiku aastast kulutavad nad turneedele mööda maailma, teise kolmandiku Jaapani ringreisidele, ülejäänud aja pühendavad uute programmide väljatöötamisele Sado saarel. Seal lihvitakse tehnilist meisterlikkust, rütmi sünkroonsust, samuti kulutatakse palju aega vastupidavuse treenimisele. Tegemist on ju muusikaga, mille puhul füüsiline vorm on iseäranis oluline, sest tegemist on mehe ja hiiglasliku trummi duelliga, milles instrument peab lõpuks alistuma trummarile.
Nime Sado saare deemonlikud trummarid kandis ansambel 70ndatel, mil alustati tegevust vanas koolimajas. Vajaduste ja võimaluste suurenedes ostis orkester u. 10 hektarit maad saare lõunaosas, kuhu on aja jooksul kerkinud proovisaalid, salvestusstuudio, vastuvõtusaal, ansambli liikmete elumajad.
Kodo instrumentaarium on meie mõistes üsnagi tavatu: jaapani bambusflöödid, gongid, simblid, kellad, bambusksülofonid, näppepillid. Ja loomulikult taiko-trummid kõikvõimalikes mõõtmetes, alates käsitrummidest kuni imposantsete hiigeltünnideni: miya-taiko, shime-taiko, oke-taiko, chu-taiko, hirado-taiko, kõik need on valmistatud käsitööna põlvest põlve edasi antud traditsiooni kohaselt. Praegu on Estonia kontserdisaali ja Kodo tehniline personal ametis selgitamisega, kas suurimat, kuuejalase läbimõõduga trummi on üldse võimalik lavale tuua, sest saali uksed on osutunud liiga kitsaks. Kui lahendust ei leita, asendab seda väiksem o-taiko, mis kaalub “ainult” 400 kilo.
Kuigi eespool vihjasin Kodo showde kaasaegsusele, käib see eelkõige välise külje kohta. Muusika aines pärineb vanadest aegadest, taiko-trummid on saatnud rituaalseid tantse ja protsessioone alates XIV sajandist. Nagu paljudes Aasia maades, nõnda usutakse ka Jaapanis muusika ja muusikainstrumentide taevalikku päritolusse. Shinto religioonis peetakse pika nimega Ama-no-naru-tatsuo-no-mikotot taiko jumaluseks. Talle pühendatud rituaalne muusika Kagura-taiko, mis on ka Kodo Eesti turnee programmis, pärineb muistsetelt põlluharijatelt. Ajapikku on sellest kujunenud lõvitantsu algusrituaal ja üks suursugusemaid trummikompositsioone.
Kofukuji templis asub india budismist tuttava Ashura kolme näoga kuju. Jumalus, kellele on omistatud erakordset julgust, avab erinevad palged taiko kõlavarjundite kaudu. Ashurale pühendatud muusikat esitatakse tavaliselt lumesulamise aegu, mil shinto pühamutes tähistatakse kevade saabumist, tänatakse taevaasukaid rohke lume eest, palutakse head külviaega ning rikkalikku saaki. Taiko kõla, mis on justkui puhta meeleseisundi väljendus ning vaba igasugustest mõtetest ja tunnetest, aitab jõuda jumalani.
Trummikompositsioonis pealkirjaga “Idaten” pöördutakse budistliku kaitsejumaluse poole. Tavaliselt kaitseb Idaten lapsi haiguste eest, antud juhul palutakse Idatenilt Buddha Shakyamuni elluäratamist. Jaapanlaste uskumuse kohaselt peitub taiko-trummide sügavates helides sõnades väljendamatu vägi. Seda peab igaüks ise kuulma-tajuma ja selleks on võimalus – Eesti Kontserdi ja festivali “Orient” meeskonna korraldusel astub Kodo üles 18. XII Tartus ja 19. XII Tallinnas. 

Peeter Vähi