Eesti väärtorelid

Alguse on saanud uus orelimuusika CD-sari “Eesti väärtorelid”, milles on tänaseks ilmunud kolm plaati.

Esimesel heliplaadil kõlavad Suure-Jaani ning Võru kiriku orel, mille ehitajaks juba kolme sajandisse ulatuv oreliehitusdünastia. Vendade Kriisade huvi oreliehituse vastu sai alguse XIX sajandi viimastel kümnenditel ja arenes aastatega silmapaistvate tulemusteni. Raamatust “Orelimeistrid Kriisad” (E. Piir ja H. Sikk, Võru 1994) võib lugeda, et esimese kirikuoreli ehitasid nad 1900 Vana-Roosa kirikusse. Järgmine valmis juba 1903. Esimese kirikuoreli eripäraks oli kuue registri kõrval asjaolu, et pilli puitosade liitmisel oli hilisema kruvide kasutamise asemel tarvitatud liimi – orelit oli võimatu parandada.
Heliplaadil kõlav Võru Katariina kiriku orel valmis vahetult enne I maailmasõda. Ajalooallikad on siin pisut erineval seisukohal: plaadi lisast võib lugeda, et pill valmis aastal 1910, kuid eelnimetatud raamatu andmetel hoopis 1913. Erinevusi on ka registrite arvu nimetamisel. Heliplaadi lisas võib kokku lugeda 29 helisevat registrit, raamatu andmetel on neid 27. Tegemist on Kriisade seitsmenda oreliga. Pillil on kaks manuaali ja pedaal, orelit kutsuti eksperdina vastu võtma Mihkel Lüdig.
Heliplaadil kõlavad Võru kiriku orelil Louis Vierne’i (1870 – 1937) “Tripyque” op. 58 ja Peeter Süda (1883 – 1920) “Basso ostinato” ning “Fuge” f-moll. Mõlema helilooja looming kõlab Võru orelil suurepäraselt. Samas tekkis mõte – ehk saanuks sarja esimesele heliplaadile jäädvustada vaid eesti muusikat!
Teine instrument samalt heliplaadilt on Suure-Jaani kiriku orel, vendade Kriisade üheksateistkümnes töö, ehitatud aastal 1937. Orelil on kaks manuaali ja pedaal ning 26 registrit. Hiljem ehitati juurde kellamäng, mis on Eesti oludes suhteliselt haruldane (näiteks ka Tallinna Pühavaimu kirikus). Eelmisest pillist säilitati Johann Andreas Steini valmistatud prospekt ja viis registrit vilesid. Ülejäänud puitviled valmistasid Kriisad ise, metallviled telliti Saksamaalt Laukhuffi firmast samuti nagu Võru orelile. Suure-Jaani on mitmete muusikaloost tuntud heliloojate kodukoht: sealsel orelil mängisid Mart Saar ning Artur ja Villem Kapp. Seetõttu on heliplaadil muusikavalik väga loogiline – kõlab Artur Kapi (1878 – 1952) looming: 1. orelisonaat f-moll ning Koraalifantaasia “Wie schön leuct’ uns der Morgenstern” (“Nüüd paistab meile kaunisti”) ja Toccata. Artur Kapi rohkearvuline looming on jätnud meile temast mulje kui fantaasiarikkast heliloojast, kuid A. Kapi õppejõud olid vaimustatud temast kui suurepärasest organistist, kes kahjuks jäi hiljem orelimängust siiski veidi kõrvale. I orelisonaat on kirjutatud aastal 1897, omab teatavat nooruslikku hoogu (19aastane autor) ning on kirjutatud hea harmoonia- ja vormitajuga. Toccata ja Koraalifantaasia on loodud 1932, viimane neist on muide pühendatud konservatooriumi oreliklassile ja on organistidele ka tõsine “pähkel”. Käesoleval heliplaadil esitab selle ja P. Süda Fuuga Helen Tammeste, kes lõpetas Tallinna konservatooriumi 1998. aastal.
Aare-Paul Lattik, kelle esituses kuuleme suuremat osa heliplaadil leiduvast, on omandanud muusikamagistri kraadi Tallinna konservatooriumis 1999. aastal ning lisaks õppinud ka Prantsusmaal (1996 – 1998). Lähemalt võib huviline lugeda heliplaatide bukletitest.

A.-P. Lattiku esituses kõlavad orelipalad ka sarja teisel plaadil. Seekordki on tegemist kahe Eesti oreli tutvustamisega ja autoritest on esindatud Arvo Pärt, Edgar Arro ja Artur Kapp. Rakvere kiriku orel on Kriisade üheksas kirikuorel (1926). Metallviled ja pult telliti Saksamaalt, osa vilesid pärineb arvatavasti vanast orelist (Thal ~1840). Orelis on 31 helisevat registrit (Kriisade-raamatu andmeil 32). Nii selle kui ka Suure-Jaani oreli dispositsiooni on koostanud Tallinna konservatooriumi oreliklassi professor August Topman. Urvaste kiriku orel on Suure-Jaani oreli koopia ja Kriisade on kahekümne kuues pill (1938). Orelil on kaks manuaali, pedaal ja 26 registrit. Kriisade-raamatust võib lugeda, et “oma kõlalt olevat Urvaste oma Suure-Jaani omast paremgi...”, kuid allakirjutanu julgeb selles siiski kahelda. Aga... eks igaüks kuulaku ja otsustagu ise.
Rakvere orelil kuuleme Edgar Arro (1911 – 1978) ja Arvo Pärdi (s. 1935) loomingut. Pärdi “Annum per annum” on huvitava vormi ja ülesehitusega ning põneva helikeelega teos, mille äraseletamine leheveerus lihtsalt ei õnnestu. Mingis mõttes võib nii selle kui ka Arro koraalieelmängu liigitada liturgilise muusika valdkonda. Mis puutub Arro palasse “Oh Jeesus, Sinu valu”, siis tegemist on helilooja ainsa koraalieelmänguga, mis on ka tegelikult olemas. Bukletist võib lugeda, et kokku on eelmänge seitse. Püüdsin mõni aasta tagasi oma magistritöö tarvis leida ülejäänute jälgi, kuid asjata. Eesti muusika bibliograafiline leksikon ja omaaegne eesti muusika ajaloo raamat küll mainivad neid. Paraku ei teadnud tollal ei professor H. Lepnurm ega ka leksikonis vastava peatüki kirjutanud autor, kust selline fakt pärineb. Muusikamuuseumis pole neist samuti jälgegi. Kui lugejatest keegi midagi teab, siis võiks sellest teada anda.
Arro Orelisonaat on loodud 1937. aastal. Julgen öelda, et teos on kahetsusväärselt vähe tuntud. Sama kehtib suure hulga eesti orelimuusika kohta. Üheks põhjuseks on siin kindlasti see, et suurem osa sellest muusikast oli veel hiljaaegu trükis ilmumata ja levis vaid käsikirjade ja paljundustena. Viimase kümne aasta jooksul on pilt muidugi tunduvalt muutunud, milles on kahtlemata suur roll väljaandjal Eres Edition, kes on üllitanud ka käesoleva plaadisarja. Veidi kurvaks teeb nüüd vaid see, et nootide hind on Eesti vabariigis liialt kõrge – või on palk äkki liiga väike?
Urvaste kiriku orelil mängib A.-P. Lattik A. Kapi II orelisonaati (D-duur). Teos on kirjutatud 51 aastat hiljem kui I sonaat. Lugeja võiks võrrelda neid daatumeid helilooja eluaastatega ja teha oma järeldused.
Plaadisarja avalöök on väärikas ja õnnestunud. Loodetavasti jätkub meil tarkust eesti väärtoreleid ka vastavalt hinnata.

PIRET AIDULO