|
|
Esietendub “Miss Saigon” Juba kuuendat aastat toob Smithbridge Productions Tallinna Linnahallis välja suurmuusikali. 2. XI esietendub Alain Boublili ja Claude-Michel Schönbergi muusikal “Miss Saigon”. Lavastaja on Georg Malvius. Lavastusmeeskond on rahvusvaheline ja esinduslik: muusikaline juht Erki Pehk, kunstnik Ellen Cairns (Suurbritannia), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi), helikunstnik Tom Sætre (Norra), koreograaf Jüri Nael ning soengu- ja grimmikunstnik Aimar Rolf. “Miss Saigoni” lugu algab Vietnami sõja lõpupäevil 1975. aastal. Ameerika väed on taganemas ning lähemate külade elanikud kiirustavad Saigoni linna pakku. Nende hulgas on ka 17aastane tüdruk Kim (Nele-Liis Vaiksoo või Meribel Müürsepp), kes on sõjas kaotanud oma perekonna. Olude sunnil hakkab ta striptiisitariks klubis Dreamland, kus ühel õhtul kohtub noore Ameerika sõjaväelase Chrisiga (Koit Toome või Mikk Saar). Kandvamates rollides näeme veel Marko Matveret või Sepo Seemani, Maarja-Liis Ilusat, Jaagup Kreemi jpt. Kaasa teeb üle 60 laulja-tantsija. Et produtsendid Anne Veesaar, Tarvo Krall ja Mikk Purre on Vanalinnastuudio juhtkolmikuks, siis on oma osalus selles suurprojektis ka Eesti ainsal komöödiateatril. Antidraama Theatrumis 6. ja 7. XI kell 20 esietendub Theatrumi saalis Eugène Ionesco (1912 – 1994) antidraama “Kiilaspäine lauljanna”. Oma esimese näidendi saamisest kirjutab autor muuhulgas järgmist: “Et õppida tundma inglise keelt, ostsin ma prantsuse-inglise vestmiku algajatele. Kirjutasin oma õpikust kohusetruult lauseid ümber, et neid pähe õppida. Neid tähelepanelikult jälle üle lugedes, õppisin ma tundma mitte inglise keelt, vaid sain teada üllatavaid tõdesid – et nädalas on seitse päeva, mida ma näiteks juba teadsin; või et põrand on all ja lagi üleval, mida ma ehk samuti teadsin. Mul on kahtlemata piisavalt filosoofilist mõtlemist, et mõista – need laused, mida ma oma vihikusse ümber kirjutasin, ei olnud lihtsad ingliskeelsed laused prantsuskeelses tõlkes, vaid põhitõed, sügavad konstateeringud./---/ Seda tükki kirjutades tabas mind tõeliselt halb enesetunne, peapööritus, iiveldus. Vahetevahel olin ma sunnitud katkestama, küsides endalt, missugune deemon sunnib mind kirjutamist jätkama. Kui ma töö lõpetasin, olin ma selle üle siiski väga uhke. Kujutasin endale ette, et olin kirjutanud midagi keele tragöödia taolist!... Kui seda mängiti, siis olin ma peaaegu imestunud kuuldes naermas vaatajaid, kes võtsid seda (ja võtavad ikka veel) rõõmsalt, pidades seda komöödiaks…” (Ionesco, “Notes et contre-notes”). Osades Eva Eensaar, Maria Peterson, Anneli Tuulik, Andri Luup, Kristo Toots ja Marius Peterson, viimaselt ka lavastus ja kujundus. Anne Paluver tähistab juubelit 4. XI tähistab oma 50. sünnipäeva Anne Paluver; Vanalinnastuudio mängib 3. XI kl. 19 Jaanus Rohumaa lavastust “Hea inimene Sezuanist”, kus Paluveril täita Proua Shini osa. Anne Paluver on sündinud 1952. aastal Tallinnas. 1970 lõpetas ta Tallinna 22. keskkooli ning seadis siis oma sammud TRÜ matemaatikateaduskonda, kus õppis kaks aastat. Aastatel 1972 – 1976 õppis ta TRK lavakunstikateedris ja lõpetas selle seitsmenda lennu koosseisus. Praegu on aktiivne prooviperiood – ettevalmistamisel on P. Shafferi “Must komöödia” (lav. Roman Baskin), mis esietendub Vanalinnastuudio suures saalis 13. XII.
“Music Around”, Arvo Pärdi
festival PRIIT KUUSK Hiljuti esinesid Moskva muusikafestivalil “Tušino muusikaline sügis” solistid Toomas Kuter ja Jaak Jõekallas ning kontsertmeister Katrin Peitre. Moskvasse sõideti Venemaa Rahvamuusika Akadeemia asepresidendi, maineka kvarteti Moskva Balalaikad kunstilise juhi, akadeemik Vladimir Jontšenkovi kutsel. Lisaks festivali soolokontserdile esinesid eesti artistid Moskva Suure Teatri kauaaegse solisti Jelena Zimenkova muusikasalongis, kus neid saatis klaveril Polina Fedotova, ja Moskva kinoveteranide majas, mille omal ajal asutasid Ljubov Orlova ja Grigori Aleksandrov. Koos kvartetiga Moskva Balalaikad anti kontsert Maria Jermolova majamuuseumis. Kava koosnes vanadest vene linnaromanssidest, möödaniku populaarsetest meloodiatest, ameerika filmimuusika klassikast. Moskva publik võttis eesti esinejad südamlikult vastu. Eesti Muusika Infokeskuses Eesti Muusika Infokeskus (EMIK) jätkab oktoobrist tööd koosseisus Timo Steiner (juhatuse esimees) ja Kaja Irjas (direktori kt.). Uuenenud on ka EMIK juhatus, kuhu kuuluvad lisaks Timo Steinerile (EHL) Tiia Teder (ER), Madis Kolk (Eesti Kontsert), Katre Riisalu (ERR) ja Kalev Rattus (Autorite Ühing). Uusi plaate 20. X ilmus Inglismaal Warner Classics UK labeli “apex” ja Estonian Record Productions’i koostöös Eduard Tubina CD, kuhu on salvestatud tema “Muusika keelpillidele”, Concertino klaverile ja orkestrile ning Kontsert flöödile ja keelpilliorkestrile. Teosed on vastavalt salvestanud Keski-Pohjanmaa kammerorkester Juha Kangase juhatusel (1997), Lauri Väinmaa ja ERSO Arvo Volmeri juhatusel (1997) ning Maarika Järvi ja Tallinna Kammerorkester Kristjan Järvi juhatusel (2000). CD produtsendid on Laura Heikinheimo, Peeter Vähi ja Kristjan Järvi. 25. X esitlesid oma uut, juulis Tallinna Metodisti kirikus salvestatud CDd Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Paul Hillier. Plaat “Baltic Voices 1” on EFK-le esimene P. Hillieri dirigeerimisel ja esimene koostöös plaadifirma Harmonia Mundiga. Plaat on esimene samanimelisest sarjast, sisaldab Läänemere maade koorimuusikat. Nii kõlab esimesel plaadil Cyrillus Kreegi, Arvo Pärdi, Einojuhani Rautavaara, Sven-David Sandströmi, Veljo Tormise, Peteris Vasksi muusika. Kaasa teeb ka Tallinna Kammerorkester. Sarja järgmine plaat salvestatakse suvel Haapsalu toomkirikus. 24. X esitleti muusikaakadeemias uut klaveri-CDd, kus 16 eesti pianisti esitab 19 eesti helilooja lastepalu. “Eesti lastele on osaks saanud suur õnn mängida huvitavat, mõtterikast, kaunist ja oskuslikult kirjutatud klaverimuusikat”, ütleb plaadi avasõnas produtsent Leelo Kõlar. Mõte hakkas idanema aasta algul Eesti Klaveriõpetajate Ühingu koosolekul. Autoritest valiti välja Rudolf Tobias kolme looga, Artur Lemba “Põhjamaa mälestus”, kolm pala Mart Saarelt, Heino Ellerilt, kaks pala Riho Pätsilt, Eduard Tubinalt ja Uno Naissoolt, neli lugu Ester Mäelt, Eino Tambergi väike tsükkel ja kaks pala, kolm lugu Anti Margustelt ja Arvo Pärdilt, Tarmo Lepiku “Üks eesel leiab teise ära”, Mati Kuulbergilt neli lugu, Raimo Kangrolt kaks, Lepo Sumera, “Liblikas, kes ärkas talvel üles”, kaks René Eespere ja Rein Rannapi pala, Erkki-Sven Tüüri “Mõeldes Hiiumaast” ja lõpetuseks mõned Urmas Sisaski “tähelood”. Mängivad Lauri Väinmaa, Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, Martti Raide, Heljo Sepp, Leelo Kõlar, Peep Lassmann, Lilian Semper, Tõnu Naissoo, Ia Remmel, Mati Mikalai, Lembit Orgse, Ada Kuuseoks, Kadri-Ann Sumera, Ralf Taal, Rein Rannap ja Kai Ratassepp. Helire?issöör on Margo Kõlar. Plaadil on huvitav jälgida heliloojate mõttekäigu kulgemist, näha eri ajastute kirjaviisi, stiilimuutusi. Plaadil on ka õppeotstarbeline väärtus. Salvestatud on lood, mida lapsed sagedasti mängivad, ja küllap on nii õpetajal kui õpilasel huvitav kõrvale kuulata, kuidas see või teine pala võiks kõlada. Plaadil aitasid lisaks Eesti Klaveriõpetajate Ühingule “ilmale tulla” Eesti Kultuurkapital, EMA, IS MUSIC TEAM. IA REMMEL Hingedepäev Eesti Kontsert märgib hingedepäeva Mozarti “Reekviemi” kolme esitusega: eile juhatas Andres Mustonen teost Tartu Peetri kirikus, täna tuleb reekviem ettekandele Tallinna Kaarli kirikus ja homme Viljandi Pauluse kirikus, esitajaiks ERSO, RAM ja Ellerhein, solistideks Anu Komsi, Johanna Talasniemi, Algirdas Janutas ja Juha Kotilainen. 2. XI kl. 19 kõlavad Salemi kirikus Arvo Pärdi ja Einojuhani Rautavaara mõtlikuks sundivad helid. Arvo Pärdi loomingust on dirigent Lauri Sirp valinud Vanemuise Sümfoonikutega esitamiseks “Cantuse Benjamin Britteni mälestuseks” ja “Fratres’e”. Soome ühe enimmängitud helilooja Rautavaara suurvormidest pääseb dirigendi soovil esitusele sümfoonia nr. 7 “Angel of Light”. Juba neljal korral on Virumaa Noorteorkestri Selts korraldanud hingedepäeva kontserdi, 2. XI kl. 18 esinevad Rakvere gümnaasiumi aulas koos Virumaa noorteorkestriga ka liivi rahva tunnustatud laulik Julgi Stalte ja kitarrist Jaan Sööt. Dirigendid on Hando Põldmäe ja Jaanus Põldre. 6. XI on võimalus Estonia kontserdisaalis “Lõunakontserdil” ja samal õhtul Niguliste kirikus kuulata-nautida Haagi Kuningliku Konservatooriumi klassikalise laulu üliõpilase, kontratenori Ivo Posti kaunist häält Urmas Taniloo orelihelide saatel. Eestis peaks Ivo Posti nimi olema tuttav mitme konkursivõidu kaudu. Ta on pälvinud auhinnakohti Valgre festivalilt, Tiit Kuusiku nimeliselt konkursilt, Pärnu merelaulude konkursilt. “Estvokaali” konkursil saavutas ta 2000. aastal publiku preemia ja esikoha, eelmisel aastal sai ta koos Liisi Koiksoniga grand prix’. Andeka ja mitmekülgsete huvidega inimesena on ta lõpetanud TÜ filosoofiateaduskonna ajaloo eriala ning Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli klassikalise laulu klassi, täiendanud end Taru Valjakka (1998) ja Thomas Wiedenhoferi meistrikursustel (2000, 2001). François Corneloup’ uue muusika staaride kvartett tuurib 25. X – 16. XI Skandinaavia maades, andes ühe põrutava kontserdi teise järel nii festivalidel kui klubides. Tallinnas esineb ansambel 4. XI kell 19 Vanalinnastuudios. Prantsusmaalt tulnud kvartetis mängivad koos François Corneloup’ga (baritonsaksofon) Marc Ducret (kitarr), Eric Echampard (trummid) ja Yves Robert (tromboon). François Corneloup (s.1963) on tuntud oma muljet avaldava stiili ja uuendusmeelsuse poolest. Ta on kangekaelne mainstream-vooludele vastuliikuja. Marc Ducret (s. 1957) lähenemist muusikale võrreldakse maalikunstnik Jackson Pollockiga. Radikaalsete eksperimentide poolest tuntud ja hinnatud kitarrist mängib ka baritonkitarri, oudi ning mitmeid teisi rahvapille. Eric Echampard (s.1970), üks inspireerivamaid trummareid Euroopa praegustel d?ässilavadel, segab osavalt klassika, d?ässi ja roki elemente. Yves Robert (s.1958), juba paar aastakümmet prantsuse jazzis ilma teinud muusik, on Albert Mangelsdorffi kõrval Euroopa hinnatumaid tromboonimängijaid. Rohkem infot ka www.jazzkaar.ee 5. XI kell 19 kõlavad Estonia kontserdisaalis Arved Haugi laulud. Arved Haugi rõõmus ja kujundlik väljenduslaad on taganud paljudele lauludele pika eluea, tema lemmikteemad – meri, maa ja armastus on ajatud. Haugi lauluparemik ja lisaks mitmed tema esituses tuntuks saanud laulud kõlavad ka helilooja 80. sünniaastapäeva kontserdil. Esinevad Vello Orumets, Uno Loop, Ivo Linna, Silvi Vrait, Reet Linna, Eve Haug, Andres Ots, Airi Allvee, Noorkuu ja Jaak Jürissoni ansambel. Glassi projekt lükkub kevadesse 26. novembriks Sakala keskuses välja kuulutatud suursündmus, “Koyaanisqatsi Live!” Philip Glassi ja tema ansambli osalusel, viiakse Moskva pantvangidraama ja selle järelmõjude tõttu üle märtsi lõppu. Lähipäevil teatatakse etenduse toimumise uus aeg. Juba müüdud piletid jäävad kehtima, soovi korral ostetakse need tagasi. Korraldajad – Tele2, PÖFF ja Eesti Kontsert – vabandavad võimalike ebameeldivuste pärast. Godfrey Reggio ja Philip Glassi kultusfilmi “Koyaanisqatsi” kontsertlinastus Philip Glassi ja ta ansambli osavõtul Eestis oli plaanitud jätkuna ettekannetele Peterburis ning Moskvas. Glassi jt. väljapaistvate muusikute ansambli ning etenduse tehnika toomine New Yorgist ainult ühe etenduse jaoks Eestisse tähendaks niigi ülikalli projekti kulude mitmekordistumist.
Konrad Mäe preemia Erki Kasemetsale Täna kell 16 antakse EKMi Rüütelkonna hoones üle maalikunsti suurim preemia, Konrad Mäe medal. Tänavune laureaat on Erki Kasemets. ?ürii, kuhu kuulub võrdne arv esindajaid Eesti Kunstnike Liidust, Eesti Maalikunstnike Liidust ja Eesti Kultuurkapitalist, otsustas Konrad Mäe medali ja preemia anda Erki Kasemetsale igapäevase pöördumise eest maalikunsti poole elukestvas teoses “Life-file”, mis defineerib maalikunsti kui work-in-progressi. Konrad Mäe medalit ja rahalist preemiat (25 000 kr.), annavad välja EKL, EML ja Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Medal antakse välja maalikunsti teose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on oluliselt rikastanud eesti maalikunsti. Maalikunsti teos käesoleva preemia statuudi tähenduses on polükroomne mittetira?eeritav, põhiomaduselt mitteruumiline kunstiline objekt. 21. X avati EKA galeriis fotoeriala II aasta magistrantide näitus “bjectum”. EKA fotoeriala II aasta magistrante Katri Kaldaru, Liina Siibi, Denes Farkasit ja Henry Timuskit on motiveerinud portree kui ?anr. Sõna “bjectum” iseloomustab latentset tähendusvälja, mis aktiveerub tähtede “su”, “o” ja “a” jm. lisamisega. Kaldaru projekt “Kas teie olete rassist?” kutsub mõtisklema rassi teemadel. Siibi töö “Mängukannid” koosneb Londoni surnuaia fotodest. Äraolek ja lähedus, armastus ja kaotus on teemad, mis ei küsi klassikuuluvusest ega majanduslikest võimalustest. Siibi “Laste album II” saab 4. novembrini vaadata Rakvere teatri fuajees. Farkasi fotod räägivad hirmust surma ees ja samas uurivad, mis tunne on mehena elada. Tema töö tegeleb maskuliinsuse kui väikse surma ja kadumisega ning samas ka elu ja kohalolekuga. Timuski interaktiivne installatsioon “Autoportree-helendid” paneb vaataja endast autoportreed maalima. 21. X avati Tallinna Ärikeskuse galeriis Aatrium Sander Narusbeki fotonäituse “Fotosilmapete”. Narusbek on sündinud Hiinas Lun-Shunis eesti perekonnas. Ülikoolis õppis ta arhitektuuri, lisaks ka fotograafiat, disaini ja ruumikujundust. Ta on Eesti Fotokunsti Ühingu liige. Sel näitusel käsitleb ta optilisi efekte ehk fotosilmapetet. 30. X avati Hausi galeriis Arno Arraku näitus. Arno Arrak (1963) sai esimesed juhised kunsti alal oma isalt Jüri Arrakult. Tema tööd kujutavad eesti maalikunstis harva värvierksusega unenäolisi maastikke. Tema maalid väljendavad eelkõige soovi olla vaba ahistavast tegelikkusest. Arrak loob oma reaalsuse ning kutsub vaataja sinna kaasa. 9. novembrini on Deco galeriis vaadata Chintise maalid. Chintis on kujutanud utoopiamaailma: tema kiiresti sibavate jalgadega mehikesed ja loomad on kõik pärit maailmast, kus üks öö võib jätkuda tuhat aastat ja kauemgi. Täna kell 17 avatakse Pärnus Endla Teatrigaleriis näitus “Plakatifoto Endla teatris”. Väljapanek koosneb viimasel viiel teatrihooajal plakatite jaoks tehtud fotodest, andes võimaluse näidata ka sellist pildimaterjali, mis seni avalikkuse ette pole jõudnud. Kasutatud ja kasutamata pildimaterjal on eksponeeritud koos plakatiga. Väljapanekus peegeldub 19 fotolavastusplakati saamislugu. Näha saab Ants Liiguse, Tiiu Kimberi, Jüri Vlassovi, Ivar Kadaka, Pille Paalami ja Ivar Põllu fotosid. Väljapanekuga tähistatakse ühtlasi teatrimaja 35. sünnipäeva. 25. X avati Tartu Saksa Kultuuri Instituudis Kohvrigalerii. Saksa kunstnik Christian Ivar Hammerbeck, kellel on elukoht ja ateljee kolmes Euroopa riigis: Eestis, Norras ja Saksamaal, käis välja idee luua Tartu Saksa Kultuuri Instituuti Kohvrigalerii. Väikses ruumis saab eksponeerida parasjagu nii palju töid, kui kohvrisse mahub. Asja mõte ja eesmärk on Saksa ja Eesti kunstnike ning ülikoolilinna elanike kontaktide elavdamine. Esimesena saab näha Saksamaal väga tuntud fotograafi Manfred Vollmeri (Essen) fotonäitust “Eestimaa – mosaiik”. 28. X avati Viljandis Kilpkonna galeriis Peeter Ora maalinäitus. Peeter Ora õpib praegu Tartus maali. Lisaks maalile teeb ta performanceid. Kunstnikku huvitab psühholoogiline ja sotsiaalne maal. Ta on võtnud ette teha elu jooksul vaid ühe näituse – n.-ö. sügissümfoonia, järgides sümfoonia klassikalist ülesehitust. Nüüdne on siis nagu “sissejuhatuse sissejuhatus”. 30. X avati Viljandi muuseumis Arnold Karu (1917 – 2001) näitus “Aeg käib oma kindlat rada…”. Karu hakkas kunstiga tegelema 1960ndate algul. Ta alustas eksliibristega, jätkas söejoonistustega, pastellportreede ja õlimaalidega. Võimas nelik Reikjavikis 4. novembrini on Reikjaviki Hafnarborgi kunstimuuseumis vaadata Jüri Ojaveri, Jaan Paavle, Paul Rodgersi ja Jaan Toomiku näitus “Kuu”. Hafnarborgi kunstimuuseum asub küll Reikjaviki eeslinnas, kuid korraliku kollektsiooni ning veelgi korralikuma näitusepinnaga muuseum on reikjaviklaste seas populaarne. Avamisel esitas Jüri Ojaver performancei “No sexing”, kasutades varem eksponeeritud tööd ja andes sellele uues kontekstis uue sisu. Mõne minuti jooksul tegi ta Arlanda lennujaamas väljas olnud vaibal kirjaga “No sexing” laulu “I love you, I love you” saatel võimlemisharjutusi, rullis vaiba kokku ning vaatajad võisid osa saada “Eesti energiast”. Ojaveril endal on väljas varem Viinis ja Rakveres eksponeeritud lehmanahkadega paat ning XIX sajandi baltlase meremaali installeeritud video. Jaan Paavle avas oma vastuolulise ego peidetuma ning pulbitsevama poole – koopast väljuva energiast pakatava koletise näol. Seda videot sai eesti publik vaadata ka Tallinnas tarbekunstimuuseumis kunstniku äsja lõppenud isiknäitusel. Paul Rodgersi Siiami kaksikud ning autoportree lehmana olid esimest korda väljas tema isiknäitusel Kunstihoone galeriis. Jaan Toomiku “Mees” jättis juba kunstniku eelmise aasta Kunstihoone väljapanekul võimsa mulje ning lausa kutsus tõlgendama. Kunstnikud ise on Hafnarborgi väljapanekuga ülimalt rahul – korrektsus on ikka edu pant. REET VARBLANE 21. X avati Kopenhaagenis rahvusvaheline valgusinstallatsioonide projekt “Lux Europae”. “Lux Europae” on pühendatud ühise Euroopa ideele. Eesti kunstniku Anu Juuraku projekt “UFO = tundmatu objekt” on eksponeeritud Kopenhaageni raekoja esisel väljakul otse südalinnas. Eesti kui Euroopa Liidu kandidaatmaa valgusinstallatsioon “UFO” on väga sümboolne, seda võib tõlgendada kui veel tndmatu Eesti tulemist Euroopasse. Novembri algul toimub Kopenhaagenis Arvo Pärdile pühendatud festival. 25. X – 20. XI on Helsingis Eesti saatkonna ruumides väljas Sören Heinpalu näitus. Heinpalu on 20aastane erivajadustega noor, kes õpib Tallinna puuetega noorte õppekeskuses Juks, kus kunstiõpetaja Anneli Säre tema kunstiande avastaski. Aastatel 1999 ja 2001 esines Heinpalu oma töödega rahvusvahelistel puuetega noorkunstnike näitusel. Tänavu aprillis oli Eesti tervishoiumuuseumis Heinpalu esimene väljapanek “Tugevad mängijad mängivad nõrkade mängijatega võrdsetel tingimustel”. 15 suureformaadilise värvi- ja fantaasiaküllase joonistusega oli noor kunstnik edastanud oma nägemuse lindudest, liblikatest, kassidest ja inimestest. Sama ekspositsiooniga võis juulikuus tutvuda Otepääl Lamba galeriis. Helsingis avas väljapaneku sotsiaalminister Siiri Oviir. Näitus on lahti E – R kl. 10 – 12 aadressil Itäinen Puistotie 10. Karl Tamberg 26. X avati Helsingis Forsblomi galeriis Leonhard Lapini maalide näitus “Aakrikk”. Eksponeeritud on kunstniku 56 maali, mis valminud viimasel kolmel aastal ja kuuluvad sarjadesse “Aakrikk”, “Rütmid sfääril” ja “Suprealistlikud kunstnikud”. Näitus on lahti kuni 10. XI. 6. XI kell 18 algab videosaaliks kohandatud Pärnu Linnagaleriis eesti video- ja filmikunsti noorema põlvkonna üritus “Cinémathèque Vivante!”. Videosid näidatakse ka kaubanduskeskuse Port Artur 2 fuajee suurel ekraanil. Üritus toimub kuni 23. XI, iga päev kl. 12 ja 18. “Cinémathèque Vivante” püüab ületada distsipliinide, meediumide ja ruumide piire. See on elus ruum, ettearvamatu ja pidevas muutumises, soovib genereerida videokunsti ja kino, galerii ja linnaruumi, kunstniku ja vastuvõtja dialooge; situatsionistlik kunsti-, kunstiruumi- ja ruumikogemus; Pärnu fideo- ja vilmifestivali talvine sessioon. Oma töid näitavad Mari Laanemets ja Killu Sukmit (“Route 66”, 7 min., 2002), Liina Paakspuu ja Kadriann Kibus (“Urban Obsessions”, 7 min., 2001), Maiu Kurvits (“13. Lamp”, 3 min., 2001) Kristin Kalamees (“Elu algab neljakümneselt”, 8 min., 2001), Kristel Sibul (“Self-portrait”, 3 min., 2000) Marko Mäetamm (“Dancing Head”, 3 min., 2002), Dreamteam (“Maroko”, 3 min., 2002), Allan Tõnissoo ja Mirja-Mari Smidt (“22 vanasõna”, 8 min., 2002), Eveli Varik (“Teadjanaine”, 2 min., 2002), Heilika Võsu (“Hüsteerik”, 7 min., 2001), Kiwa54 (“Analogue Overdub”, 6 min., 2000), Taavet Jansen (“Trinitriin”, 14 min., 2002) ja Kadriann Kibus (“Ülemus”, 13 min., 2002). Veel on kuulda elektroonilist muusikat, 1+1 presentatsioon, A nagu alfa tegevusinstallatsioon A–Ruum, eesti tantsufilmide programmi “Dancer in the Scriin!” linastus. Ülesastumiste nimekiri pole veel suletud. Ürituse kuraator on Rael Artel. Veel teavet: e-post: moskva80@hot.ee ja mobiiltelefon 056 460983.
Kultuuriminister Margus Allikmaa kiitis 23. X heaks TMMi direktori konkursi komisjoni ettepaneku kinnitada muuseumi direktori ametikohale Ülle Reimets, kes asub ametisse 1. jaanuaril 2003 töölepinguga viieks aastaks. Komisjonile laekus 17 avaldust, vestlusvooru kutsuti 10 kandidaati, kes olid enne esitanud kirjalikult oma programmi direktori ametikohal. Pärast vestlust pääses hindamisvooru viis kandidaati. Seejärel tegi komisjon ministrile ettepaneku kinnitada ametikohale Reimets, kes kogus salajase hääletusega enim hääli. Konkursikomisjoni esimehe Reet Mikkeli sõnul sisaldas Reimetsa programm teadustöö ja uurimistöö osas selget arengusuunda ja muuseumitöötajate täiendusõppe kindlat kava. “Ülle Reimets pakkus probleemidele lahendused koostöös teiste erialade muuseumide ja asutustega. Töökogemus muuseuminõunikuna oli tuntav ja pakutud arengud veenvad,” kinnitas Mikkel.
“Operation B 2002” esinejad selgunud 8. XI toimub Von Krahli teatris ja baaris kaheksas progressiivse noorsookultuuri festival “Operation B”. Tänavuse “Operation B” kahel laval astub üles üle kümne esineja nii Eestist kui mujalt. Peaesinejaks on viieliikmeline Jaapani psühhedeelse indie’ koosseis nimega Acid Mothers Temple. Neid soojendavad Vennaskond, Dallas, Pia Fraus, Galaktlan, Maryjane (LAT), Loom. Festivali mõte on olnud esilekerkinud noorte andekate bändide tutvustamine publikule ja meediale. Kaasates tipptasemel heli- ja valgustehnika, profesionaalse korralduse ja nimekad põhiesinejad, on “Operation B” noortele muusikutele “hüppelava” tulevikku. Iga-aastase noortebändide ülevaatusel osalevad seekord Shelton San, Hellroad Orange, Finish Me Off, Kismabande jt. Koostöös eesti Filmiarhiiviga valmib “B-Kino” filmiprogramm. Näidatakse vanu häid ringvaateid, valikul on lähtutud Tallinna noorte elust ja toimetamistest aastatel 1940 – 1990. Sealt, kus kroonika katkeb, jätkab OB-arhiiv, tutvustades festivali esmakordsetele külastajatele ja pakkudes kerget nostalgiaannust vanadele käijatele. Videod kajastavad festivalil toimunut alates aastast 1995. B-Kino käib nonstopiga kogu ürituse vältel. 31. X avati Eesti Kunstimuuseumi Niguliste filiaalis muuseumi uus eksponaat, Franz Hoppenstätti poolt Niguliste kiriku olulisema patrooni Bogislaus von Roseni hauakabelile aastal 1655 nikerdatud puidust ehissein. Tegemist on erakordse sündmusega, kuna 350 aastat vana barokkstiilis ja suuremõõtmeline (4x4 meetrit) ehissein jõuab publiku ette esmakordselt pärast kümneid aastaid. Eesti Kunstimuuseumi hoidlates varjul olnud uunikumi konserveeris kunstimuuseumi restauraator Hedi Kard, kes nägi sellega vaeva pea neli aastat. Ehissein liigendub kaheks horisontaalseks põhitsooniks ja neljaks vertikaalseks jaotuseks, millest kaks keskmist moodustavad ukse kabelisse. Karniisil on keskne tekstitahvel Bogislaus Roseni vapiga, sellest kahel pool asuvad inglifiguurid ning palmettmaskaroonid. Karniisist allpool on neli nikerdatud tahvlit putodega. Kõige alumises osas aga nikerdraamistuses maalid, millel kujutatud voorusi: armastust, usku, lootust ja õiglust. Kogu ehisseina nikerdatud osa on rikkalikult kullatud ning osaliselt roheliseks ja tumepunaseks maalitud. Ingerimaa asehaldur Bogislaus von Rosen oli Niguliste kiriku patroon, kes tellis ka kiriku kantsli ja osa pingistikku. Nii ta ise kui ka tema mõlemad abikaasad ning enamik lapsi on Nigulistesse maetud. Ehisseina barokselt lopsakate nikerduste ja figuuride autoriks on peetud Bremenist pärit meistrit Franz Hoppenstätti, kes sai Tallinna kodanikuks 1653. aastal ning suri ilmselt katku 1657/1658. aastal. 1. XI, kõikide pühakute päeval, pääseb Niguliste muuseumisse soodsamalt: täispilet 20 krooni ja sooduspilet 10 krooni. 1. XI on kõigil huvilistel võimalik osa võtta pühakuteteemalistest ekskursioonidest, mis toimuvad kell 12, 14 ning 15. Ekskursioonid on tasuta, kuid eelnevalt tuleb end registreerida telefonil: 631 4330.
28. X hakkas Õpetajate Majas taas tegutsema galerii. 1992. aastal alustas seal Tokko & Arraku galerii, siis modifitseerus see Raatuse galeriiks ja nüüd siis Õpetajate Maja galeriiks. Galeristid on küll teised, Ann Mikiver ei ahvatle enam noori kunstnikke oma töid sahtlist välja tooma, uute näituste eest hoolitseb kunstiselts NoKS. Avanäitusel on väljas näitlejate loodud kunst – maalid, fotod, joonistused, karikatuurid. Avamisele oli kogunenud näitlejaid-kunstnikke, nende kolleege ja sõpru, aga ka kunstnikke ja kriitikuid. Piia Ruber
|
