Eesti Euroopa Liidu teaduse eestkõnelejana

Arutelu käib selle üle, kui palju ja kuidas rahastatakse teadust Euroopa Liidus pärast 2020. aastat.

INDREK REIMAND

Küsimuse, kas enne oli muna või kana, on teadus lahendanud (muna!),1 ent imerohtu teadusinvesteeringute kasvu tagamiseks ei ole teadlased suutnud leiutada. Mõneti on seegi muna ja kana küsimus. Ühelt poolt tuleb teaduse ühiskondliku mõju ja väärtuse suurendamiseks teadusse ning innovatsiooni rohkem ja targemalt investeerida. Teisalt peame investeeringute kasvu saavutamiseks teaduspoliitika eestvedajate ja teadlaste koostöös teaduse ja innovatsiooni mõju paremini selgitama. Kui näitaksime selgemalt, kuidas iga teadusele kulutatud euro konverteeritakse majanduskasvuks, uuteks tehnoloogiasaavutusteks, puhtamaks keskkonnaks, paremaks terviseks ja hariduseks või sidusamaks ühiskonnaks, mõistaksid inimesed ja ettevõtted paremini, miks on vaja teaduse rahastust suurendada.

Unistus kolmest protsendist

2014. aastal riigikogus heaks kiidetud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias „Teadmistepõhine Eesti“ seati eesmärgiks viia 2020. aastaks valdkonna kogukulud 3 protsendini SKTst. Sealjuures kolmandiku sellest peaks panustama riik ning erasektori kulutused moodustaksid 2% SKTst. Sama visiooni deklareeriti strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013“ juba kümme aastat tagasi. On selge, et eesmärgi saavutamine seatud tähtajaks ei ole paraku realistlik. 2014. ja 2015. aastal oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste langus Eestis Euroopa Liidu suurim – vastavalt 19% ja 16%. Kuigi praeguseks on järsk langustrend asendunud väikese tõusuga, võib prognoosida, et erasektori investeeringute tase on 2020. aastaks umbes 1% SKTst. Selleks et tõsta avaliku sektori teaduse rahastus 1%-ni SKTst, on 2018. aastal ressursside lisavajadus 23,4 miljonit eurot ja 2019. aastal 56,8 miljonit eurot.2

Teadlasi ja insenere on Eestis veidi üle seitsme tuhande ehk umbes 0,5% rahvastikust.3 Tegemist on kahtlemata mõjuka ühiskonnagrupiga, kuid paraku jääb neist häältest üksinda väheks. Teadusinvesteeringute suurendamiseks on tarvis, et teadlaste, teadusasutuste ja innovatsioonipoliitika eestvedajate kõrval peaksid seda oluliseks ka ülejäänud inimesed ja ettevõtted. Kui rahvas ei mõista, kuidas teadus nende igapäeva­elu paremaks teeb ja sissetulekuid kasvatab, ei nõua nad oma poliitilistelt esindajatelt teadusvaldkonna eelarve kasvu. Kui ettevõtted ei näe, kuidas kulutused teadus- ja arendustegevusele aitavad tõsta tootlikkust ja seeläbi kasumit, ei suurene ka erasektori investeeringud.

Mitte ainult Eesti mure

Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKTst on ühtlasi Euroopa Liidu eesmärk, mis lepiti kokku Euroopa kasvustrateegias.4 Ja nii nagu Eesti, ei ole ka EL tervikuna ega enamik liikmesriike eraldivõetuna suutnud seda saavutada – teaduse ja innovatsiooni rahastamine moodustab 2,03% euroliidu SKTst ning 3%-ni on jõudnud ainult Austria, Rootsi, Soome ja Taani. Euroopa Liidus 2020. aastani teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise aluseks olev raamprogramm „Horisont 2020“ mahus 75 miljardit eurot on küll maailma suurim, kuid mitte piisav globaalses konkurentsis püsimiseks. Kui „Horisont“ loodi, siis öeldi, et absoluutne miinimum seatud eesmärkide saavutamiseks on 80 miljardit eurot. Seda ei ole paraku saavutatud ning „Horisonti“ on mitu korda kärbitud.

Kuidas viia sõnumeid teaduse ühiskondlikust mõjust ja väärtusest avalikkuseni, on üks põhiküsimusi, mille tõstatame teadusvaldkonnas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana. Kui ELi ja liikmesriikide teaduse rahastamine ei kasva, väheneb meie konkurentsi- ja koostöövõime, Euroopa kaotab võistluses talentide pärast ning paljud uued tehnoloogiapõhised ja teadusmahukad tooted jäävad välja arendamata.

Aeg selleks on soodne, sest Brexiti tõttu kuus kuud varasemaks nihkunud Eesti eesistumine on alanud nüüd, mil Euroopa Komisjon on saanud valmis „Horisont 2020“ vahehindamise raporti, mida liikmesriigid hakkavad edasi arutama. See tähendab, et meie juhime Euroopa Liidu Nõukogu järelduste koostamist „Horisont 2020“ vahehindamise kohta ja see mõjutab, milline tuleb järgmine teaduse ja innovatsiooni raamprogramm. Teisisõnu, just meie juhtimisel käib arutelu selle üle, kui palju ja kuidas rahastatakse Euroopa Liidus teadust pärast 2020. aastat.

Sealjuures peame arvestama, et eesistujana on Eesti ülesanne seista Euroopa Liidu kui terviku huvide eest ja jõuda ühiste kokkulepeteni kõigi liikmesriikidega. Peame saavutama lahendused, mis on kasulikud mitte ainult Eesti teadlastele, vaid kogu Euroopa Liidu teadusvaldkonna arengule.

Liiga keeruline rahastussüsteem

Üks poliitiliselt terav teema, mis liikmesriikide üleste kokkulepete saavutamise keeruliseks teeb, on osaluslõhe EL-13 ja EL-15 vahel.5 Nn vanad liikmesriigid saavad endale suure osa „Horisont 2020“ rahastusest ja EL-13 kokku on saanud ainult 4,5%. Tihti püütakse väita, et selle taga on EL-13 teaduse kesine tase, kuid kui vaadata fakte,6 ei pea see alati paika. Pigem tuleb põhjusi otsida teadusvõrgustike suhteliselt „suletud klubidest“, hiliste liitujate positsioonist ja väikeriikide väiksemast kontaktide võrgustikust jm probleemidest, mis on lahendatavad süsteemi tasandil, kuid mis otseselt ei seostu teadusliku tasemega. Näiteks on rahastussüsteem nii keeruline, et selles orienteerumine nõuab eraldi suurt (administratiivset) ressurssi, takistades väiksemate ja uute tegijate osalemist. Euroopa Liit on teaduskoostööd rahastanud alates 1984. aastast ja enamik koostöövormidest, mis enam kui 30 aasta jooksul juurde on loodud, töötavad tänapäevani. Koostööl on muidugi suur väärtus, kuid me näeme vajadust muuta raamprogramm lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Liikmesriigid peavad tegema kodutööd teadusliku kvaliteedi tõstmiseks, kuid Euroopa Liidu tasemel tuleb riikidele, teadusasutustele, teadlastele ja ettevõtetele luua paremaid ja lihtsamaid tingimusi üleeuroopalises teaduskoostöös osalemiseks. Kui suudame selles liikmesriikidega kokkuleppele jõuda, on Eestil edaspidi veel paremad võimalused panustada riikide ülestesse teadusuuringutesse ning meie teadlastel-ettevõtetel neis osaleda.

Eesti on seni olnud edukas „Horisont 2020“ osaleja – Eesti teadlased on 2014. aasta algusest kuni käesoleva aasta maini saanud „Horisondist“ kokku üle 72,6 mln euro, mis on 1,2 korda rohkem teadusraha elaniku kohta kui ELis keskmiselt. SKTga võrreldes oleme osalus­näitajatelt liikmesriikide seas 3. kohal (219% ELi keskmisest), Horisondi projektides täistööajaga osalevate teadlaste arvu järgi aga 9. kohal (134% ELi keskmisest). Sealjuures on ligikaudu 30% Eesti osalusest andnud ettevõtted. Toetust oma teadus- ja arendusprojektidele on „Horisondist“ saanud näiteks superakude tehnoloogiat arendav Skeleton Technologies, keeleõppe tarkvara arendav Lingvist Technologies ja IT-süsteeme ning küberturvalisuse lahendusi arendav Cybernetica.

Samal ajal on meie teadusasutused, ülikoolid ja ettevõtted edukad olnud ennekõike traditsioonilistes koostööprojektides, kuid vähem esindatud suurtes era- ja avaliku sektori partnerlustes. Põhjused on enamasti seotud suurte kuludega (osalustasud või peidetud inimressursi kulud, mis on vajalikud partnerluse ettevalmistamiseks) kui ka raskustega juba loodud võrgustikesse sissesaamisega. Aidates luua läbipaistvamat ja mõtestatumat partnerlussüsteemi, loome ka Eesti osalejatele paremad tingimused programmis osalemiseks. Selleks peame välja tooma suurtest partnerlustest osavõttu takistavad probleemid, eriti väikestele tegijatele. Partnerlussüsteemi korrastamise juures peame arvestama Euroopa Liidu kui terviku huve, mitte ainult meie enda või EL-13 muresid.

Ülemaailmses konkurentsis saab Euroopa Liit püsida ainult ühtsena. Mitme­kiiruseline Euroopa ei ole jätkusuutlik olukorras, kus nii Hiina, Jaapan kui ka Lõuna-Korea panustavad teadusse ja innovatsiooni järjest rohkem, samal ajal kui Euroopa Liidu investeeringud hanguvad. Eesti eesistumise moto „Ühtsus tasakaalu kaudu“ annab edasi sõnumi, mida toetame alanud poolaastal ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas.

Indrek Reimand on haridus- ja teadus­ministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler.

1 2006. aastal vahendas Guardian Nottinghami ülikooli geneetikaprofessori John Brookfieldi selgitust, et munas elaval organismil pidi olema sama DNA kui sellest arenenud kanal. Kuna looma geneetiline materjal elu jooksul ei muutu, pidi esimene kana eksisteerima muna sees embrüonaalsel kujul.

2 HTM (2017). Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonna arengukavade 2016. aasta tulemusaru­anded. Tartu: HTM. https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_tulemusvaldkondade_2016a_aru­anded_28_04_2017_loplik.pdf

3 Statistikaameti 2015. aasta andmetel.

4 Euroopa Komisjoni teatis (2010) Euroopa 2020.aastal: Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia. Brüssel, 3.3.2010. KOM 2020 lõplik. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:ET:PDF

5 EL-15 ehk nn vanad liikmesriigid, kes liitusid enne 2004. aastat: Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Ühendkuningriik, Austria, Rootsi, Soome. EL-13 ehk 2004 ja hiljem Euroopa Liiduga liitunud riigid: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari.

6 Näiteks on suurenenud publitseerimisaktiivsus – 2015. aastal ilmus Eestis ligi 1500 kõrgetasemelist artiklit miljoni elaniku kohta. OECD andmetel kuulub Eesti kõrgetasemelistest teadusartiklitest 13,5% maailmas enim tsiteeritud teadusartiklite hulka, mis ületab maailma keskmist (10%) ning edestab ka riike nagu Itaalia, Prantsusmaa, Sloveenia, Korea ja Jaapan. Allikas: OECD and SCImago Research Group (CSIC) (2016), Compendium of Bibliometric Science Indicators. OECD, Paris. http://oe.cd/scientometrics


Tähtsamad Eesti eesistumise sündmused teadusarenduse ja innovatsiooni valdkonnas

24. – 25. juuli Teadusministrite kohtumine Tallinnas

21 .– 22. sept Euroopa teadusruumi (European Research Area, ERA) juhtkomitee ja teaduse töörühma koosolek Tartus

22. – 27. sept Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss Tallinnas

12. okt Tippteaduse konverents Tallinnas „European Excellent Research – Impact and Value for Society“

7. dets Eesti teaduse tutvustamise ja digivaldkonna konverents Brüsselis

Joonis 1. Teadus- ja arendustegevuse investeeringute maht %-na SKTst. Allikas: Eurostat (seisuga 24. I 2017).

Joonis 2. Riikide tulu ELi raamprogrammist „Horisont 2020“ SKT kohta ja elaniku kohta ELi keskmisest (EU28 = 100%) seisuga mai 2017. Allikas: E-CORDA andmebaas.

Soome viieeurone meenemünt, mis tähistab saja aasta möödumist Academia Scientiarum Fennica loomisest 1908. aastal.

Kuvatõmmis

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming