Üks roll

OTT KARULIN

Aleksandria raamatukogu oli üks suuremaid ja olulisemaid antiikmaailma raamatukogusid, mis ehitati III sajandil eKr. Pole küll täpselt teada, mitut teost raamatukogus hoiti, kuid arvatakse, et nende arv jäi hiilgeaja 400 000 ja 40 000 vahele. Aleksandria raamatukogu tulekahjust, kus hävis enamik hoiul olnud papüürusrullidest ja raamatutest, on saanud kultuuriliste teadmiste hävimise sümbol.

Nii on kirjas Wikipedias – just nimelt ingliskeelses veebientsüklopeedias, sest selle teksti kirjutamise ajal oli eestikeelne Vikipeedia kasutajatele suletud ning avalehel tervitas teadmishimulisi protestitekst Euroopa Parlamendi täiskogul neljapäeval hääletusele läinud autoriõiguse direktiivi kavandi vastu, „mis vastuvõtmise korral oleks tõsine oht vabale ja avatud Internetile,“ sest see ähvardab „piirata olemasolevaid vabadusi ja ligipääsu Internetile“ ning seab ohtu ka Vikipeedia toimimise, kuna direktiivi vastuvõtmisel „võib muutuda võimatuks uudisteportaalide artiklitele viitamine ning ka nende jagamine sotsiaalmeedias, samuti võivad otsingumootorid kaotada õiguse neid tulemuste hulgas näidata“.

Kui Wikipedia 15. I 2001 alustas, oli skeptikuid üksjagu. Mäletan isegi, kuidas õppejõud keelasid karmil toonil sealsetele artiklitele viitamise, justkui oleks see ühisloome­meetodil koostatav entsüklopeedia midagi häbiväärset. Nagu Tuhkatriinu, keda parketikõlbuliseks ei peetud, kuid kes suure osa tööst härrasrahva hüvanguks ära tegi. (Ju on kasutanud Wikipedia ja 24. II 2002 alates Vikipeedia abi ka nn suured keelajad, sest olgem ausad: pole kiiremat ja mugavamat viisi mõne asja teadasaamiseks, kas või selleks, et see seejärel mõnest teisest allikast üle kontrollida – vähemalt tead, mida kontrollida.)

Aga eks iga algus ongi raske. Üheks vanemaks säilinud entsüklopeediaks peetavas kogumikus „Naturalis historia“ (I sajand pKr) oli ka ainult 37 peatükki ning autori sõnul koostas ta need kahesaja autori kahe tuhande teose ja 20 000 fakti põhjal. Maailma suurimaks paberentsüklopeediaks peetakse aga XV sajandi algusaastail lõpetatud ning 11 095 raamatust ja 370 miljonist hieroglüüfist koosnevat Yongluo dadiani, mille koostasid kaks tuhat teadlast keisri tellimusel.

Vähem kui kahekümne aastaga on aga Wikipediast, sellest entsüklopeedia-Tuhkatriinust, saanud tõeline valitseja teadmiste kuningriigis: 40 miljonit artiklit 301 keeles loeb igal kuul peaaegu 500 miljonit unikaalset kasutajat (Vikipeedias on 177 000 eestikeelset artiklit). Ja kuigi ma nüüd ise õppejõuna kirtsutan ikka veidi nina, kui tudeng viitab ainult Wikipedia artiklile (iga fakt peaks olema kahe allikaga tõestatud, mitte veebientsüklopeedia vähese usaldusväärsuse pärast), on selge, et ball on ammu peetud ja king omaniku leidnud ning haldjast ristiemaks on olnud nii Wikipedia kaastöölised kui ka kõik kasutajad.

Muide, Tuhkatriinu müüdi varaseimaks versiooniks peetakse Kreeka geograafi Straboni lugu 7. aastast eKr Rhodopisest, orjatarist (või ka kurtisaanist), kes abiellub Egiptuse kuningaga, ning Aarne-Thompsoni-Utheri muinasjututüüpide kataloogi järgi on tegemist tüübiga 510A „tagakiusatud kangelanna“. Nii ütleb Wikipedia. Ja kuigi veebist leiab ka artikleid, kus väidetakse, et Straboni jutustusel pole suurt pistmist Egiptuse ega Tuhkatriinu müüdiga (vt nt „Ancient History Encyclopedia“), pole siiski põhjust ühisentsüklopeediat kuidagi sarjata, sest tõeline teadmine sünnibki kahtlusest ja alternatiivsete tõlgenduste võrdlemisest. Seda Wikipedia kahtlemata tegema julgustab. Seega pole tõesti mõistlik teadmiste veebi nagu Aleksandria raamatukogu maha põletada.

Just viimast aga Eesti vikipedistid pelgavad, kirjutades oma ajaveebis Euroopa Parlamendi kavandatavast: „Kui reform praegusel kujul direktiiviks vormitakse, kujuneb Internetist midagi kaabeltelevisiooni-sarnast, kus vähesed teenusepakkujad otsustavad ära, mida inimesed internetis avaldada saavad ja mida neil on seal võimalik näha … See on suur samm eemale avatud internetist niisuguse interneti suunas, mis töötab peavoolukultuuri kanalina … Kodanike eneseväljendusvabadus ei tohi sõltuda kokkuleppest õiguste valdajate ja suurte kompaniide või korporatsioonide vahel“ (https://wikimediaeesti.wordpress.com). Millised direktiivi artiklid millise soovimatu tagajärjeni viivad, tasub igaühel viidatud ajaveebist lugeda.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht