Laulja ei tõsta häält
Igal pool Tallinnas ei valitse veel eesti ega Estonia kohavaim. Ehk oleks aeg see rahvusooperi kujul sinna viia?       
Siim Lõvi / ERR

Laulja ei tõsta häält

Ooperimaja tuleviku saavad ja peavad otsustama tallinlased kohalikel valimistel – ei keegi muu.

Let’s Talk About Age, Baby* ehk Kurjad ätid

Institutsionaalset: kahe nädala eest valis kirjanike liit uue eestseisuse. See sai eelmisest noorem, ehkki mitte senistest üks nooremaid. Näiteks on nüüdse eestseisuse noorim liige märksa vanem kui oli Jan Kaus liidu esimeheks saades. Ent arvestades, et meie eestseisuse keskmine…

Hirm looduse ees

Haridusministeeriumis on valminud määruse eelnõu, kus sõnastatakse nõuded üldhariduskoolide õppe- ja kasvukeskkonnale. Sealt leiab palju tervitatavat. Näiteks öeldakse, et koolis tuleb kujundada keskkond, mis hoiab ja tugevdab õpilase tervist, seal peab olema koht rataste jaoks ning kooli maa-alal peab…
Mispärast ma seda räägin

Mispärast ma seda räägin

P. I. Filimonov on kirjutanud raamatu romaani kirjutamise (või jutustamise) protsessist endast. „Alicante“ on ülimal määral metatekstuaalne teos, kirjandus kirjandusest.

Liivi keelekorralduse töömailt

Iga keel vajab arendamist, kuid keele puhul, millel on vähe kõnelejaid, on keelehoole ja keele arendamine eriti oluline.

Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on…
Liivi pärandi äratamine Liivimaal
Ķempi Kārl loeb oma Salatsi liivi keeles kirjutatud luulet liivi pärandi päeval Iklas 23. märtsil 2025.       
Renate Pajusalu

Liivi pärandi äratamine Liivimaal

Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda…
Toidu kasvatamine linnas kui tulevikku vaatav kultuuripraktika
Kogukonnaaed Tallinnas Mustamäel Ehitajate tee 88 hoovis.       
Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet

Toidu kasvatamine linnas kui tulevikku vaatav kultuuripraktika

Nii nagu Ateena agoraa oli koht, kus põimusid poliitika ja turg, võib linnaaed kujuneda paigaks, kus laiendatakse ühiskonna kujutlusvõime piire.

Äratasuvad kasinusmeetmed
Inimene on looduse osa ning füüsilise ja vaimse heaolu tagamiseks peab teda ümbritsema talle omane mikrokosmos. Vabaduse puiestik Tartus.       
Nele Tammeaid

Äratasuvad kasinusmeetmed

Maastikuarhitektil on tarvis hoiduda ruumi ülekavandamisest ning silmas pidada, et loodus tuleb tühja koha peale ise tagasi.

Mereta merelinn Tallinn
Amortiseerunud linnahall on praegu vist ainus ruumilahendus, mis linna ka tõeliselt merega ühendab.      
 Ken Mürk / ERR / Scanpix

Mereta merelinn Tallinn

Ma ei taha minna merd nautima kaugetele randadele, ei taha, et mind ümbritseksid kortermajad, mille juures on pisut promenaadi. Tahan olla mere ääres, tema lähedal ja temaga koos.

Sensortehnoloogia põhised kiibid on Eesti võimalus
Alar Kuusik: „Kui teadlane lahendab tegelikku probleemi, on tal suurem perspektiiv panustada ka vahetult ühiskonna teenimisse.“
Erakogu

Sensortehnoloogia põhised kiibid on Eesti võimalus

Alar Kuusik: „Ootan väga, et ühiskonnas tuleks tagasi vastuvõtlikkus uutele, ka radikaalsetele lahendustele ja reformidele.“

Tehisaru tehismaailmas
Maailm jääb mäletama nii looduslikku kui ka tehislikku.       
Kurmo Konsa

Tehisaru tehismaailmas

Tehisaru kannab endas meie maailmavaadet, teadmisi, eelarvamusi ja väärtusi, ta ei ole „võõras“, vaid ülitundlik inimkultuuri peegel.

Kuidas katel podisema panna?
Azulejo’sid hakati kõigepealt valmistama islami päritolu tehnikate abil ning varastel kahhelmaalidel näebki lopsakaid taimemustreid.      
 Stanislav Stepaško

Kuidas katel podisema panna?

Fajansitehnikas plaate nimetatakse azulejo’deks ja need on kaunistanud Portugali interjööre viimased viis sajandit.

Kuidas kunsti keskel ennast kaotada?
Bioloogilis-biomorfses moondumises peitub ka oht – transformatsioon vajab senise inimeseks olemise arusaama ära andmist.      
 Roman-Sten Tõnissoo

Kuidas kunsti keskel ennast kaotada?

„Morfogeneesi“ näitust kandiski peamiselt liminaalsuse tunnetus – väljapanek kui vaheala, milles toimub moondumine, ühinemine, brunolatourilik hübridiseerumine.

Kuidas saada aru Päikese hämardumisest?
„Õhetava“ piltidel on asendatud keskaegse näoga Päike astrofotograafia lähivaadetega ja see sobib Päikese mõistmiseks küll.       
Kaimar Tauri Tamm

Kuidas saada aru Päikese hämardumisest?

Ivar Veermäe jätkab sissevaadet tehnoloogiatesse, mis võiksid ehk atmosfääri natuke hämaramaks muuta ja sellega ka kliima soojenemise protsesse maha suruda.

Esiküljel kirjanik P. I. Filimonov. Foto Piia Ruber.

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Keel

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Vabastav vangistus, ahistav vabadus

Vabastav vangistus, ahistav vabadus

Mohammad Rasoulof: „Ma olen nagu vana maja, mis tuleb maha lammutada, et uuele ruumi teha.“

Taavet ja viigipuu
Ühel hetkel laseb kohtu-uurija Amin sõbral-spetsialistil üle kuulata oma perekonna. Pildil peretütar Rezvani (Mahsa Rostami).       
Kaader filmist

Taavet ja viigipuu

„Püha viigipuu seemnega“ tõestab Mohammad Rasoulof taas, et filmikunst võib olla midagi tõeliselt ohtlikku. Nii autorile kui ka süsteemile, mida kritiseeritakse.

Aeg enne eurot ja porgandeid
Paulina teeb Derek Leheste vapustava rollisoorituse, meenutades Ewan McGregorit „Trainspottingus“.      
 Kaader filmist

Aeg enne eurot ja porgandeid

„Fränki“ elurõõmsate värvide, rohkete kultuuriliste vihjete ja temaatika raskepärasuse vahel on teatud tähelepanu- ja tõlgendusnihe.

Kliimakriisis surma ei saa
Kõige põnevamaks kujunevad Roosi vestlused emaga, kes ilmutab nii mõnelgi juhul isegi suuremat põhimõttekindlust ja maailmamuutmise tuhinat.       
Kaader filmist

Kliimakriisis surma ei saa

Margit Lillaku „Siit ta tuleb, Roosi“ on „Südameringile“ suurepärane jätk, kus jälgitakse üleskasvamist ebakindlas ja ohtlikuna näivas maailmas.

Vambola Krigul ja naisheliloojad
Vambola Krigul on otsiva vaimu ja suurepärase tehnikaga interpreet, kes on toonud löökpillimuusika kindlasti kuulajatele lähemale.             
 Raul Mee / Arvo Pärdi Keskus

Vambola Krigul ja naisheliloojad

Ilusal kevadisel laupäevaõhtul tõi Vambola Krigul Arvo Pärdi keskuses kuulajateni kava, mis koosnes ainult naisheliloojate teostest.

Rahvusooper ja Ravel

Rahvusooper ja Ravel

Estonia ja Vanemuise kollektiivid on Eestis ainsad, kes võivad vokaalsümfoonilisi suurvorme esitada oma jõududega, ilma et tuleks appi kutsuda näiteks segakoor Latvija.

Suur reede Estonia kontserdisaalis
Andrew Lloyd Webberi reekviemi sopranipartii on justkui loodud Maria Listra kõrgele häälele.      
 Gunnar Laak

Suur reede Estonia kontserdisaalis

Lloyd Webberi reekviemi plaadistuse tase on seadnud lati ebameeldivalt kõrgele ning võrdlused sellega on kerged tulema, ent seekordne ettekanne õnnestus suurepäraselt.

Jooge kogu aeg ja te ei suregi
VAT-teatri laval toimuv on skisofreeniline bakhanaal, mis pühitseb elujanu.       
Anastasia Suvi

Jooge kogu aeg ja te ei suregi

Kes oleks võinud arvata, et just renessansiaegne räme prantsuse huumor on aastal 2025 eestlastele abiks inimlikkuse taastamisel ja sillutab teed üle vaevavete.

Kaheksa tegelast, üks näitleja – mis saab minna valesti?
Veikko Täär on kõik kaheksa tegelast vägagi selgelt ära markeerinud ja välja mänginud, kuid kahjuks kannatab selle all lavastuse tempo.       
Kevin Kohjus

Kaheksa tegelast, üks näitleja – mis saab minna valesti?

Kaheksa tegelase koondumine ühe näitleja turjale võimaldab mitmesuguseid tõlgendusi, kuid Temufi „Vanjas“ ei ole seda kuigi agaralt ära kasutatud.

Liivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel
Liivlaste Jāņ Prints vanema ja Jāņ Prints noorema luuleraamatu „Meremeeste pühad laulud ja palved“ tiitelleht.             
 Läti Ülikooli Liivi Instituudi kogu

Liivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel

Praegused Eesti ja Läti alad leiab keskaegse Euroopa kaardilt Liivimaana, mida sakslased ja teised suured naaberrahvad kutsusid nii liivlaste, piirkonna muiste tuntuima rahva järgi. Liivimaa jäi Põhja- ja Kesk-Balti alasid…

In memoriam Igor Černov

18. III 1943 – 21. III 2025

Elavate seast on lahkunud Igor Černov, kes sündis 18. märtsil 1943 Gorki oblastis Oktjabrski külas ja suri 21. märtsil 2025 Joensuus. Černov kujundas kuni 1990. aastate teise pooleni väga olulisel määral Eesti semiootikat ja oli selle liikumapanev jõud.
Pärast Eesti taasiseseisvumist sai 1992. aastal suuresti Igor Černovi kaasabil Tartu…
Sirp