Alanise ja Filimonoviga Tallinna magalates
P. I. Filimonov järjestab luulekogus „Sinu siluett akna taustal“ peenelt oma prioriteedid: armusuhted, toit, filmid, reisimine …
Alanise ja Filimonoviga Tallinna magalates

Laulja ei tõsta häält
Ooperimaja tuleviku saavad ja peavad otsustama tallinlased kohalikel valimistel – ei keegi muu.
Let’s Talk About Age, Baby* ehk Kurjad ätid
Hirm looduse ees

Mispärast ma seda räägin
P. I. Filimonov on kirjutanud raamatu romaani kirjutamise (või jutustamise) protsessist endast. „Alicante“ on ülimal määral metatekstuaalne teos, kirjandus kirjandusest.
Liivi keelekorralduse töömailt
Iga keel vajab arendamist, kuid keele puhul, millel on vähe kõnelejaid, on keelehoole ja keele arendamine eriti oluline.

Liivi pärandi äratamine Liivimaal

Vaateid kaubandussõjale
Albert O. Hirschman väitis, et kuna kauplemisega käib kaasas riikide mõjuvõimu edendamine, on rahvusvaheline kaubandus aldis geopoliitilistele manipulatsioonidele.

Toidu kasvatamine linnas kui tulevikku vaatav kultuuripraktika
Nii nagu Ateena agoraa oli koht, kus põimusid poliitika ja turg, võib linnaaed kujuneda paigaks, kus laiendatakse ühiskonna kujutlusvõime piire.

Äratasuvad kasinusmeetmed
Maastikuarhitektil on tarvis hoiduda ruumi ülekavandamisest ning silmas pidada, et loodus tuleb tühja koha peale ise tagasi.

Mereta merelinn Tallinn
Ma ei taha minna merd nautima kaugetele randadele, ei taha, et mind ümbritseksid kortermajad, mille juures on pisut promenaadi. Tahan olla mere ääres, tema lähedal ja temaga koos.

Sensortehnoloogia põhised kiibid on Eesti võimalus
Alar Kuusik: „Ootan väga, et ühiskonnas tuleks tagasi vastuvõtlikkus uutele, ka radikaalsetele lahendustele ja reformidele.“

Tehisaru tehismaailmas
Tehisaru kannab endas meie maailmavaadet, teadmisi, eelarvamusi ja väärtusi, ta ei ole „võõras“, vaid ülitundlik inimkultuuri peegel.

Kuidas katel podisema panna?
Fajansitehnikas plaate nimetatakse azulejo’deks ja need on kaunistanud Portugali interjööre viimased viis sajandit.

Kuidas kunsti keskel ennast kaotada?
„Morfogeneesi“ näitust kandiski peamiselt liminaalsuse tunnetus – väljapanek kui vaheala, milles toimub moondumine, ühinemine, brunolatourilik hübridiseerumine.

Kuidas saada aru Päikese hämardumisest?
Ivar Veermäe jätkab sissevaadet tehnoloogiatesse, mis võiksid ehk atmosfääri natuke hämaramaks muuta ja sellega ka kliima soojenemise protsesse maha suruda.
Värskes numbris
Esiküljel kirjanik P. I. Filimonov. Foto Piia Ruber.
Kirjandus
- Konstantin Kuningas Alanise ja Filimonoviga Tallinna magalates
- Mihhail Trunin Mispärast ma seda räägin
Kunst
- Andrus Laansalu Kuidas saada aru Päikese hämardumisest?
- Urmas Lüüs Kuidas katel podisema panna?
- Märten Rattasepp Kuidas kunsti keskel ennast kaotada?
Muusika
- Äli-Ann Klooren Vambola Krigul ja naisheliloojad
- Johanna Mängel Tonaalsed ühishetked ja kuulamise julgus
- Liisi Laanemets Rahvusooper ja Ravel
- Äli-Ann Klooren Suur reede Estonia kontserdisaalis
Film
- Marina Richter Vabastav vangistus, ahistav vabadus
- Tristan Priimägi Taavet ja viigipuu
- Elsbeth Hanna Aarsalu Aeg enne eurot ja porgandeid
- Andrei Liimets Kliimakriisis surma ei saa
Keel
Arvamus
- Kaarel Tarand Laulja ei tõsta häält
- Maarja Kangro Let’s Talk About Age, Baby* ehk Kurjad ätid
- Merle Karro-Kalberg Hirm looduse ees
Arhitektuur
Lõpulugu
Sotsiaalia
- Alari Purju Vaateid kaubandussõjale
- Jaanika Altraja Toidu kasvatamine linnas kui tulevikku vaatav kultuuripraktika
Teater
- Meelis Oidsalu Rahva hääl on üksilduse hääl
- Linda Ohe Jooge kogu aeg ja te ei suregi
- Kärt Koppel Kaunis kauge veider planeet ja tema asukad
- Karmen Juhkam Kaheksa tegelast, üks näitleja – mis saab minna valesti?
Teadus
- In memoriam Igor Černov
- Margus Maidla Sensortehnoloogia põhised kiibid on Eesti võimalus
- Kurmo Konsa Tehisaru tehismaailmas
Raamaturiiul

Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.


Vabastav vangistus, ahistav vabadus
Mohammad Rasoulof: „Ma olen nagu vana maja, mis tuleb maha lammutada, et uuele ruumi teha.“

Taavet ja viigipuu
„Püha viigipuu seemnega“ tõestab Mohammad Rasoulof taas, et filmikunst võib olla midagi tõeliselt ohtlikku. Nii autorile kui ka süsteemile, mida kritiseeritakse.

Aeg enne eurot ja porgandeid
„Fränki“ elurõõmsate värvide, rohkete kultuuriliste vihjete ja temaatika raskepärasuse vahel on teatud tähelepanu- ja tõlgendusnihe.

Kliimakriisis surma ei saa
Margit Lillaku „Siit ta tuleb, Roosi“ on „Südameringile“ suurepärane jätk, kus jälgitakse üleskasvamist ebakindlas ja ohtlikuna näivas maailmas.

Vambola Krigul ja naisheliloojad
Ilusal kevadisel laupäevaõhtul tõi Vambola Krigul Arvo Pärdi keskuses kuulajateni kava, mis koosnes ainult naisheliloojate teostest.

Rahvusooper ja Ravel
Estonia ja Vanemuise kollektiivid on Eestis ainsad, kes võivad vokaalsümfoonilisi suurvorme esitada oma jõududega, ilma et tuleks appi kutsuda näiteks segakoor Latvija.

Tonaalsed ühishetked ja kuulamise julgus
Tarmo Johannese ja Dario Calderone duo kontsert pakkus viiel moel võimalust end helidesse ära kaotada ning mõnel juhul õnnestus see täielikult.

Suur reede Estonia kontserdisaalis
Lloyd Webberi reekviemi plaadistuse tase on seadnud lati ebameeldivalt kõrgele ning võrdlused sellega on kerged tulema, ent seekordne ettekanne õnnestus suurepäraselt.

Rahva hääl on üksilduse hääl
Lavastuse „Eeter“ keskmes on dokumentaalne helimaterjal ja lavakujundus, näitlejad saavad tervikus mõjule pääsemiseks kole napilt eetris olla.

Jooge kogu aeg ja te ei suregi
Kes oleks võinud arvata, et just renessansiaegne räme prantsuse huumor on aastal 2025 eestlastele abiks inimlikkuse taastamisel ja sillutab teed üle vaevavete.

Kaunis kauge veider planeet ja tema asukad
Sigrid Savi liikumiskeelele on omane absurdi ja huumori rakendamine füüsiliselt proovile panevates olukordades.

Kaheksa tegelast, üks näitleja – mis saab minna valesti?
Kaheksa tegelase koondumine ühe näitleja turjale võimaldab mitmesuguseid tõlgendusi, kuid Temufi „Vanjas“ ei ole seda kuigi agaralt ära kasutatud.

Liivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel
In memoriam Igor Černov
18. III 1943 – 21. III 2025
Pärast Eesti taasiseseisvumist sai 1992. aastal suuresti Igor Černovi kaasabil Tartu…