Kontrastid ja pikad kaared

Märt-Matis Lill: „Kultuur määratleb väga palju seda, mis me oleme, miks me oleme, miks me üldse tahame siin olla.“

Kontrastid ja pikad kaared

Mudel otsib igavikku
Kaugelt vaadates on kõik majanduse subjektid ühte nägu, olgu tegu kultuuritehase või õlivabrikuga.        
Sander Ilvest / Postimees / Scanpix Baltics

Mudel otsib igavikku

Peaministrit sõnast. Mai alguseks on lõplikult selge, mil moel on kultuur majandusharu.

Süda tilgub verd

Aprillist tööle asuv Paide muusika- ja teatrimaja uus direktor Külliki Aasa andis teada, et ei plaani taaskäivitada nende katuse all ja alluvuses tegutsenud Paide teatrit.1 Ja nagu enne kohalike omavalitsuste valimisi pahatihti juhtub, et soovi ka Paide linnapea Kaido…

Mõtlemapanevad mõtted

Üks märkimisväärsemaid ilminguid Donald Trumpi teisel ametiajal on kiirus, millega suur osa USA tehnoloogiasektori liidreid on tõtanud kuningale truudust vanduma. Paljude ülikoolide, traditsioonilise ajakirjanduse jms institutsioonide kintsukaapimise juures võib kahtlustada „ennetavat kuuletumist“ – on ju Trump lubanud viktororbánlikult talle…
Eesti teatri auhindade laureaadid 2024. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest
Ekspeditsiooni „Leviaatan“ tõi Lauri Laglele lavastaja- ja Laura Pählapuule kunstnikuauhinna.        
Herkko Labi

Eesti teatri auhindade laureaadid 2024. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Von Krahli teatris. Laureaatidele anti Ivo Lille loodud „Theodori silm“ või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri.Piduõhtu kunstilise lahenduse oli loonud Von…
Teatriauhindade žüriide esimeeste kommentaarid
Tõnu Kaljustele (fotol vasakul) tõi muusikaauhinna Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ (Nargenfestival) muusikaline tõlgendus ja tänapäevase muusikateatri väsimatu edendamine.      
 Siim Vahur

Teatriauhindade žüriide esimeeste kommentaarid

Eesti teatri auhindade laureaadid 2024. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Koorilaulja vaade dirigendi argimuredesse

Murelikuks teeb, et valdav enamik arutelupäeva osalejaid olid koorijuhid ise, ent muutuste juhtimiseks on vaja needsamad teemad viia poliitiliste otsuste orbiidile.

Laulupeo piletid lähevad kaubaks nagu ahjusoojad kaneelisaiad ning kaare alla ei pääse sugugi igaüks, aga selles ei…
Lühhike öppetus: kuidas eestindada missat
Margo Kõlari „Maarja missa tarto keelen“ esituskoosseis pärast kontserti.        
Priit Laos

Lühhike öppetus: kuidas eestindada missat

Kasutades traditsioonilist missa vormi, on Kõlar sellest oma helikeele ja Tartu-keelse tekstiga loonud terviku, mis puudutab vahetult ka tänapäeval.

J.M.K.E. album kui ajalooõpik
Villu Tamme, Lembit Krull, Brigitta Davidjants ja Indrek Mesikepp Brigitta Davidjantsi raamatu „To the Cold Land“ esitlusel.       
Ken Mürk / ERR

J.M.K.E. album kui ajalooõpik

Võib vaid ette kujutada, kui šokeeriva ja uudse mulje võib raamatus „To the Cold Land“ kujutatud totalitaarse riigi eluolu jätta raudse eesriide tagusest ja/või XX sajandi reaalsusest puutumata jäänud lugejale.

„Hello! Tere!“ – Eesti on Bologna lasteraamatumessi peakülaline
Eesti programm Bologna lasteraamatumessil sisaldab illustratsiooni- ja raamatunäitusi, autorite esinemisi ning arutelusid ja töötubasid.      
 Eesti Lastekirjanduse Keskus

„Hello! Tere!“ – Eesti on Bologna lasteraamatumessi peakülaline

Triin Soone: „Eesti lastekirjandus on teemadelt nüüdisaegne ja üllatav, isikupärase ja mitmekesise illustratsiooniga ning kvaliteetselt kirjastatud.“

Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks ehk Kas esimesed üksteist eluaastat on olulisemad kui järgmised üksteist?

Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks ehk Kas esimesed üksteist eluaastat on olulisemad kui järgmised üksteist?

12- kuni 15aastastele mõeldud kirjandus ei ole ühiskonnas piisavalt nähtav, kuid see ei jää üld- ega lastekirjandusele millegi poolest alla.

Põimitusest, tööst ja kunstist
Mets avaneb paljude meelte kaudu.       
Jane Remm

Põimitusest, tööst ja kunstist

Ökoloogiaalased teadmised kasvavad välja kontaktist loodusega. Iga paik pakub selle koha looduslikust eripärast tulenevaid lahendusi.

Trump ja tiigrihüpe

Tehisaru tähistab tehnoloogilise progressi uut ja enneolematut taset, ent pole selge, kas tehisaru võimestab inimlikku agentsust või tõmbab sellelt vaiba alt ära.

Modernne maailm ammutab oma energia ja sihiseade tulevikust, kus asub kujuteldav parem maailm.…

Esiküljel helilooja Märt-Matis Lill. Foto Piia Ruber

Kirjandus

Kunst

Muusika

Film

Arvamus

Arhitektuur

Lõpulugu

Sotsiaalia

Teater

Teadus

Raamaturiiul

Peame pöörama vasakule, et liikuda paremale
Isegi kui anda tehisarule ette kõik maailma kunstiteosed aastani 1900, ei suuda see kunagi kubismi taasleiutada, sest säärased murrangulised protsessid puudutavad tervet ühiskonda ja kasvavad välja erinevate kogemuste, kavatsuste ja kontekstide kokkupuutest. Jaan Vahtra, Natüürmort triikrauaga. Akvarell, lõuend, 1923.

Peame pöörama vasakule, et liikuda paremale

Tehisaru võib inimesi argumentide sõnastamisel ja lahenduste väljatöötamisel abistada, ent vaid demokraatlik kogukond saab leppida kokku väärtustes, millest nende probleemide lahendamisel lähtutakse.

Tehisaru toetab ja inspireerib mäluasutusi
Mäluasutuste talveseminar „Tehisintellekt toetab ja inspireerib“. Pildil Edith Eskor ja Liisi Pabstel rahvusarhiivist.       
 Jaanika Anderson

Tehisaru toetab ja inspireerib mäluasutusi

Strateegia on puudulik nii mäluasutustes kui kogu riigis: muuseumides ja raamatukogudes ei ole korralikke digistrateegiaid.

Teoreetilise bioloogia suundumused. Kogumik, mis inspireerib
Sisalik on vägagi elus, sõltumata sellest, mida arvavad teoreetilised bioloogid.      
 Kurmo Konsa

Teoreetilise bioloogia suundumused. Kogumik, mis inspireerib

Teoreetiline bioloogia püüab bioloogialaseid teooriaid integreerida ja luua filosoofilist, metateoreetilist raamistikku, mille toel mõistetaks elu kui tervikut.

Sammaldunud sammuloendaja jälgib mängu
Üleminekud ja liikumised on omased nii loodusele kui ka jalutuskäikudele.       
 Anna Mari Liivrand

Sammaldunud sammuloendaja jälgib mängu

Maarja Nurk opereerib oma töödes nostalgia, elurikkuse, aga ka mingi ebamäärase ohutundega.

Tuhandeaastane projekt
Oleks ikkagi huvitav teada, mida jaapanlased ise sellisest lihtsast õnnest arvavad. Kas nende hoiakud võiksid sobida väljasseisjate ettekujutusega?       
 Evert Palmets

Tuhandeaastane projekt

Kas õnnel võiks olla füüsiline kuju või etniline eripära? Kas jaapanlik õnn on kultuuriline konstruktsioon või sisaldub see tõesti haamrivarres ja tolmuluua pidemes?

Jätku mängu!
Kaitsevärvi, norgus kujud ning justkui katte all mälestuskivid ja monumendid ei mõju hirmutavalt ja kurvastavalt, vaid rahustavalt ja lootustandvalt.       
Kaisa Maasik

Jätku mängu!

Lastele õpetatakse, et leivaga ei mängita. Ükski laps ei saa mängu ega leivata, aga kokku need justkui ei käi. Siin näitusel ometi käivad.

Pea käib ringi ja silmad lähevad punni nagu Kizool!
Kuigi Martin Pedaniku tööd on tihti puhtad ja steriilsed, on näitus ise väga polüfooniline.        
Karel Koplimets

Pea käib ringi ja silmad lähevad punni nagu Kizool!

Kui rääkida lähemalt Pedaniku käekirjast, ei saa kuidagi mööda vaadata tema kujundikesksusest ja sellega kaasnevast vormipuhtusest.

Arhitekt kui kingadeta kingsepp
Eesti arhitektuuri maja idee on aastakümneid vana. Andres Siimu arhitektide maja arhitektuurikonkursi võidutöö aastast 1989.       
Eesti Arhitektuurimuuseum

Arhitekt kui kingadeta kingsepp

Tarmo Stöör: „Eesti arhitektuuri maja oleks arhitektidele nagu kogudusele kirik. See on kogu ühiskonnale.“

Kas tallinlane on ruumiliselt targem või igatseb Keskerakonda?
Otsuste tegemisel võiks terasemalt vaadata linna kõndijate vaatepunktist, sest jalgsi kõnnib suurem hulk inimesi kas või veidikenegi ning selline on ühtlasi kõige loomulikum, aga ka tervislik ja säästev liikumisvorm.        
Andres Putting / Delfi Meedia / Scanpix

Kas tallinlane on ruumiliselt targem või igatseb Keskerakonda?

Tallinlaste rahulolu elukeskkonnaga on langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele.

Tekstiilivärvide homne päev on üleeilse nägu
ERMis arutleti tekstiilivärvimise mineviku ja tuleviku üle. Mõtteid jagasid Liis Luhamaa (Tartu ülikool), Chris Carr (Leedsi ülikool), disainer ja kunstnik Tanel Veenre ning Paul Hamilton (projekti „Colour4CRAFTS“ nõukogu liige, Bulmer & Lumb). Vestlust juhtis professor Riikka Räisänen.        
Kerttu Palginõmm

Tekstiilivärvide homne päev on üleeilse nägu

Chris Carr: „Tekstiilide ja nende värvimise tööstus on globaalselt suur reostaja. Looduslike värvide uus töötlemistehnoloogia annab võimaluse tööstus ümber korraldada.“

Kurjuse mitu nägu

Kurjuse mitu nägu

Jonathan Millet: „Ma vihkan kõige rohkem arhetüüpe nagu kurjuse kehastus või valge päästja. Ma ei usu sellesse, sest ma arvan, et inimesed on komplekssed.“

Meremiinid ja surmad
Soome ja Saksamaa paigaldasid Soome lahte Jumindast põhja poole meremiinid. Kokku asetati sinna 60 000 meremiini, neist paljud on tänapäevani alles.        
Kaader filmist

Meremiinid ja surmad

„Lahkumine Tallinnast. 1941“ jätab vahel mulje, et tegemist on ilma kaamerata tehtud filmiga, kuna domineerivad kroonikakaadrid ja diktorid.

Toores betoon ja tunnete monumentaalkunst
Suur plaan Adrien Brody näost ei muutu ka kõige pikemate episoodide puhul tüütuks – midagi on ta väga täpselt ära tabanud. Tänavune meespeaosatäitja Oscar läks kindlasti õige inimese kätte.       
 Kaader filmist

Toores betoon ja tunnete monumentaalkunst

Režissöör Brady Corbet’ sõnul tähistab „Brutalist“ meie esivanemate, kõige julgemate visionääride võidukäiku.

Ma pakin lahti oma raamatukogu

Raamatukogu on isiksuse laiendatud portree: sinna kuuluvad teosed, mis on omanikule mingil põhjusel olulised, vajalikud või tähenduslikud.

Olen viimastel nädalatel kolinud oma raamatukogu. Pakkinud teoseid kastidesse ja siis neid jälle lahti pakkinud. Kolisin raamatuid viimati pea kolmkümmend aastat tagasi, ja toona ei olnud neid veel väga palju,…
Sel reedel Sirbis
Esiküljel helilooja Märt-Matis Lill
Piia Ruber

Sel reedel Sirbis

„Kontrastid ja pikad kaared“, Maria Mölder vestleb Märt-Matis Lillega
Eesti teatri auhindade laureaadid ja žürii esimeeste kommentaarid
Intervjuu Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soonega
Juhan Hellerma, „Trump ja tiigrihüpe“
Jaanika Anderson, „Tehisaru toetab ja…
Elu peegel 
Kerttu Palginõmm, kunstiajaloolane, Tartu ülikooli spetsialist projektis „Colour4CRAFTS“
Uku Peterson

Elu peegel 

Kadunud õpetlase sõnad
Joonas Hellerma
Sillerkiil / CC4 / Wikimedia Commons

Kadunud õpetlase sõnad

Minu raamaturiiul 
Äli-Ann Klooren, muusikateadlane   
Erakogu

Minu raamaturiiul 

Tühja raamaturiiuli võimalikkusest 
Kaspar Viilup, filmiajakirjanik
Erakogu

Tühja raamaturiiuli võimalikkusest 

Rännakud raamatutes ja raamatutega
Signe Ivask, Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia teadur
Marek Mackových

Rännakud raamatutes ja raamatutega

Raamaturiiulid siin, raamaturiiulid seal 
Maarin Ektermann
Erakogu

Raamaturiiulid siin, raamaturiiulid seal 

Raamaturiiul – kodu hing 
Pille-Riin Purje
Erakogu

Raamaturiiul – kodu hing 

Majanduskirjandus 
Raivo Soosaar
Erakogu

Majanduskirjandus 

Rahvusvaheline näitus Bernardo Strozzi loomingust Kadrioru kunstimuuseumis

Kadri Liis Räägu näitus „Morfogenees“ ARSi Projektiruumis

Saami, seto, võro ja mulgi noorte näitus omakultuurist

Johannes Luige „Mõeldes jõgedes“ Vana-Võromaa kultuurikojas

Prima Vista võtab tänavu vaatluse alla raamatute ja paikade seosed 

Viimane kevad senisel Keskturul ja EKA tudengigalerii näitus

Ilmus kolmeköiteline bibliograafia Eestis aastatel 1494–1830 ilmunud võõrkeelsetest teostest

Flo Kasearu “Ainult mitte minu tagahoovis”

Sirp