Aleksandra Murre

ALEKSANDRA MURRE
on kunstiajaloolane. Pärast õpinguid Tartu ülikoolis alustas ta tööd Eesti kunstimuuseumis. 2005. aastat peale on töötanud Kadrioru kunstimuuseumis, algul kuraatori ja 2013. aastast direktorina. Ta on kureerinud muuseuminäitusi, uurijana on pühendunud Vene XVIII–XIX sajandi kunstile ja Kadrioru lossiansambli ajaloole.

Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitikas paistab silma keskendumine üksikprojektidele – festivalid, suurnäitused jne. Keerulisem on leida riigi toetust püsivale järje­pidevale tegevusele, mis tegelikult tagab kultuuri­publiku kujunemise ja järelkasvu, annab võimaluse loovisikutel ja organisatsioonidel oma tegevust pikaajaliselt planeerida, et tagada otsingud, uurimistöö, kollektiivide kujunemine ja areng. Selle juures on keeruline hinnata kindlate mõõdikute abil tasuvust ja tulemuslikkust. Projektipõhine mõtlemine ja planeerimine kasvatab pealiskaudsust, orienteeritust välisele efektile ja kiirele tulemusele, tegijad on aga kurnatud pidevast tõestamisvajadusest, et neil on õigus olemas olla. Olukorras, kus majandus ja rahandus kontrollivad kultuuripoliitikat, on raske rääkida pikast perspektiivist.
Kunstimuuseumi töötajana on muuseumiteemad mulle kõige lähedasemad. Tõdeda tuleb ebaõiglast pealinnakesksust. Hoolimata kõikidest muredest-raskustest on Eesti Kunstimuuseum tugev ja edukas muuseum. Eestis on aga ka teisi, keerulisema saatusega riiklikke kunstikogusid. Tartu Kunstimuuseumist oli juba Sirbi eelmises numbris juttu (ühinen Tõnis Tatari seisukohaga), aga veel on Narva, kus huvitava ja omanäolise kollektsiooniga kunstigalerii on jäänud riigi, linna ja ka oma muuseumi vajaliku tähelepanu ja hooleta. Narva kunstigaleriis ei ole juba aastaid tööl kunstiteadlasest kuraatorit, kes tegeleks kogu uurimise, konserveerimistööde planeerimise ja kollektsiooni populariseerimisega. Väljaspool Narvat on kollektsiooni tutvustamisega tegelnud pigem teised muuseumid – Narva muuseumi alusepanijate, metseenide Lavretsovide kollektsiooni näitused toimusid 2016. aastal Tallinnas Mikkeli muuseumis ja 2017. aastal Tartu ülikooli kunstimuuseumis.

Sirp keskendub sel aastal kultuuripoliitika põhialustele koondnimetusega „Kultuur 2030“. Praegune põhialuste dokument kehtib aastani 2020, seega on viimane aeg hakata koguma ideid järgmiseks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming