Eesti filmid pannakse kõik kirja ja võrku

Tarmo Teder

Teisipäeval kirjutati ajaloomuuseumi Suurgildi hoones alla ühiste kavatsuste kokkulepe Eesti rahvusfilmograafia loomiseks. Koos kümne kultuuriasutuse esindajaga dokumendile alla kirjutanud kultuuriminister Laine Jänes ütles oma põgusas kõnes, et kui sind pole Internetis, siis sind pole olemas. Seni on Eesti filme elektroonilises võrgus suvaliselt dokumenteeritud. Näiteks Interneti filmiinfo andmebaasi (IMDb) on teave eesti filmide kohta jõudnud nii, et keegi tegijaist on lihtsalt võtnud vaevaks need sinna sisestada.

Paljud eesti filmid on aga elektrooniliselt katalogiseerimata ning ühtse  süsteemi loomine oli aastaid pärsitud, lünklik ja killustatud. Nüüd on võetud eesmärgiks teha rahvusvahelistele nõuetele vastav filmiinfo andmebaas, mis rahuldab ka tänapäeva arhiivinduse nõudeid ja mille andmestikku võib edaspidi kasutada mitmel otstarbel: publikatsioonid, valikfilmograafiad, filmileksikonid, bibliograafiad, personaaliad, antoloogiad, teaduslikud, õppe- ja laiatarbeväljaanded nii elektroonilisel kujul (CD, DVD, Internet) kui pabertrükistel. Hagi Šein, kes on 2007. aasta lõpul loodud MTÜ Eesti Filmi Andmebaas peatoimetaja, rääkis, et maailmas on praegu ligikaudu  120 rahvuslikku filmiandmebaasi, mille standardid ja vormistamise reeglid on ühtlustamisel.

Need andmebaasid on loomulikult pidevalt täiendamisel ja loomisel, praegu näiteks Austraalias. Eesti rahvusfilmograafia koostamise idee käisid välja „Eesti film 100” inimesed, andmebaasi eesmärk on koondada ühte infoteosesse olulisem teave kõigi Eestis 1912. aastast saadik tehtud filmide kohta. Lisaks vaieldamatule kultuuriväärtusele pakub selline teatmeteos huvi ajaloolastele, filmiuurijatele, -tudengitele ja -huvilistele.  Kolme aasta pärast, kui tähistatakse eesti filmi juubelit, peaksid olema kataloogi pandud kõik eesti mängufilmid, kultuurfilmid ja telefilmid. Aastatel 1912–2007 on Eestis tehtud üle 10 000 filmi, praegu on olemas info ligi 8000 filmi kohta, üldse võib andmebaas koos kroonika- ja reklaamfilmidega hõlmata teavet 17 000 filmi kohta. Kirjas peab olema filmi sisu, žanr, autorid, osatäitjad, võttegrupp, tootjad, tehnilised parameetrid, võttekohad, autoriõigused, levitajad. Aga ka filmi bibliograafia, viited filmi tegijate ja ilmunud arvustuste kohta, katked artiklitest ja raamatutest, ühesõnaga universaalne  ristkasutamise süsteem, mille üks viide avab teise lingi jne.

Näiteks Kaljo Kiisa kohta lähevad kirja kõik tema filmid, filmid temast, tema mängitud rollid filmides ning see teave on loogiliselt sidustatud. Loomulikult nõuab selle süsteemi loomine parasjagu raha, aastate peale planeerituna on juttu tehtud 16 miljonist kroonist (vt 2008. aasta Sirp, nr 17, lk 13). Näiteks ühe tööpäeva jooksul suudab üks töötaja läbi vaadata ja korrastada ühe-kahe filmi andmed, 10 000 filmi kodeerimiseks uude andmebaasi süsteemi kulub ca 5000 tööpäeva ehk viiel inimesel tuleb neli aastat tööd teha.

Põhiliste finantseerijatena eendub kolm toiteallikat: kultuuriministeerium („kavandab vastavalt võimalustele ministeeriumi eelarvesse igal aastal ressursse”), Eesti Filmi Sihtasutus („toetab töö teostamist oma eelarvest iga-aastaste ühekordsete rahaeraldustega”) ja lõpmatu kultuurlüpsilehmana käsitatav Eesti Kultuurkapital („toetab MTÜ EF A tegevust igal aastal audiovisuaalse sihtkapitali eelarvest andmebaasi loomise kulude katteks”). Konkreetsed summad on paika panemata ja loomulikult hakkavad need tulevikus kõikuma. 

Peamine on siiski see, et tubli hakatus on tehtud, lepe sõlmiti seitsmeks aastaks ja EF A üheks eesmärgiks on selle avalikkusele, kõigile kättesaadavaks tegemine.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming