Eesti Paviljon 16. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil

NÕRK MONUMENT

Eesti Arhitektuurikeskus esindab Eestit näitusega “Nõrk monument” 16. rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil La Biennale di Venezia (avatud 26. mai – 25. november 2018). Biennaali kureerivad Yvonne Farrell ja Shelley McNamara peateemaga “Freespace”. Eesti Paviljon kuulub Eesti Vabariigi 100. aastapäeva välisprogrammi. Eesti paviljoni kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha uurivad spektrit esindusliku monumendi ja igapäevase arhitektuuri vahel: alates võidusambast kuni seda kandva sillutiseni. Projekti pealkiri “Nõrk monument” on oksüümoron, retooriline vahend, mis pakub värskeid võimalusi ehitatud keskkonnas politiseerituse märkamiseks.

“Kus lõpeb monument ja algab tänavakivi? Mõnikord on nendevahelised piirid hooldamise või hooletusse jätmise tõttu hägustunud. Teinekord on nendevahelised erinevused protesti või lammutamise tõttu nõrgenenud. Samuti võib erakordse ja igapäevase arhitektuuri vahelise piiri hägustajaks olla ajalugu, asukoht või materjal. Näitusel esitleme olukordi, mis erinevad sellest, kuidas monumente traditsiooniliselt mõistetakse,” ütleb kuraator Tadeáš Říha.

Eesti paviljon hõivab endise Santa Maria Ausiliatrice kiriku (Fondamenta San Gioacchino) Via Garibaldi ääres Giardini ja Arsenale biennaalialade vahepeal. Kiriku hääbuvad baroksed ruumid toetavad oma ruumisümmeetria ja – hierarhiaga näituse ideed.

NÄITUSE SISU Näitus “Nõrk monument” uurib arhitektuuri politiseeritust läbi monumendi ja igapäevase linnaruumi, kõrvutades kahte vastandlikku mõistet – nõrkus ja monumentaalsus. Klassikaline monument esindab võimu selgelt ja lihtsalt, kuid mitte kõikehaaravalt. Nõrga monumendi idee seevastu on täis vastuolusid, mitmekülgsust ja varjatud tähendusi – omadusi, mis puuduvad klassikalisel monumendil.

Elemendid meid ümbritsevas linnaruumis, nagu tänavakivi või telling, jäävad sageli nõrkadeks taustaelementideks, kuid omavad suuremat tähendust kui neile omistatakse. Nõrkust nähakse sageli puudusena, kuid tuues esile nõrkusele omase mitmetähenduslikkuse ja varjatuse, võib selle roll projektis muutuda väljakutsuvalt positiivseks.

Monument kehastab arhitektuuri keskseid omadusi nagu asukohaga suhestumine, avaliku ruumi piiritlemine ja representeerimisvõime, kuid jääb seejuures arhitektuuridistsipliini äärealale. Eestis, nagu ka mujal maailmas, levib usaldamatus monumendi kui autoriteedi ruumilise ja ideoloogilise töövahendi suhtes. Lääne-Euroopale omane monumendikultuur on Eestile võõras ning seetõttu paistab klassikaline monument siin sissetungijana.

Idee nõrkusest on üheaegselt nii reflektsioon kui ka ruumiline ettepanek. Näitusega tutvustame projekte, mille side poliitilisusega on vaid aimatav. “Nõrk monument” kutsub näitusekülastajat arutlema selle üle, kus ja kuidas saab arhitektuur olla poliitiline.

NÄITUS

Santa Maria Ausiliatrice kirikut täidavad igapäevased, kuid selles keskkonnas tavatud konstruktsioonid. Kiriku marmorpõrandat kattev tänavasillutis ja näituseruumi kaheks jaotav monumentaalne betoonsein moodustavad lava, mis kutsub näitusekülastajat astuma selle peale ja sellest läbi. Monoliitse ja läbimatuna mõjuva betoonseina taga paljastuvad seinakonstruktsioon ja materjalide mitmekülgsus. Selles lavataguses ruumis esitletakse kollektsiooni nõrkadest monumentidest. Näited Eestist ja Euroopast on esitletud fotode, jooniste ja makettide abil.

RAAMAT

Paralleelselt näitusega ilmub raamat “Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid”, mille on toimetanud paviljoni kuraatorid. Raamat sisaldab kirjutisi autoritelt: Tom Avermaete, Eik Hermann, Toomas Paaver, Klaus Platzgummer ja Margrethe Troensegaard. Raamatu annab välja Šveitsi arhitektuuri- ja disainikirjastus Park Books.

Raamatus esitletakse eklektilist kollektsiooni arhitektuursetest projektides läbi maalide, isiklike fotode ja jooniste ning Eesti muuseumitest ja Euroopa arhiividest kogutud filmikaadrite ja arhiivimaterjalide. Kõiki näiteid käsitletakse arhitektuursete projektidena isegi siis, kui need ei lähtu traditsioonilisest arhitektuuripraktikast. Raamat koosneb viiest peatükist: Vare, Tühimik, Telling, Alus ja Peavari. Need peatükid pakuvad mõtlemisainet sageli tähelepanuta jäävate arhitektuurivormide tähtsuse ja potentsiaali üle avalikus ruumis.

TEOSTAJAD JA SPONSORID

Näitus: Nõrk Monument

Asukoht: kunagine Santa Maria Ausiliatrice kirik, Veneetsia

Aadress: Fondamenta San Gioacchino

Kuraatorid: Laura Linsi, Roland Reemaa, Tadeáš Říha

Volinik: Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskus)

Produkstioon: Eve Arpo, Maria Kristiin Peterson (Eesti Arhitektuurikeskus)

Koostööpartnerid: Tom Avermaete, Toomas Paaver, Klaus Platzgummer, Margrethe Troensegaard

Toimetajad: Eik Hermann, Sandra Mälk

Koduleht: http://www.weakmonument.com Sotsiaalmeedia: @Arhitektuurikeskus @estonian.architecture.centre

Hashtag: #WeakMonument #EstonianPavilion #BiennaleArchitettura2018 #Estonia100 #Freespace Rahvusvaheline pressisuhtlus: mint LIST (Giulia Milza, Maria Azzurra Rossi) press@mintlist.info Eestisisene pressisuhtlus: Eesti Arhitektuurikeskus Katrin Tomiste katrin@arhitektuurikeskus.ee

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming