Euroopa teadusrahastus on jätkuvalt oluline Eestile ning teistele EL liikmesriikidele

Üleeile toimunud Euroopa Liidu raamprogrammi teemalisel konverentsil „Horisondil on Horisont“ rõhutati Euroopa teadusrahastamises osalemise olulisust Eesti teadlastele ja innovatiivsetele ettevõtetele. Konverentsil käsitleti 2013. aastal lõppeva 7. raamprogrammi hetkeseisu.

Euroopa Komisjoni esindaja Peter Fischi sõnul on 7. raamprogrammist rahastatud 16 000 teadusprojekti, milles on osalenud 85 000 osalejat 169 riigist. Eesti Teadusagentuuri välisteaduskoostöö osakonna juhataja Ülle Musta sõnul on Eestil 7. raamprogrammis rohkem kui 350 edukat projekti, mis on Eesti teadus- ja arendusasutustele toonud rohkem kui 65 miljonit eurot, moodustades sellega ligikaudu 4% Eesti teadusrahastuse kogumahust. „7. raamprogrammi projektid jagunevad Eestis üsna võrdsetes proportsioonides Tallinna ja Tartu vahel, nende kõrval osalevad üksikud haridusasutused ja ettevõtted teistest Eesti piirkondadest,“ tõi Ülle Must raamprogrammi tulemustest rääkides välja.  Raamprogrammis ja COSTis osalemise andmed on kättesaadavad ETAg kodulehel: edukad.etag.ee.

Konverentsi põhitähelepanu oli suunatud 2014. aastal algava järgmise raamprogrammi Horisont 2020 ettevalmistamisele. Praeguseks ei ole programmi maht veel selge, kuid paika on pandud põhiprintsiibid. Senisest tunduvalt suurem rõhk on uues raamprogrammis innovatsioonil ning ettevõtete suuremal kaasamisel.  Samas rõhutas Peter Fisch, et edukaks esinemiseks peavad osalevad ettevõtted näitama senisest enam oma võimekust areneda. Suurenema peaks riikide osalus ning seega ka õigus programme suunata.

„Iirimaa jaoks on eesistumise peamiseks eesmärgiks teaduse valdkonnas kokkuleppe saavutamine Horisont 2020 osas,“  sõnas EL praegust eesistujat esindanud Catriona Ward (Enterprise Ireland). Rääkides Iirimaa kogemustest raamprogrammis rõhutas ta riigi rolli oma huvide saavutamisel nii näiteks toetab riik oluliselt neid organisatsioone,  kes  kavatsevad võtta koordinaatori rolli. Samuti rõhutas ta inimliku kontakti vajadust teaduskoostöös – seetõttu toetatakse riigi tasandil ka teadlaste osalemist erinevatel üritustel,

„Eesti tugevaks huviks Horisont 2020 raamprogrammis on liikmesriikide teadlaste vaheliste palgalõhede vähendamine,“ sõnas Maia-Liisa Anton Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Erinevate EL rahastusinstrumentide rolli käsitlesid Reesi Lepa (HTM), Kai Huotari (EIT ICT Labs Helsinki), Jüri Elken, (TTÜ), ja Mihkel Koel (TTÜ).  Kuna erinevate instrumentide maastik on väga kirju, peavad eriti väiksemad riigid enne osalemise otsustamist hoolikalt analüüsima oma võimalusi, tugevusi ning vajadusi. Eesti TA&I kontaktbüroo tegevust Brüsselis tutvustas büroo juhataja Kristi Kiitsak.

Konverentsi korraldasid Eesti Teadusagentuur ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming