Ilmus esimene vadja keele lugemik

Esmaspäeval, 23. märtsil kell 16 Tartus ja kolmapäeval, 25. märtsil kell 17 Tallinnas esitleb autor Heinike Heinsoo esimest vadja keele lugemikku „Vad´d´a sõnakopittõja“ („Vadja sõnakoguja“), mis on üldse esimene vadja keele õppimiseks mõeldud raamat. Vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel, millel ei ole kunagi olnud kirjakeelt.
„Lugemik peaks olema kasutatav väga erineva vanuse ja keelelise ettevalmistusega inimestele, eelkõige on see aga mõeldud keelt rohkem või vähem valdavatele vadjalastele, et nad võiksid oma keelt edasi anda. Praegu enam vadja keelt üheski kodus ei kõnelda, aga on vadjalasi, kes keelt mäletavad ja tahaksid seda värskendada ning ka oma järeltulevatele põlvedele õpetada. See raamat oma igapäevaelust rääkivate lugude ja tuntud muinasjuttudega on kindlasti abiks,” ütles lugemiku autor, Tartu Ülkooli dotsent Heinike Heinsoo.
Enamus lugemiku tekste on algupärased, peategelaseks on teise klassi tüdruk Mar´o ja tema tegemised. Tuntud muinasjuttudest on tõlgitud „Inetu pardipoeg“, „Punamütsike“ ja naerilugu. Raamatu sisuosa lõpus on väike grammatika, pool raamatut võtab enda alla viiekeelne sõnaraamat (vadja – soome – eesti – vene – inglise). Pildid on joonistanud Virge Jõekalda, raamatu graafilise kujunduse on teinud Loit Jõekalda.
„Vad’d’a tšeeli tšäüb ühte viro i soomõ i ižora tšeeleka. Miltäin tšeeli vad’d’a on? Tõisiz tšeeliz jutõlla külä või küla, a vad’d’assi on tšülä, ižorad i virolaizõd pajatõta kivi, a vad’alaizõd jutõlla tšivi,” on Heinike Heinsoo kirjutanud vadjkeelses lugemiku sissejuhatuses. (Tõlge: Vadja keel on sarnane eesti, soome ja isuri keelga. Missugune on vadja keel? Teistes keeltes öeldakse külä või küla, aga vadja keeles tšülä, isurid ja eestlased ütlevad kivi, aga vadjalased ütlevad tšivi.)
Vadja keelt on viimase saja aasta jooksul rohkesti talletatud teaduslikus transkriptsioonis, kuid seni ei ole olnud vadja keele õpperaamatut ega tekstikogumikku, mida saaksid lugeda kõik huvilised. Lugemiku käsikiri tugineb vadja keele ja kultuuri kursuste materjalidele. Kursused nimega Baabuškassa vunukkassa (vanaemast lapselapseni) toimusid 2010-2014 vadja külades Jõgõperäl ja Luuditsas. Kursustest võttis osa kümmekond vadja keelt rohkem või vähem oskavat 50 – 80 aastast kohalikku inimest, kellest osa on kodukülas vaid suvel.
Raamatu toimetajaks on Inkerin kulttuuriseura ja  Mooses Putro mälestusfondi esinaine PhD Helena Miettinen, raamat trükiti Tallinna Raamatutrükikojas. Raamatu trüki- ja muid kulusid aitas katta Eesti Hõimutrahvaste programm, Soome Haridus- ja Kultuuriministeerium, Mooses Putro Muistosäätiö ja Inkerin kulttuuriseura.
23. märtsil kell 16 esitleb Heinike Heinsoo vadja keele lugemikku Tartu Ülikoolis auditooriumis 438 (Jakobi 2), kus lugemikku tuleb muusikaliselt tervitama Eesti tuntud vadjalane Lembit Saarsalu. 25. märtsil kell 17 toimub lugemiku esitlus Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6).  Helsingis presenteeriti raamatut Castréni Seltsis 12. märtsil.
Kaanepilt: https://www.facebook.com/241747745848400/photos/gm.348688132003651/878909522132216/?type=1&theater

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming