Riigi teaduspreemiate kandidaadid 2016

Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2016. aasta teaduspreemiate määramiseks.

Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus ja arendustöö eest, nn. „elutööpreemiale“ on esitatud:
Hiie Hinrikus, Rein Küttner, Agu Laisk, Ülo Lepik, Rein Munter, Tõnis Pehk, Ingrid Rüütel, Peeter Saari, Jüri Siigur, Jüri Talvet ja Raimund-Johannes Ubar .

Teaduspreemiale väljapaistva avastuse eest kandideerib kollektiiv koosseisus Martti Raidal (kollektiivi juht), Andrea Giammanco, Andi Hektor, Mario Kadastik, Kristjan Kannike, Alessandro Strumia ja Andres Tiko tööga „Higgsi bosoni avastamine ja omaduste mõõtmine“.

Aastapreemiate määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud:
Täppisteadused
Viktor Abramov – Seostuste teooria mittekommutatiivses geomeetrias, ternaarsed algebrad ja rakendused väljateoorias ;
Ülle Kotta – Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias;
Urmas Nagel ja Toomas Rõõm – Terahertskiirguse vastasmõju materjalidega;
Elmo Tempel – Galaktilised filamendid Universumis.

Keemia ja molekulaarbioloogia
Tõnis Kanger – Asümmeetrilised organokatalüütilised ja kaskaadreaktsioonid;
Tanel Tenson ja Vasili Hauryliuk – Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid.

Tehnikateadused
Dan Bogdanov ja Peeter Laud – Turvalised ühisarvutused – teooriast praktikasse;
Maarja Kruusmaa – Bioloogiast inspireeritud allveerobotite liikumine ja tajud;
Hugo Mändar – Röntgenanalüüsi meetodite arendused ja rakendused kristall ja nanostruktuuride uuringuteks;
Dominique Unruh – Kvantarvutite mõju krüptograafiale.

Arstiteadus
Tuuli Käämbre – Energiametabolism kasvaja ja lihasrakkudes;
Sulev Kõks ja Külli Kingo – Krooniliste põletikuliste nahahaiguste patogenees;
Mati Pääsuke ja Helena Gapeyeva – Skeleti lihassüsteemi gerontoloogi lised uuringud: sarkopeenia diagnostika ja osteoartoosiga seotud aspektid;
Ana Rebane – Atoopilise dermatiidi molekulaarsed mehhanismid;
Andres Salumets (kollektiivi juht), Raivo Uibo, Helle Karro, Maire Peters, Kadri Haller Kikkatalo – Inimese reproduktiivtervise immunogeneetika;
Anneli Uusküla – HIV levik ja leviku tõkestamine: tõenduspõhisus praktika alusena;
Margus Viigimaa – Arteriaalse hüpertensiooni diagnostika ja ravi tehnoloogilised innovatsioonid.

Geo ja bioteadused
Angela Ivask – Mikroobsed sensorsüsteemid kemikaalide ning keskkonna ohutuse hindamiseks;
Aivar Leito – Teadustööd lindude rände ja pesitsusökoloogia alal;
Jan Pisek – Kaugseire meetodite arendamine ökosüsteemide modelleerimiseks;
Siim Veski (kollektiivi juht), Anneli Poska, Triin Reitalu – Uudne perspektiiv õietolmu analüüsis : värske lähenemine mineviku kliima, inimese ja taimkatte seostele;
Martin Zobel (kollektiivi juht), John Davison, Mari Moora ja Maarja Öpik – Taime ja seenekoosluste mitmekesisust ning nende omavahelisi seo seid mõjutavad tegurid.

Põllumajandusteadused
Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Kajar Köster ja Marek Metslaid – Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel;
Arne Sellin – Regionaalsete kliimamuutuste mõju puude veevahetusele, kasvule ja metsaökosüsteemide seisundile;
Anti Vasemägi – Molekulaarse ökoloogia alased uu ringud veeorganismidel jätkusuutliku kalanduse kontekstis.

Sotsiaalteadused
Eve Kikas – Laste areng ning õppimine: indiviidi ja keskkonnaga seotud tegurid;
Tiina Randma Liiv – Eesti riigivalitsemise väljakutsed Euroopa võrdlevate uuringute kont ekstis; Jaan Masso – Tööjõud ettevõtete innovaatilisust , konkurentsivõimet ja tootlikkust määrava tegurina;
Viacheslav Morozov – monograafia „Russia’s Postcolonial Identity. A Subaltern Empire in a Eurocentric World“, Vene rahvusidentiteet ja poliitiline a reng postkolonialistlikust vaatenurgast;
Lauri Mälksoo – Rahvusvahelise õiguse ajalugu, teooria ja praktika Venemaal;
Allan Puur – Rahvastiku nüüdisarengu alaste tööde tsükkel.

Humanitaarteadused
Toomas Karjahärm – Ühiskon dlik liikumine Vene impeeriumi B al ti provintsides 20. sajandi algul: kolm monograafiat;
Andres Kurg – 1970.–1980. aastate kunstis ja arhitektuuris ning hilisnõukogude kultuuris toimunud muutused;
Mare Kõiva – Folkloori muutumine läbi ajastute ja selle moodsad aspektid;
Margus Laidre – mono graafia „Domus belli. Põhjamaade sajaaastane sõda Liivimaal 1554–1661;
Raul Talvik – „Teekond maailma ääreni. Kuidas kreeklane Pytheas oma imelisel teekonnal 2300 aastat tagasi Eestimaalt Ultima Thule avastas“;
Erki Tammiksaar – monograafia „Alexander The odor von Middendorff. 200 aastat sünnist“. Baltisaksa loodusteadlaste geograafilistest uuringutest 19. sajandil;
Tõnu Andrus Tannberg – Eesti sõjaajalugu. Eesti ajalugu nõukogude perioodil;
Heiki Valk – Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa arheoloogia: ühiskond ja kultuur.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht