Suurejoonelised kontserdid Veljo Tormise loomingust

Juubelisarja „Eesti Heliloojate Liit 90“  neljandal kontserdil on ausse tõstetetud kaks eesti muusikale väga olulist loojat – Veljo Tormis ja Erkki-Sven Tüür. Kahe nimetatud helilooja looming kõlab sel nädalal Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses Mikk Üleoja dirigeerimisel  27. märtsil kell 19 Narva Geneva keskuses ja 28. märtsil kell 17 Tallinnas Estonia kontserdisaalis.

On väga hea meel, et augustis 85. sünnipäeva tähistav Veljo Tormis on jätkuvalt tegus ja vitaalne! Tormise esimesed teosed on valminud 1950ndate II poolel ja siis kirjutatud kaks orkestriavamängu kuuluvad selle perioodi eesti muusika tähtteoste hulka. Kuid erinevalt oma põlvkonnakaaslastest-instrumentalistidest kujunes Tormisest sõnakeskne helilooja. Õigem oleks vist öelda – sõnumikeskne helilooja. Veljo Tormis on öelnud: „Muusika pole mulle musitseerimine, vaid elamise vaev ja valu. Ja esmatähtsad muusikas on minu jaoks sõnad.“ (raamatust „Lauldud sõna“, koostaja Urve Lippus, Tallinn, 2000, lk 11.) Missuguse mõju on Tormis saavutanud oma tuntuimates koorisuurvormides, nagu „Maarjamaa ballaad“, „Pikse loits“ või „Raua needmine“! Kaks „Hamleti laulu“ (1964/65) olid esimesi katseid kasutada koorimuusikas nüüdisaegset helikeelt.

Tormis on korduvalt väitnud, et ta ei olegi muusikat puhtast musitseerimisrõõmust kirjutanud: alati olevat olnud mingi muu põhjus, tahtmine midagi välja öelda, rõhutada mõnd ideed. Tema musikaalseid teoseid kuulates ei saa seda väidet muidugi puhta kullana võtta, aga siiski – pärast Eesti iseseisvumist on Tormis tunnistanud, et nüüd, kui pole enam millegi eest või vastu võidelda, on tema töö tehtud. Kuid see ei ole tähendanud niisama istumist. Vitaalse inimesena on ta leidnud omale uued tegevused: ta on palju energiat panustanud oma regiviisi-alaste teadmiste jagamisele nii EMTAs kui Viljandi kultuuriakadeemias, korrastanud oma arhiivi ning teinud varasematest teostest seadeid. 2009. aastal valmis rida seadeid keelpilliorkestrile üldpealkirjaga „Reminiscentiae“ (lad k ’mälestused’; ka meenutus, unistus, mälestus möödunust, hüvastijätt oma loominguga, tagasivaade elule).

Kontsertidel Tallinnas ja Narvas tulevad ettekandele Veljo Tormise koorilaulud „Kolm mul oli kaunist sõna“ ja kaks „Hamleti laulu“ ning koorilaulutsüklite „Sügismaastikud“ ja „Jaanilaulud“ keelpilliversioonid koondtsüklist „Reminiscentiae“. Teises pooles kõlab Erkki-Sven Tüüri teose „Questions …“ uue seade esiettekanne – versioon meeskoorile, solistidele ja keelpilliorkestrile, mis on valminud Mikk Üleoja initsiatiivil. Teose „Questions…“ („Küsimused…“) esimene versioon neljale meeshäälele (kontratenor, kaks tenorit, bass) ja kammerorkestrile valmis 2007. aastal Hilliard Ensemble’i ja Müncheni kammerorkestri tellimusel ning selle esiettekanne oli sama aasta detsembris Frankfurdis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming