Olematu Raadi kultuurilinnak ja olemas tühermaa

Margus Kiis

Enne kohalike omavalitsuste valimisi rääkis oma juhtpositsiooni kaitsev Reformierakond palju Raadi kultuurilinnakust, tooniga, nagu oleks see juba kui mitte olemas, siis peaaegu et valmis saamas või vähemalt kindlalt planeeritud ja rahastatud. Kohe haakus teemaga sotsiaaldemokraatlikku parteid esindav trükimuuseumi eestvedaja Lemmit Kaplinski, kelle Raadi  kultuurilinnak pidi asetsema hoopis Jaamamõisas, Raadist kohe üpris kaugel, isegi kui Kaplinski on teatanud, et kilomeetri jagu eemal asuv Jaamamõis tuleks ka arvestada Raadi piirkonna alla.
Nii Reformierakonna kui ka Lemmit Kaplinski visioon on publikule ette kantud lootuses, et inimesed eriti neis piirkondades ei käi ja jäävad uskuma autoriteetide argumente. Elan just Raadil, Jänese tänavas, aknast paistavad ühe suure ehituse tornkraanad.
Kui Eesti Rahva Muuseumi megahoone 2006. aastal projekteeriti, valitsesid Eestis hoopis teised meeleolud kui praegu. Majanduskasv oli kahekohaline, kõik sai minna ainult paremaks. Maju kerkis nagu teadagi mida. ERMi hiigelsuur hoone asetati julgelt keset võsa, Raadi vana sõjaväelennuvälja alale, sest linnapea Andrus Ansip oli mõne aasta eest ilmekalt mananud silme ette tulevikupildi, kuidas kohe-kohe on see piirkond elu ja maju täis. Ja kõik muidugi uskusid.
Praegu partei käsul ehitatav ERMi peakorter seisab keset pea täielikku tühjust. Linna esimesed elumajad jäävad poole kilomeetri kaugusele. Vahepeal on nn Strugatskite tsooni meenutav tühermaa, kus seisavad mõned veel kasutusel lagunenud barakid, elektrialajaam, varemed ja prügimäekesed. Asfaldita Roosi tänava ääres on kaks logu lennuki­angaari, mis on linna omanduses, aga neid üürib Tartu suurärimees Neinar Seli, kes on lubanud sinna ehitada vanade autode muuseumi. Need angaarid on peaaegu 90 aastat vanad ja vääriksid muinsuskaitse alla võtmist. Kuid mida pole, seda pole. Väärikad konstruktsioonid lagunevad.
Nende kõrval on võsastunud parkmetsa riba, kuhu Tartu loomemajanduskeskuse juhataja Raul Oreškin lubab ehitada üle-euroopalise tähtsusega filmistuudio, hoolimata sellest, et krunt on kitsas ning juurdepääsuteed väga ahtad ja lähedal ka aedlinnak. Sealsamas on osaliselt sisse vajunud katustega tsaariaegsete tallide kompleks, mida üks ratsaklubi üritab kiuslikust linnavalitsusest hoolimata käigus ja korras hoida. Sealt veidi vähem kui kilomeetri taga on kokkuvajuvad laohooned, mille Lemmit Kaplinski on lubanud muuta ägedaks kultuurilinnakuks.
On ilmselge, et nii mitmed ehitised nõuavad hulga raha ja isegi kui suur osa tuleks Euroopast, oleks linna omaosalus parajalt priske. Seejuures loobus Tartu linn aasta tagasi koostkukkuva Anne noortekeskuse uue hoone ehitamisest, kuna „omaosalus oleks olnud liiga suur”. See summa oleks olnud tervelt 1,6 miljonit eurot.
Tühermaa peaks aga olema korda tehtud vähemalt aastaks 2016, kui valmib ERM. Üks võimalus oleks sinna rajada hoopis universaalne filmivõtteplats, mis oleks ehk isegi mõttekam ja odavam kui stuudio, milletaolisi on Euroopas küll ja veel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming