Ujuv-väljak, kunstiladu ja randunud paviljonid

Veronika Valk

Läänemere kunstipargi võidutöö autoreid, WXCA arhitekt ja osanik Marta Sękulska-Wrońska: „Kunstipargi süda loob ehtsa Pärnu-efekti.”

Detsembris selgusid Läänemere kunstipargi arhitektuurivõistluse tulemused. Eesmärk oli leida Läänemere-äärsete riikide kunstipargile parim ruumilahendus Pärnu linna südames, Pärnu jõe vasakkaldal ajaloolise Suursilla naabruses. Kunstipargis hakatakse eksponeerima Läänemere-äärsete riikide kunsti, arhitektuuri, filmi ja rahvakultuuri. Viimastel aastatel on Pärnu linn astunud tubli sammu jõe suunas, aga pole sinna veel päriselt jõudnud – ajalooliselt on ju jõeäär sadama, tööstuse ja ladude koht. Kunstipark kui jõuline katse tuua siia avalikku funktsiooni on vastamisi keerulise olukorraga: tuleb luua side kunstisaare ja Pärnu muu avaliku linnaruumi, sh Endla teatri, raamatukogu ja muuseumi vahel. Kogu jõeäär vajab elustamiseks tervikstrateegiat, kunstipargist üksi võib jääda väheseks, isegi kui tegu on väga tubli algatusega. Võiks mõelda, kas jõetranspordist oleks abi logistikas ja liikluslahenduses.
Töid laekus palju, 78 ja lausa 21 riigist üle maailma. Välja anti kolm põhipreemiat, kaks ergutuspreemiat ja üks eripreemia. Võit läks Poola arhitektuuribüroole WXCA (Zbigniew Wroński, Szczepan Wroński, Marta Sękulska-Wrońska, Małgorzata Dembowska, Krzysztof Moskała, Michał Czerwiński; Sebastian Kocheli visualiseeringud). Lõpp-protokollis on lugeda, et žürii hinnangul iseloomustab võidutööd silmapaistev disain ja tugev urbanistlik kontseptsioon: „See oli üks väheseid võistlustöid, mille autorid on mõelnud kasutatavusele terviklikult ja praktiliselt. Töös vaadatakse jõekaldast kaugemale ja pakutakse välja lahendusi ka ülejäänud rannaalale”. Žürii sõnul toob selline visioon Pärnusse uue maamärgi, millest võib saada suurepärane platvorm Läänemere maade kunstnike tööde esitlemiseks. Võidutööd peeti parimaks kunstiliseks lahenduseks mineviku ja tuleviku sidumisel ajaloolises hansalinnas.* Mitut mõõtu rahvuspaviljonide kooslus paistab tõesti piisavalt paindlik, et iga osalev riik leiaks siin endale sobiva lahenduse.
Teise preemia pälvisid Londoni arhitektuuribüroo Stanton Williams arhitektid Akira Kindo, Kristof Keerman, Chris Ainoo, Francesca Bergamini jt. Žürii hinnangul on tegu võistluse ühe läbimõelduma tööga, kus kasutatakse suurepärast ideed mängida Pärnu linna keskaegse linnusega, et ühendada minevik tänapäevaga. Töös on häid maastikuarhitektuuri elemente – katusemaastikki on kasutusele võetud –, kus vee kohal kulgev galeriitänav loob jõega hea sideme.
Kolmas preemia anti Hispaania arhitektuuribüroode Acha Zaballa Arquitectos ja Bilbao Architecture Team arhitektidele. „Julge ja atraktiivne töö, mis ei lase end eirata,” öeldakse protokollis. Plaanijooniste puudumise tõttu polnud aga žüriil võimalik hinnata töö funktsionaalsust, seda enam, et sild lõikab hoonekompleksi läbi. Klaaskoonust meenutava fassaadilahenduse tõttu on seal kunsti eksponeerimine küsitav. „Kallis ja ebapraktiline, kuigi muljetavaldav ja väljakutsuv,” arvas žürii.
Ergutuspreemiad võitsid büroo Luhse ja Tuhal arhitektid (Ra Luhse, Tanel Tuhal ja Timo Titma) ja rumeenia arhitekt Bogdan Neagu. Luhse ja Tuhali tööd kommenteeris žürii kui „tõelist põhjamaist arhitektuuriansamblit”. Probleemsed olid selle töö puhul klaasfassaadi massiivsus ja ruumiplaneeringu vähene paindlikkus. Neagu töö on see-eest lihtne ja otstarbekas, kuid paviljonide asetuse osas liiga monotoonne. „Peaaegu sõjaväelik merekonteinerite laadis lahendus täidab funktsiooni,” arvas žürii, kuid tõdes, et korruste plaanid on osalt sobimatud.
Eripreemia jäi koju Eestisse, töö autor on Stuudio Tallinn arhitekt Villem Tomiste. Hinnati atraktiivse valgustussüsteemi silmapaistvat ja inspireerivat visiooni, mille ideid võiks tulevikus kasutada kogu Pärnu sadamapiirkonnas.

Veronika Valk: Mis on teie võidutöö iva?
Läänemere kunstipargi võidutöö üks autoritest, WXCA arhitekt ja osanik Marta Sękulska-Wrońska: Pärnu jõe lõunakallas tuli ümber korraldada linlikuks kaldaäärseks, luua vanalinna ja jõe vahele uus linnakude. Läänemere kunstipargi linlik roll on olla väravana nähtav maamärk linnapanoraamis. Funktsionaalses mõttes on tegu põhjaeuroopaliku hoonestuse kohandatud struktuuriga. Baltimaade ajaloolises linnamajas paiknes elutuba tänava tasapinnal ja ladu ülal. Meie projektis on elutoa asemel avatud, avalik linnaruum ja nn „kunstiladu” on tõstetud kõrgemale, ülemistele korrustele. Ujuv-väljak rõhutab Läänemere maade ühisosa: plats on ühisruum, Läänemere kultuuri- ja kunstipärandi vahetamise koht. Kunstipargi süda, ujuk-kunstifoorum koos n-ö sadamas randunud paviljonidega loob ehtsa Pärnu-efekti.

Kas see projekt sarnaneb teie muu loominguga? Mille poolest erineb teie lähenemine teiste Poola, Läänemere maade ja Euroopa arhitektibüroode omast? Või sarnaneb teie töö hoopis kolleegide loominguga mujal?
Otsustasime võistlusel osaleda, sest meid köitis mõte ujuvast galeriikompeksist. Nii kätkeb see projekt meie kaht kirge: arhitektuuri ja purjetamist. Meie büroo WXCA meeskond on kahel korral võitnud Poola arhitektide regati, armastame purjetamist ja veesporti. Meil on kogemusi avalike hoonete projekteerimisel, mis nõuab oskusi, kvalifikatsiooni ja erialaseid teadmisi. Muuseumi ja galerii nõudmised ruumile on meile tuttavad, kuivõrd oleme Palmiry memoriaalmuuseumi, Varssavi Poola armeemuuseumi ja Białystoki arsenaligalerii autorid. Neist projektidest kaks tuli meile arhitektuurivõistluse võiduna. Teeme kõike suure hoole ja kirega – selle poolest sarnaneme paljude arhitektuuribüroodega.

Mis on teie arvates kõige raskem kunstipargi arhitektuuri ja konstruktsiooni teostamisel? Kus näete edasises projekteerimises suuremaid väljakutseid?
Raskuste asemel näeme, et protsess toob välja palju huvitavat, kuidas teatud asju lahendada. Kunstipark vajab ainulaadset konstruktsiooni ja seetõttu tuleb töötada välja erilahendusi, näiteks kas või vundamendile – selle tingib keeruline, kuigi fantastiline asukoht. Meie eesmärk on luua lahendus, mis vastab tulevaste kasutajate vajadustele ning arvestab kohalike keskkonnaolude ja optimaalse ehituseelarvega.

Kuidas saavad idee algataja ehk võistluse korraldaja Pärnu linn ning Läänemere maade üldsus teile töös toeks olla?
Esmalt dialoogiga – peame suhtlust tellijaga ülioluliseks.

* Kunstiajaloolane Edward Lucie-Smith Inglismaalt, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Kim Utzon Arkitekter Taanist, Pekka Vapaavuori Soomest, Ilmar Reepalu Rootsist, Indrek Näkk ja Jaak Huimerind Eesti Arhitektide Liidust, Uue Kunsti Muuseumi juht Mark Soosaar ja Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming