KULKA: Kalle Komissarov, arhitektuuri sihtkapitali nõukogu esimees

Veronika Valk

Millised on arhitektuuri siht­kapitali nõukogu põhimõtted toetuste jaotamisel ja kas selle uue koosseisu kinnitamine on kaasa toonud muudatusi?
Kalle Komissarov, arhitektuuri sihtkapitali nõukogu esimees: Praegusse arhitektuuri sihtkapitali koosseisu kuuluvad põhiliselt arhitektid, lisaks sise- ja maastikuarhitekt. Aegade jooksul on valdkondade esindatus muidugi erinenud: oma esindaja on olnud ka disaineritel ja arhitektuurikriitikul.
Otseselt ei esinda ükski meist mõnd organisatsiooni, kuid erinev taust on eelduseks, et sihtkapitalil on otsuste tegemiseks võtta võimalikult laiapinnaline info. Me oleme oma otsustes sõltumatud ning minu eesmärk on viia kogu otsustamine kvaliteedi pinnale. Kui on kaks samalaadset taotlust ja meie rahalised võimalused piiratud, siis on mõistlik toetada elujõulisemat ideed. Ka tudengite õppetoetuste puhul tuleb ühel hetkel minna ikkagi toetamisele portfoolio alusel.

Kui suur osa summadest on n-ö ette ära jaotatud (institutsioonide toetamine jms) ja palju jääb projektide toetamiseks?
Pole viisakas, kui eelmine koosseis kannab oma lubadused ja kohustused järgmisele üle. Läbivate põhimõtete kõrval (näiteks autoripoogna stipendiumi suurus) on tõesti ka mõni päris ammu fikseeritud summa (näiteks arhitektuuriajakirja Maja väljaandmise toetamine). Õigustatud ootus tegevustoetusele on ka loomeliitudel, kuid siin tuleb midagi ette võtta. 1990ndatest on arhitektuuri sihtkapitali loomeliitude toetuste määr tõusnud 4%-lt 22%ni, mis on teiste sihtkapitalidega võrreldes pretsedenditult suur. Töötame praegu välja n-ö loomeliitude võrdse kohtlemise põhimõtteid. See ei tähenda, et peaksime eelistama projektitaotlusi liitude püsivamatele pingutustele, kuigi loomeliitude tegevustoetuse taotluste summad kasvavad pidevalt. See tekitab asjatuid pingeid – ühesõnaga, siin on tõesti üks täpsustamise koht.

Kui iseseisev on nõukogu oma otsuste tegemisel? Kas ja kui palju tehakse koostööd nt kultuuriministeeriumi toetusprogrammide komisjonidega või järgitakse ministeeriumi soovitusi?
Suuremate ja olulisemate projektitaotluste puhul tuleb olukorra kaardistamiseks kasutada kõiki allikaid, nii et ministeeriumiga läbiarutamine on täiesti vältimatu. Sellel aastal on akuutsemad teemad näiteks Veneetsia arhitektuuribiennaali rahastus avaliku sektori vahenditest ning juubeliprojekti „EV 100” arhitektuuri valdkonda puudutav osa.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming