2016. aasta puitmajamaastik

Selleaastane saak annab lootust, et peagi on oodata ristkihtliimpuidust moodullahendusi ning võimsaid puidust kandekonstruktsioone.

KARIN PAULUS

Tegelikult on väga tore, et igal aastal saab aasta puitehitise võistluse kokkuvõtet alustada tõdemusega, et tegu on kõige suurema, mitmepalgelisema ja rahvast kõnetavama võistlusega. Tänavu jäi teises ringis sõelale üle kolmekümne ehitise ning kuigi nende seas polnud ühtki n-ö paradigmat muutvat ehitist, vaid palju kodusid, on siiski rõõm tõdeda, et puitu ei pea enam endise hooga rehabiliteerima ning see materjal on taas usaldusväärne. Tänavune menuk on aga tume laudis, mida on kasutatud uskumatult paljude majade fassaadikattena.

Taas paistsid silma mitmed tuntud tegijad. Ära märgiti Raul Vaiksoo paadikuur Naissaarel. Ehitustöid oli raske korraldada, sest saarel pole elektrit ning kõik konstruktsioonid ja detailid valmistati mandril, viidi praamiga üle mere ja klapitati saarel kokku. Nagu ikka rõhutab Vaiksoo ehitussõlmi ning täiuslikkust materjalides ja viimistluses. Tõelise meistriteosena on seegi tilluke ehitis ülimalt nutikalt kokku pandud. Silma rõõmustab kas või trepi taha mahutatud puuriit!

Tugev kandidaat oli ka Peeter Pere elamu Supeluse tänaval Pärnus. Arhitekt on venitanud hoone puidust naha välja ja selle tulemusel on tekkinud vahed ja pilud. Idee sai alguse ajapikku mustaks vanunud ja kuivanud laudseinast. Justkui paljaste roietega maja sobib suurepäraselt ümbruskonna vanade puitelamute ja abihoonetega.

Loomulikult ei puudunud võistluselt Karmo Tõra, omapärase lähenemisega arhitekt, kelle loome on väga selgelt mõjustatud Lõuna-Eesti vanematest ehitistest ning soovist nüüdisaegsete tehniliste vahendiga dekoratiivset pärimuskultuuri edasi anda.

Meeldiv üllatus oli ka Andri Kirsima suvemaja Suurpea külas. Kunagisest nõukogude aja militaarrajatisest on sündinud suurepärane elamu, milles on raske ära tunda omaaegset originaali. Ümberehitamise vaev võeti ette, sest mererannale midagi uut ehitada ei lubata. Seetõttu on nutikamad teinud suvemaja kas sõjaväerajatisest või ka paadikuurist. Suurpea suvemaja välisviimistluses domineerib toonitud laudis, mis mõjub nüüdisaegsena vertikaalse asetuse tõttu. Maja fassaad sulandub ideaalselt ümbruse kõrghaljastusega. Kui hoone seljatagune on tumm ja avadeta, siis merepoolne külg on peaaegu üleni akendega kaetud. Hoone ees on avatud puitterrass, kus nautida kauneid vaateid merele. Interjööris on mängitud soojuse saavutamiseks rohkete puitdetailidega ja paljastuva krobeda tellisseinaga.

Vineeripreemia pälvis Tomomi Hayashi Järvamaa ujuv saun. Retrolikult ovaalse vormi loomiseks on keskse konstruktiivse materjalina targalt kasutatud veekindlat vineeri.

Vahva majake mahutab lisaks leiliruumile, kust saab muidugi hõlpsalt vette sulpsatada, lustilise varjualusena välja mängitud sauna eesruumi, kust lahkuda ei tahakski. Arhitekti priima idee on ka praktikas õnnestunud.

Sisearhitektuuri vallas tõsteti esile Eesti tuntuima lasteriiete kaubamärgi Lenne bürood (Jan Skolimowski, Maie Raud), mis on tehtud nõukogude ajal peamiselt mööblit tootnud ettevõtte Kooperaator ruumidesse. Praegune ruum on kodustatud puidu ning tehislehtedega kaskede ja vahtratega. Suurt pinda liigendavad eri tasanditel nurklikud vormid, mis loovad huvitava maastiku, kus töötajad saavad keskenduda ja lõõgastuda, korraldada ajurünnakuid, aga ka moeetendusi. Puidukasutus haakub firma stiiliga: rõhutatakse kvaliteeti, looduslähedust ja särtsakust. Ehituskunstiliselt paistis silma sama büroo projekteeritud Pärnu rannastaadion.

Žürii tõstis veel esile Kordoni tee elamu Kaberneemes (autor Vahur Sova). Seal on tundlikult kasutatud saematerjali jääke ja sellest tehtud pind loob kenasid valgus- ja varjumänge ning ühtaegu avatud ja suletud oleku.

Ära märgiti ka Riin Kersalu ja Mihkel Meriste kavandatud Triigi lava, mis aitab kaasa sealse elu käivitamisele ja on kena maamärk Saaremaad Hiiumaaga ühendavas sadamas. Rajatise skeleti loovad liimpuittalad, mille vahele on soomusena tõmmatud PVC-ribad. Kõige uskumatumad on aga hütid Saaremaal Soelas (Põhjapaas): oma kõrgetel jalgadel meenutavad need muinasjuttude nõiamajakesi, kuid pole mõeldud siiski lastele. Tellijal on plaan kutsuda külla sõpru Saksamaalt ning majutada seal Eestisse tulnud jõukamaid turiste, kes on terve elu suurlinnas elanud.

Tartus jahmatas žüriid ja ärgitas fassaadipreemiat Merje Müürisepale andma Ujula tänava eramu, mis on meie tingimustes täiesti erakordse ehitus­kvaliteediga maja. Ühtse tumeda arhitektuurilise vormina välja mängitud elamut katab üleni tume puit, hoone seinad ja katus on lahendatud ühes laadis. Lahendus sobitub kenasti nii ümbruskonna vanemate puitehitistega kui ka jõeäärsete modernismist lähtuvate villadega. Välisfassaadid, katused, terrassid ja piirdeaed on tumedast termosaarest. Seinte saarelaudis on püstine, maja katab vertikaalne laudkatus.

Samas kategoorias kandideeris arhitektuuribüroo Eek & Mutso Kalamaja puitagulisse ehitatud Suur-Laagri 12 kortermaja, mis on kaetud meie oludes pretsedenditu söestatud puitlaudisega. Samalaadse eksperimentaalse lahenduse pakkus 2008. aastal välja ja jõudis uuridagi Kavakava büroo, kes plaanis sellist fassaadi Viljandi kultuuriakadeemia uuele majale, kuid see jäi ehitamata. Kalamajas selline vormistus väga ei veena, sest lahendus seostub minule kui lihtsakoelisele inimesele ja paljudele teistele liigagi paljude tuleroaks saanud puitmajadega. Samuti ei teki kena kooskõla traditsionalistliku arhitektuurikeelega. Põletatud puidu tehnikat kasutati ka Iisakul Kotka matkaraja väikevormides käimlatest vaatetornini (autorid Ahti Kooskora, Erko Luhaaru, Loona Kikkas, Sweco projekt). Ka nende puhul taheti kaitsta puitu seda kergelt põletades, tõsta nii puidu kasutusiga ja tulekindlust. Ometi meenutas viimistlus pigem tööõnnetust ja töötas vastu vormide vahvusele. Kandidaatide sekka mahtusid ka Pärnu rannapromenaadi mõttelise jätkuna rajatud uhke matkarada (arhitekt Raili Hurt, ehituskonstruktsioonid Siim Randmäe), kus võib kulgeda üle liigirikka roostiku ja vaadelda lindusid ning niidukite asemel piirkonda hooldavaid mäletsevaid veiseid. Kiirakääralise laudraja nael on lõuka kohal kõrguv vaatetorn. Lihtne konstruktsioon ei suutnud siiski žüriid vapustada.

2016. aasta puitehitise tiitli pälvis Arcwoodi tehasekompleks Põlvas (arhitektid Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Aleksei Petrov, sisearhitektid Kadri Tamme, Liis Mägi ja Harri Kaplan). Lahendus lähtus liimpuidu eksponeerimisest igal võimalikul moel nii konstruktsioonis kui ka erilistes kujunduselementides. Eriti õnnestunult on see idee välja tulnud tehase poolel, kus torkab silma liimpuidu julge kasutamine. Pilku püüavad nii võimas sild kui ka efektsed tugikonstruktsioonid. Puit lisab muidu lihtsale tootmishoonele väärikust ja parandab sisekliimat. Tipptasemel kvaliteedi ja ruumilahenduse juures on hoone kandekonstruktsioonid läbinisti liimpuidust, mis demonstreerib hästi selle materjali võimalusi. Loodetavasti on see eeskujuks ka järgmistele sellesarnastele projektidele. Kontori esimest ja teist korrust ühendab pidulik fuajee, kus tuleb esile liimpuidu mitmekesine kasutus. Ka kabinettides on rõhutatud puitu kui ühtaegu moodsat ja väärikat materjali.

Tugev võistleja oli ka liimpuidu preemia pälvinud Sten Ader. Nimelt tahtis arhitekt endale mõistliku hinnaga ja kiiresti meeldiva kodu ehitada. Hoone monteeriti Nõmmel kohapeal kolme päevaga kvaliteetsetest elementidest kokku, kahe kuu jooksul tehti sisetööd ja paigaldati kommunikatsioonid. Ristkihtliimpuidu jäägid on ära kasutatud hoone sisustuses: neist on valmistatud näiteks trepp ja veidi mööblit. Hoones on rõhutatud ehtsaid ja tervislikke valikuid ning kõik konstruktsiooni puitelemendid on ühtlasi viimistlusmaterjalid.

Selleaastane saak annab lootust, et ilmselt võib peagi oodata ristkihtliimpuidust moodullahenduste tulekut ning võimsaid puidust kande­konstruktsioone.

---

Aasta puitehitis 2016 – Arcwoodi (Peetri Puit) tehasekompleks Põlvas, arhitektid Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Aleksei Petrov (Kadarik Tüür Arhitektid) sisearhitektid Kadri Tamme, Liis Mägi ja Harri Kaplan (Kadri Tamme Sisearhitektuur)

 

Liimpuidu kasutamise preemia – ristkihtliimpuidust eramu Nõmmel, arhitekt Sten Ader (SKAD Arhitektid)

Fassaadipreemia – eramu Tartus Ujula tänaval, arhitekt Merje Müürisepp

 

Vineeripreemia – ujuvsaun Türi lähedal, arhitekt Tomomi Hayashi (HG Arhitektuur)

 

Äramärgitud tööd

Paadikuur Naissaare mererannal, arhitekt Raul Vaiksoo (Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo)

Lenne kontoriruum, arhitekt Jan Skolimowski, kaasautor Maie Raud (KAMP Arhitektid)

Triigi lava Leisi vallas Saaremaal, arhitektid Riin Kersalu, Mihkel Meriste (Kersalu Projektbüroo)

Kordoni tee eramu Harjumaal Kaberneemes, arhitekt Vahur Sova (Teigar Sova Arhitektid)

Žürii: Andres Alver, Katrin Koov, Heiki Meos, Taivo Täht, Henrik Välja ja Karin Paulus