Akadeemiline aastavahetus EKAs

Veronika Valk

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonna lähitulevikust kõneleb dekaan professor Toomas Tammis.

Millise kraadini võib tudeng jõuda teie õppekaval? Kuidas on lood diplomi tunnustamisega väljaspool Eestit?

EKA pakub integreeritud viieaastast õpet. See annab tudengile arhitektuurimagistri kraadi, millega saab kõigis Euroopa Liidu riikides arhitektina töötada. Samuti lubab diplom jätkata õpinguid doktoriõppes. Neljandal kursusel minnakse sageli end mujale täiendama (Viini rakenduskunsti ülikooli, põhjamaadesse, USAsse, Austraaliasse jne), mis annab võimaluse võtta väljastpoolt magistritasemele tudengeid juurde. Osa neist on Erasmuse vahetustudengid, osa Tallinna tehnikakõrgkooli (TKK) lõpetanud. Kõrgharidusreformi valguses värskendasime paari kuu eest lepingut TTKga, mille järgi võimaldame jätkuvalt keskmiselt viiel (kolme aasta peale kokku vähemalt 15) TKK lõpetanul jätkata õpinguid EKA magistrantuuris, näiteks sel aastal võtsime vastu seitse TKK lõpetanut. Peale magistriõppe töötame välja järelmagistri (post-professional master) programmi, mis on ühenduslüli magistriõppe ja doktorikooli vahel. Sinna on oodatud vastlõpetanud magistrid, kes soovivad jätkata arhitektuuriõpingutega, aga ka praktiseerivad arhitektid, kel huvi end teatud spetsiifilisel teemal täiendada. Programm on suunatud arhitektuuripraktika täpsematele küsimustele, et minna nendega süvitsi. Käsil on ka arhitektuuri doktoriprogrammi taaskäivitamine uues formaadis, mis täidaks viimasel kahel aastal tekkinud olulise tühiku – arhitektuuri doktoriõpe on Eestis puudunud.

Kas haridus on tasuline? Milline on nii tudengi kui kooli poolt vaadates praegune finantsolukord ja millised on rahastusvõimalused tulevikus?

Kõrgharidusreformi kohaselt on haridus tasuta, seda nii arhitektuuri kui urbanistika erialal. Üldine rahaline olukord on stabiilne, saame hakkama sellega, mis meil on. Peame sealjuures meeles pidama, et oleme maailma nn haridusturul, kus on väga palju arhitektuurikoole, millest paremad on jõukamates riikides, kus arhitektuuriõpet finantseeritakse mitu korda paremini. Paari aasta taguse uuringu tulemusel selgus, et näiteks Taaniga võrreldes on Eesti arhitektihariduses ligikaudu kümme korda vähem raha tudengi kohta. Me räägime maailma arhitektuurihariduse konkurentsis püsimisest. Üks variant edasiminekuks on doktoriõppe ja teadustöö kaudu tuua koolile lisarahastust. Meie rahvusvaheline tegevus sellel lainel hõlmab koostööd paljude väga heade ja tunnustatud arhitektuurikoolidega nii Euroopast kui kaugemalt. Näiteks osaleme Euroopa Liidu 7. raamprogrammi poolt rahastatud „ADAPTr” projektis, kus partneriteks Melbourne’i kuningliku tehnoloogiainstituudi (RMIT) arhitektuuri- ja disainikool Austraaliast, selle kooli Euroopa põhipartner Sint-Lucase arhitektuurikool Belgias (Leuveni ülikooliga liitumisest alates kannab nime LUCA)1, samuti Westminsteri ülikool Londonis, Glasgow’ kunstikooli (GSA) Mackintoshi arhitektuurikool, Århusi arhitektuurikool, Ljubljana ülikool ja EKA. Arhitektuuri uurimistöö edendamises ja selle rahastuses näeme suurt kasvuruumi, näiteks „ADAPTr-i” nelja-aastase uurimistöö ja doktorikoolide võrgustiku arendamise rahastus on juba muljetavaldav neli miljonit eurot.

Kes on põhilised õppejõud ja kuidas täiendavad nende erialased suunad üksteist? Kuidas tekib stuudiumi käigus arhitektuuri, linnaehituse ja insenerierialade sünergia?

EKA arhitektuuri teaduskonnas on kaks professuuri: linnaehituse ja mahulise arhitektuuri, s.t hoonete oma. Neid juhatavad professorid Andres Alver ja Andres Ojari. Meil on veel urbanistika õppetool, mille aluseks on linnauuringud ja mida juhatab professor Maroš Krivy, kes võttis juhataja ameti üle Panu Lehtovuorilt, kui viimane valiti Tampere ülikooli linnaehituse professoriks. Emeriitprofessor Veljo Kaasik, endine arhitektuurikateedri juhataja, on jätkuvalt aktiivne linnaehituse kursuse kaasjuhendaja. Martin Melioranski on meie 3D labori2 asutaja ja juhataja. Kirjeldatud põhistruktuuri juurde oleme kasvatanud muid uurimissuundi, mida arendavad edasi meie doktorandid (Indrek Rünkla, Jaan Tiidemann, Damiano Cerrone jt) ja teadurid (3D labori edasiarendamisele ning arvutusloome problemaatikale pühenduva Martin Melioranski asemel asub teadurikohale East-Londoni ülikoolis doktorikraadi omandanud arhitekt Renee Puusepp), kes jätkavad arhitektuuri epistemoloogilise poole ja asustuse ajalooliste mustrite uurimisega ning 3DLabori ja Martin Melioranski algatatud tegevust digitaalse kultuuri ja arvutusloome vallas. Peame oluliseks seda, et õpetajad annaksid läbilõike eri põlvkondadest. Nii on arhitektuuristuudiote juhendamisse kaasatud ka Eesti kõige paremad noored arhitektid, kel on energiat ja ambitsiooni täita olulist kohta Eesti arhitektuuris ja kes on võitnud enamiku riiklikest arhitektuuripreemiatest ning arhitektuurivõistluste auhindadest: Salto AB arhitektid Ralf Lõoke, Karli Luik ja Maarja Kask, neile lisaks Indrek Peil ja Siiri Valner, 3+1 arhitektid ehk Markus Kaasik, Ilmar Valdur ja Andres Ojari, Katrin Koov, Martin Melioranski jpt. Paljud õppejõud on saanud kogemusi maailmas väga tuntud arhitektuurikoolidest, sh Londoni arhitektuuriühingu arhitektuurikoolist (Architectural Association), Columbia ülikoolist ja Rhode Islandi disainikoolist (RISD) USAs jne. Sünergia teiste valdkondadega tekib tänu tihedale läbikäimisele Tallinna tehnikaülikooli insenerialadega, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudiga, Tallinna ülikooli humanitaarteadustega ja muidugi tänu EKA enda sisesele koostööle nii kunstiteaduste instituudi kui ka kõigi teiste teaduskondade ja erialadega, nii disaini kui ka kunsti vallas.

Milline arhitektuuri õppekava on tänapäeval Euroopas – ja miks ka mitte maailmas –

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline? Kuidas täidab teie õppekava neid eesmärke?

Lähinaabrite Aalto ülikool on näiteks väga ambitsioonikas, tehes koostööd USA tippülikoolidega. Aalto ideoloogia kohaselt peab tänapäevane kõrgharidus siduma endas parima majandusteaduse, inseneriteaduse ja disaini. Sealjuures on arhitektuuri- ja disainikool Aalto ülikoolis aga omaette üksus, s.t on aru saadud, et loomingulised erialad toimivad paremini siis, kui nad on koos. Arhitektuuri õppekava on üle maailma üsna sarnane, kuigi osas koolidest on põhiliseks töövahendiks projektistuudio ja teistes pannakse suuremat rõhku eri distsipliinide selgelt eristuvale õppele. Meie õppekava on nende kahe vahepeal, oleme leidnud kahe poole vahel hea tasakaalu. Teoreetiliste ainete praktiline pool on liidetud kursuseprojektidega, näiteks arhitektuuri osa on liidetud konstruktsioonide, soojus- ja valgustehnikaga. Sama kehtib ka humanitaaria poole kohta: sotsioloogia, inimgeograafia ja demograafia õppejõud Tallinna ja Tartu ülikoolist on ise sellest ka väga huvitatud, et nende teadmised liidetakse linnaehituse kursusetöödega. Loenguvorm lubab aga mõne spetsiifilise erialase teemaga minna süvitsi ja uurida ka neid teemasid, mida stuudioprojektis ei pruugita käsitleda. Teemasid saab ju alati veel paremini seostada, aga tagasiside nii juhendajatelt kui tudengitelt on suures osas olnud väga hea.

Kuidas aitab kooli välissuhtlus kaasa õppekava mitmekesistamisele? Milline rahvusvaheline kompetents on õppekavasse kaasatud?

Viieaastase õppe käigus peavad tudengid tajuma, et pärast kooli lõpetamist sisenevad nad väga rahvusvahelisele arhitektuurimaastikule, kus ülikooli jooksul loodud kontaktid aitavad erialaselt edasi. Seetõttu korraldame avatud loengute sarja, kus rahvusvaheliselt tunnustatud lektorid tulevad Eestisse ja peavad siin loengu ning teevad mõnele meie arhitektuuristuudiole külaliskriitikat. See on üks tõhusamaid viise, kuidas tudengile rahvusvaheliselt olulisi erialaseid teadmisi lähemale tuua. Ühtlasi aitab see ka tutvustada meie kooli ja tudengite tegemisi mujal maailmas. Ka kooliga seotud teadustöö suunad toovad siia rahvusvahelist kompetentsi. Lisaks nimetatud „ADAPTri” projektile oleme osalenud näiteks ka Euregio Tallinna-Helsingi transpordikava uurimisprojektis H-TTransPlan,3 kus ühe osana vaadati Rail Balticu arengustsenaariume ja kus meie urbanistika õppetool tegi palju olulist tööd. Põhjamaade arhitektuuriakadeemia (Nordic Academy of Architecture)4 võrgustiku raames on meil väga head kontaktid Läänemere maade arhitektuurikoolidega, millega koos Eestile olulisi rahvusvahelise kandepinnaga teemasid edasi uurida nii magistri- kui doktoritasemel.

Milline on olnud tudengite tagasiside õppekava kvaliteedile? Kas oskate öelda, mida teevad teie tudengid kooli lõpetamise ja kraadi omandamise järel? Millistele töökohtadele nad suunduvad? Või õpitakse järgmisel tasemel edasi?

Üldises plaanis võib tõdeda, et kõik lõpetanud tegutsevad oma erialal, iseasi kui palju neile Eestis tööd jätkub. Arhitektuuri tegevusväli on lai, seda saab uurida, sellest kirjutada ja seda praktiseerida väga mitmel moel. Arhitektimõtlemine väljendub teatud terviku nägemises. See tervik luuakse igal hetkel uuesti ning selles on kajastatud ja käsitletud väga paljude erialade teadmised, nii inseneri- kui ka humanitaar­teadused. Arhitekti väljaõpe seob kõik need tegevus­suunad ja teadmised ruumiliseks tervikuks. See on meie erialale eriomane ja nii saab arhitekt töötada paljudel elualadel, kus tervikpilt on ülimuslik osalahenduste suhtes. Mis tahes ettevõtmise puhul on vaja hoida fookus olulisel – ja siin tuleb kasuks oskus näha tervikut.

Millised on doktoriõppe ja teadustöö põhilised pidepunktid? Kuidas seda läbi viiakse ja kes seal õpetavad-juhendavad?

Kui seni on EKA teadustöö olnud tavapäraselt humanitaarteaduslik uurimistöö, siis ehitame nüüd selle kõrvale arhitektuuri teaduskonnas üht teist liiki uurimistöö vormi, et vaadata seda, mis toimub arhitektuuripraktika enda sees. Tegu on loomingulisel praktikal põhineva doktorantuuri vormiga, kus võtame üle RMITi välja töötatud mudeli. Selle kõrval säilib loomulikult EKAs tugev teoreetilise uurimistöö vorm, aga arhitektuuri erialal soovime edasi arendada loomingulisel praktikal põhineva uurimistöö metoodikat, mida on vabade kunstide ja disainiteaduskonnas EKAs juba mõned aastad juurutatud. Sisu poolest haakuvad disaini ja arhitektuuri doktoriõppe suunad omavahel väga hästi. EKA liidab loominguliste distsipliinide teadustöö tervikuks nii, et on võimalik erialade vahel liikuda. Veelgi enam, EKA on üks neljast partnerist kultuuriteaduste ja kunstide doktorikoolis (KTKDK), kus lisaks EKA-le osalevad muusika- ja teatriakadeemia Tallinna ja Tartu ülikool ning kus doktorant saab oma töös kasutada mitmete õppekavade oskusi ja teadmisi. Arhitektuuri doktorantuuris on õppejõududena kaasatud praktikapõhise uurimistöö mudeli üks väljatöötajaid professor Ranulph Glanville, eespool mainitud Renee Puusepp, Pariisis Sorbonne’i ülikoolis doktorikraadi kaitsnud ja praegu Rio de Janeiro ülikoolis töötav professor Clarissa Moreira, aga kindlasti ka meie eelmine dekaan ja üks Eesti arhitektuurimõtte suurkujudest, praegu Umea ülikoolis töötav professor Jüri Soolep. Jätkame muidugi senist väga head ja tihedat koostööd ka kõigi EKA teiste erialade paremate peadega nagu professor Mart Kalm (täna EKA teadusprorektor), kunstiteaduste instituudi juht Andres Kurg, samuti Epp Lankots, professor Krista Kodres, muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna juhataja ning hiljuti Eesti linnaehituse ajaloo teemal doktoritöö kaitsnud Lilian Hansar jpt.

Milliste Eesti erialaliitudega teete koostööd ja kuidas see mõjutab õppekava kvaliteeti?

Kõige pikemaajalisem koostöö sujub jätkuvalt arhitektide liiduga, kuid meil on head kontaktid ka vastloodud arhitektuurikojaga, arhitektuurimuuseumi, projekteerijate, inseneride, maastikuarhitektide ja sisearhitektide liiduga. Koostööväli on üsna lai ja hõlmab ka kultuuri-, majandus- ja haridusministeeriumi, lisaks siinsetele organisatsioonidele ka rahvusvahelisi institutsioone, sh Euroopa arhitektuurihariduse ühing (European Association for Architectural Education, EAAE)5 ja Euroopa arhitektuurikoolide juhatajate võrgustikku (European Network of Heads of Schools of Architecture, ENHSA).6 Oleme nii EAAE kui ENHSA tegevuses edukalt osalised.

Millised on õppekava arendamise olulisemad väljakutsed?

Kõige tähtsam on, et õpetaksid oma ala parimad spetsialistid nii Eestist kui välismaalt. Julgen öelda, et selle tingimuse esimene osa on meil täidetud ja seda taset tuleb hoida ning jõudumööda edasi arendada. Selle kõrval toome nüüd jõuliselt rahvusvahelisi tipp-spetsialiste Eestisse ja levitame nende teavet, kusjuures mitte ainult erialaringkonnas, vaid ühiskonnas laiemalt, samuti on eesmärk nende tegelik kaasamine õppetöösse. Teiseks on väga oluline humanitaar- ja inseneriteaduste haakumine projekteerimistööga. Ka sellega oleme ehk hakkama saanud. Päevakorral on teadustegevuse sidumine õppega. Ühelt poolt tuleb selgitada ühiskonnale, milles seisneb arhitektuuri valdkonna praktikapõhine uurimistöö, teiselt poolt tuleb liita uurimistöö metoodika ja põhimõtted senisest loomulikumalt ja tihedamalt ka juba doktorikoolile eelnevasse arhitektuuriõppe osasse.

1   www.kuleuven.be ; www.architectuur.sintlucas.wenk.be ; www.luca-arts.be

2   www.artun.ee/oppimine/tookojad/

3   http://www.euregio-heltal.org/.

4   http://rum1.aarch.dk/index.php?id=93276.

5   http://www.eaae.be/

6   http://www.enhsa.net/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming