Arhitektuurimaailm

Margit Mutso

Taas algas festival „Disainiöö” Eile algas järjekorras seitsmes Eesti disainerite liidu korraldatud disainifestival „Disainiöö”. Tänavu keskendutakse valdkondadele, kus disaini roll elukeskkonna paremaks muutmisel on toonud käegakatsutavaid tulemusi. „Disainiöö” on disaini- ja arhitektuurirahva ja disainihuviliste seas oodatud mitmekülgse programmiga sündmus. Festivali raames tutvustatakse nii kohalike kui rahvusvaheliste disainerite loomingut, toimuvad seminarid, konkursid. Kontaktiööl keskendutakse disainerite ja ettevõtete koostööle, üritustel räägivad mööbli- ja moetööstuse praktikud oma kogemustest. Esinejate seas on eesti juurtega üle maailma tuntud moedisainer Oskar Metsavaht Brasiiliast, Per Mollerup, Tapio Anttila, Adam von Haffner Paulsen, Fabien Cappello, Pekka Timonen ja mitmed teised tunnustatud disainerid. Festivali tippsündmus on Eesti disainiauhindade galaüritus Lennusadamas. See on sel aastal nn katusettevõtmine nii Bruno auhinnale kui teistele disainiauhindadele. Tunnustust jagatakse tootedisaini, graafilise disaini ja teenusedisaini valdkonnas. Välja antakse taas auhind Säsi ühele noorele disainerile. Preemiate nominentide töödega saab tutvuda netis ja näitustel. Üritust ilmestab Oskar Metsavahi moe-show. „Eesti ettevõtjaid silmas pidades annab Bruno auhind hea ülevaate Eesti disainerite konkurentsivõimest, rahvusvahelise žürii otsused finalistide valikul aitavad positsioneerida Eesti disaini, märgata neid tugevusi ja nõrkusi, mida Eesti inimene ei pruugi näha. Võimalus iga kahe aasta tagant tutvuda Eesti disaini paremikuga, kuulata kasutajate kommentaare, luua kontakte autoritega peaks looma soodsa koostööpinnase ja sillutama tee ettevõtmistele, kus keskkonna kujundamisel ja lisaväärtuse loomisel mängib disain tähtsat rolli,” selgitab disainerite liidu esimees Ilona Gurjanova.

Festivali raames avatakse mitmeid näitusi. Rotermanni platsil saab mõõtu võtta Taani Indexi disainiauhindadega ning Leedu disainiauhinna nominentidega. Ulatuslikul rahvusvahelisel näitusel Elevaatori hoones Rotermanni kvartalis tutvustatakse tootedisaini uudiseid. Keskkonna ligipääsetavusele keskendub rahvusvaheline väljapanek „Linnad kõigile” („Cities For All”) Viru keskuses. Soolalaos tunnustab plakatiaktsioon „Rodtšenko 120” konstruktivismi rajajat, samas hoones saab tutvuda ka moodsa vene plakatiga.

Nagu alati on festivali kavas mitmed töötoad, kiirloenguid saab jälgida Pecha Kucha õhtul, noortele disaineritele on suunatud „Portfoolio kohvik” („Portfolio café”), kultuuripealinna Guimarãesi stardib Balti jaamast kunstirong „Cosmic Underground”. Festivalile paneb punkti liikuv installatsioon „Rämps moeks” („Trash to Trend”) kus on ühendatud väärtustav taaskasutusmood ning toote- ja ruumidisain. „Disainiööd” aitavad oma üritustega rikastada satelliidid üle terve linna. Festivali tõmbekeskused asuvad Rotermanni kvartalis ja Eesti Disaini Majas, kus asub ka disainiööklubi. Peale tallinlaste saavad sel aastal festivalielamusest osa ka tartlased. Tartus koonduvad üritused loomemajanduskeskusesse.

Vaata lisaks www.disainioo.ee.

Soolalaos on väljas Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri lõputööd

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) arhitektuuriinstituut avas 14. septembril arhitektuurimuuseumi keldrisaalis 2012. aasta kevadel rakendusarhitektuuri õppekava lõpetanud üliõpilaste lõputööde näituse.

Näitusele on valitud 18 kõige paremat, aktuaalsemat ja huvitavamat lõputööd. Väljas on planeerimisprojektid ja maketid, mitmed lõputööd on osalenud võistlustel (näiteks uuselamurajoon Soomes). Tööd näitavad pärast neli aastat kestnud rakendusarhitektuuri õpinguid kooli lõpetanud rakendusarhitektide taset. Nende hulgas on väga fantaasiarikkaid, võimalikkuse piiril tulevikustsenaariume nagu Maria Sahvorostova lõputöö „Õnnesild – abielukeskus üle Narva jõe”, aga ka realistlikke, lähitulevikus realiseeruvate ehituskavade võimalikke variantlahendusi, näiteks Liisa Maripuu lõputöö „Mustamäe kirik”.

Tehnikakõrgkooli arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaani Hindrek Kesleri hinnangul paistavad parimad lõputööd silma nii oma arhitektuurse kvaliteedi kui ka realistlike ja läbimõeldud insenerilahenduste poolest. Tasakaal arhitektuurse mõtteviisi ja insenerioskuste vahel on Kesleri sõnul tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituudi arhitektiõppe olulisemaid eesmärke.

Kevadel kaitses TTKs edukalt oma viimase ja tähtsaima koolitöö 37 arhitektuuriüliõpilast. Lõpetajate erakordselt suur arv oli tingitud nende, kes polnud oma õpinguid lõpetanud nominaalajaga, suurest osakaalust.

Näitus on avatud 7. oktoobrini.

Arhitektuurimälestised Eestis

Eile avati Narva linnuse kaheksandal korrusel Andrei Popovi fotonäitus „Arhitektuurimälestised Eestis”.

Andrei Popov on sündinud Eestis, loomingulist tegevust alustas ta 1995. aastal. Näitusel on väljas pildid ajaloolistest hoonetest ja arhitektuurselt huvitavatest ehitistest. Andrei Popovi digitaalfotod on tehtud infrapunase filtriga, need meenutavad pigem gravüüre, mis on pisut müstilised, kaetud salapärase udulooriga. Seejuures on fotod siiski dokumentaalsed. Näituse kuraator on Kristina Kenjuhh, näitus on avatud kuni 25. detsembrini.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming