Arhitektuurimaailm

Margit Mutso

Siiri Vallner pälvis kõrge tunnustuse Arhitekt Siiri Vallner (Kavakava, Head Arhitektid) pälvis rahvusvahelisel naisarhitektide võistlusel „arcVisioni auhind – naised arhitektuuris” („arcVision Prize – Women in Architecture”) rahvusvahelise tunnustuse. Auhind anti välja esmakordselt, see on mõeldud naisarhitektide tunnustamiseks ja nende loomingu väärtustamiseks. Vallner kuulus võitjaks osutunud brasiilia arhitekti Carla Juaçaba järel nende kolme arhitekti hulka, kelle loomingu kõrgetasemeline rahvusvaheline žürii esile tõstis. Peaauhinna üleandmistseremoonia toimus 7. märtsil Itaalias Bergamos, selle pälvinud Carla Juaçaba puhul hindas žürii tema terviklikku arhitektuurikäsitlust ning tugevat ühiskondlikku orientatsiooni. Peale Juaçaba tõstis žürii esile Izaskun Chinchilla (Hispaania), Anupama Kundoo (India) ning Siiri Vallneri (Eesti) loomingulise tegevuse. Siiri Vallneri puhul kiitis žürii tema oskuslikku ruumikäsitlust ning tundlikku ruumitõlgendust. Ühe tema tippsaavutusena märgiti Pärnu kesklinna koolide võimlat (2005, kaasautorid Katrin Koov, Kaire Nõmm, Heidi Urb), mille kontekstitundlikkus ja materjalikasutus on eeskujuks ka rahvusvaheliselt. Vallnerile tehti ettepanek võistlusel osaleda võistluse korraldajate poolt, sobivaid kandidaate otsiti üle terve maailma. Auhinnavõistluse žürii koosnes naisarhitektidest, kelle seas on sellised tuntud nimed nagu Kazuyo Sejima, Odile Decq, Benedetta Tagliabue, Yvonne Farrell ja Martha Thorne.

Kaks auhinda eestlastele tellise kasutamise eest arhitektuuris

7. märtsil andis telliste ja katusekivide firma Wienerberger kolmandat korda välja Balti tellise ja katuse auhinna (Baltic Brick and Roof Award). 2013. aastal kandideeris kolmest riigist kokku 32 ehitist. Neljast peapreemiast (à 2000 eurot) kaks läks Eesti arhitektidele: elamu kategoorias pälvisid Ralf Lõoke ja Karli Luikauhinna Antsla telliseramu eest. Ühiskondlike hoonete kategoorias võidutses taas Tartu ülikooli Narva kolledži hoone, mille autorid on Siiri Vallner, Indrek Peil ja Katrin Koov. Katusekivide hea kasutamise eest premeeriti Leedu arhitekte Aurėja Šlančėt ja Marius Šlančiust Kaunasesse ehitatud eramu „Frykas” juures. Maastikuarhitektuuri kategoorias tunnistati samuti parimaks leedulased Gintautas Vieversys, Reda Marcinkevičienė, Algirdas Marcinkevičius, Arvydas Bekeris, Tomas Eidukevičius ja Donatas Valiukas Marijampolė linnaväljakute ja tänavate renoveerimise eest. Lisaks anti välja veel Wienerbergeri eripreemia, mille said arhitektuuribüroo Forma ja Krists Karklins Design Lätist tellisfassaadiga Samrode büroohoone eest Ventspilsis.

Võistluse eesmärk oli leida ja tõsta esile ehitisi, kus on keraamilisi telliseid, katusekive, kärgplokke ja klinkersillutustelliseid kasutatud parimal võimalikul viisil. Kuna auhinnale saavad kandideerida kõik ehitised, kus on kasutatud Wienerbergeri toodangut, oli võistlusele laekunud tööde arhitektuuritase üsna ebaühtlane. Võistluse žüriis Eestist osalenud Andres Kure sõnul hindasid nad aga just nimelt ehitiste arhitektuuri ega pööranud niivõrd eraldi tähelepanu kasutatud tellise hulgale. Narva kolledži puhul hinnatigi eelkõige tugevat kontseptuaalset lähenemist ja hoone lugu. Salto eramaja torkas aga paljude teiste väga kvaliteetse arhitektuuriga tööde kõrval silma just oma ootamatu vormiga tellisehitiste seas. Kõik võitnud projektid ja kolm lisatööd, s.o Tartu Tervishoiu Kõrgkool (Siiri Vallner, Indrek Peil), eramu Black House Blues Kaunases (Aidas Kalinauskas, Vaidas Tamošiūnas, Ignas Kalinauskas) ja veterinaaria-akadeemia juurdeehitus Kaunases (Violeta Beigienė, Vydė Vaičenonytė), konkureerivad ka Wienerbergeri ülemaailmsel tellisarhitektuuri võistlusel „Brick 2014”.

Eesti Betooniühing auhindas betoonehitisi

Eile, 14. märtsil anti Viktoria keskuses betoonipäeval välja aasta betoonehitiste auhinnad. Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud aasta betoonehitise konkurss on ellu kutsutud selleks, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada inimesi, kes on oma ideed ellu rakendanud selle kodumaise ehitusmaterjali abil.

2012. aasta betoonehitise tiitli pälvis Tallinna lennusadama vesilennukite angaar. Konkursi peaauhind läks vana hoone restaureerinud konstruktoritele Karl Õigerile ja Heiki Ontonile. Tellija auhind anti Eesti meremuuseumile, arhitektuuriauhinna said Koko arhitektid Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar, konstruktoriauhinna uute konstruktsioonide lahenduse eest pälvisid Neoprojekti konstruktorid Priit Luure ja Riho Märtson, ehitajaauhindläks Nordeconile ning hea betoonitöö eest said preemia Sika Baltic SIA Eesti filiaal ja Rudus.

Aastatel 1915–1917 ehitatud vesilennukite angaari (projekteerinud ja ehitanud Taani firma Christian & Nielsen) õhukene koorikkonstruktsioon oli omal ajal silmapaistev saavutus kogu maailmas. Taastamisel oli kõige keerulisem kuplitesse tekkinud ohtlike pragude (pragude pikkuseks mõõdeti kokku 3,6 kilomeetrit) täitmine. Praod „õmmeldi” metallvarrastega kinni ja täideti spetsiaalse seguga. Kuplite alla lisati uus raudbetoonikiht, mis taastas konstruktsiooni tugevuse. Žürii hinnangul on vesilennukite angaaride rekonstrueerimistöös innovatsiooni rohkem kui paljudes uutes ehitistes. Žürii esimehe Aadu Kana sõnul nimetavad eksperdid vesilennukite angaari restaureerimisprotsessi ehitusalaseks vägiteoks, sest seda polnud 95 aasta jooksul üldse remonditud ja hoone seisukord oli ülihalb. Tallinna tehnikaülikooli professor Karl Õiger oli üks selle meie oludes enneolematu rekonstrueerimisprotsessi eestvedaja, ta on lennusadama angaari ja selle rekonstrueerimisvõimalust uurinud 11 aastat.

Välja anti ka eriauhind arhitektuurikontseptsiooni eest. See läks Tartu ülikooli Narva kolledži hoone loojatele, arhitektituuribüroo Kavakava arhitektidele Siiri Vallnerile, Indrek Peilile ja Katrin Koovile. Selle hoone dominant on raekoja platsi poolne valgest betoonist esisein, mis joonistab ruumis detailideni välja hävinud börsihoone ajaloolise fassaadi vormi. Peafassaadi väliskiht on esimese korruse ulatuses valatud kõrgekvaliteedilisest valgest betoonisegust (valge tsement, valged täitematerjalid), teise, kolmanda ning platsi kohale eenduva,,noka” esisein on monteeritud valgest betoonist paneelidest. Žürii hinnangul on see suurepärane näide hoonest, kus betoon teenib arhitektuuri.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind läks samuti Karl Õigerile ja Heiki Ontonile Tallinna lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide restaureerimise eest. Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomi said Priit Luure ja Riho Märtson vesilennukite angaari konstruktsiooniosa projekti eest, Maari Idnurm ja Siim Randmäe Tartu ülikooli Narva kolledži hoone konstruktsioonide projekti eest ning Kaido Sooru Muuga sadama idaosa viadukti projekti eest.

Ajakirja Ehitaja eriauhind anti Nordeconile Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaariumi ehituse eest.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming