Hääled Annelinnast

Kuidas luuakse kogukonda

AVE KONGO

Isetekkelise jalgteevõrgustiku asfalteerimine parandab igati Annelinna keskkonda,  ühtlasi annab see jalakäijale võimaluse ruumi uudselt tunnetada.

Isetekkelise jalgteevõrgustiku asfalteerimine parandab igati Annelinna keskkonda, ühtlasi annab see jalakäijale võimaluse ruumi uudselt tunnetada.

Ave Kongo

Viimase pooleteise aastaga on arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonnas päevakorda kerkinud vabaplaneeringuliste elamualade tulevik. Sisulisi arutelusid on toimunud ka varem, kuid nüüd on aeg küps muudatuste kavandamiseks ja teostamiseks. Kuidas aktiviseerida elanikkonda, et elukeskkonna parandamine ei käiks vaid ülalt alla käsuliini pidi?

Kui Lasnamäe elanikke on ühendanud võitlus Priisle kaarte pärast, siis Tartu annelinlased ei ole veel ühte liitvat probleemistikku leidnud. Nii on linnaplaneerimise spetsialistid ja aktiivsemad kodanikud asunud koostöös linnavalitsusega katsetama, kuidas tekitada rohujuure tasandi aktiivsust.

Annelinna elukeskkonna parandamiseks, elanike aktiivsuse suurendamiseks ning linnaosa arengu kavandamiseks toimus eelmisel aastal visioonikonkurss. Otsiti ruumilisi mõtteid, mis aitaksid linnaosa elujõulisemaks muuta, mõtestada välisruumi jalakäijate kiirte ja kaarte ümbruses. Konkursile eelnes veebikeskkond „Annelinnaportaal“, mis on annelinlastele ja teistele huvilistele objektiivne infoplatvorm linnaosa sündmuste, mõtete ja algatuste kajastajana.

Visioonikonkursi võitjate väljakuulutamisele järgnes võistlustööde näitus Y-galeriis, kus eksponeeriti ka kunstnike Annelinnast inspireeritud heli-, kirja- ja videotöid. Näituse avamisel arutlesid eri valdkondade spetsialistid Annelinna probleemide üle. Annelinn inspireeris ka XLIV arhitektuuri välkloengut teemal „Mida tähendab olla kaasaegne?“.

Annelinna võidutööd tahetakse ellu viia uuenduslikult. Katsetatakse uut planeerimisviisi, kus kõik sammud arutatakse kogukonnaga läbi ning tahetakse jõuda selleni, et osa võidutööde ideedest realiseeritakse kohalike abiga. Kaasamine, kaasamõtlemine, professionaali ja elaniku dialoog on siin ideelises keskmes. Annelinlases kohatunde tekitamiseks tahetakse elanikele anda kaasamõtlemiseks ülesandeid ja ideid, mille eest või mille vastu võidelda.

12. veebruaril toimunud võidutööde autorite ja annelinlaste kohtumisõhtul jagasid kaks osapoolt esimest korda omavahel mõtteid. Visioonikonkursi võitjad tutvustasid oma töid ja kuulajad said avaldada arvamust. Vestlusest võtsid osa võidutööde autorid Anni Haldre, Hans-Peter Isand ja Martin Aunin („Anne aedlinn“), Paco-Ernest Ulman, Kaarel Künnap, Helle-Triin Hansumäe („Delta“), Häli-Ann Tooms ja Kaisa Lillemets („Värske õhk“).

Ruumi kodustamine aedadega

Võistlustöö „Anne aedlinn“ autorid pakuvad ruumi kodustamiseks mitut tüüpi aedu. Majadevahelised aiad on nii maastikukujunduse elemendid kui ka elaniku side välisruumiga. Linnaaiandust kasutatakse Kesk-Euroopas sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Aiatöö pakub kehalist aktiivsust eri vanuserühmadele ja erineva sissetulekuga inimestele ega ole kulukas hobi. Aiandusega tegelemine annab elanikule võimaluse oma koduümbruses midagi ära teha ning seeläbi tiheneb tema side ümbritsevaga. Intensiivsemas kasutuses olevas ruumis väheneb anonüümsus ja ruumi maine paraneb.

Ka võidutöös „Delta“ on tehtud ettepanek rajada elamute juurde aiad, luua parem ühendus aia ja majaesise ala vahel. Aias võiksid kokku saada ühesuguste huvidega (jooga, aiandus jne) inimesed. Et Annelinna algses planeeringus oli autoliiklus väga hästi lahendatud, siis on aedade rajamiseks piisavalt sobivaid maa-alasid ja need jäävad tiheda liiklusega tänavatest eemale. Kõrvaliste eest varjatud aedadega saab tühjadele aladele tekitada inimmõõtmelise ja koduse avaliku ruumi.

Mugav liiklemine

Visioonikonkursi ühe probleemide keskme moodustasid kergliikluskiired ja -kaared. „Delta“ autorid pakkusid välja kergliiklusteede optimeerimise, tõid välja kiirte ja kaarte vahepealse täitmata tasandi. Kui avaliku ja privaatse ruumi vahel puudub eristus, siis on majadevaheline tühi ala iseloomutu. Objektid paiknevad seal sageli kaootiliselt ja inimestel puudub tahe nende eest hoolitseda. Selle leevenduseks pakuvad arhitektid välja sissetallatud radade sillutamise. Katkematus võrgustikus moodustuvad loodetavasti sõlmpunktid, kuhu võiksid tekkida väikeärid ja muud ruumi aktiviseerivad algatused. Kergliiklusteed peaksid olema tähtsamad kui autoteed ja jagunema kaheks: peamised kergteed hoovidevahelistel aladel ja kõrvalisemad hoovidesse suunduvad teed. Mulle kui jalakäijast kohalikule elanikule tundub see mõistliku lahendusena. Isetekkelise jalgteevõrgustiku asfalteerimine parandab igati Annelinna keskkonda, ühtlasi annab see jalakäijale võimaluse ruumi uudselt tunnetada ja arhitektidel majadevahelist ruumi teisiti organiseerida kui seniajani.

Sotsiaalsed muutused

Kahtlemata tähendab aedade ja aktiivsete sõlmpunktidega ajakohastatud kergliiklusvõrgustiku rajamine väga suurt muutust Annelinnas. Et uuendused teoks saaks, on eelkõige vaja muutust elanike mõttemaailmas ja ruumikastutuse harjumustes, hirmude ületamist.

Mitte-minu-naabrusse-sündroom (not in my backyard, NIMB) lööb enamasti välja siis, kui räägitakse välisruumi aktiivsemaks muutmisest ja mänguväljakute kavandamisest. „Lastekasvatus peaks jääma lastevanemate hooleks, seda ei pea tegema avaliku ruumi abil,“ leidis üks pahane annelinlane. Arutelu käigus jõuti siiski järeldusele, et kui ühiskasutuses alasid oleks rohkem ja need oleksid ühtlasemalt jaotunud, siis ei oleks kasutuskoormus ühele kohale häirivalt suur. Tihedalt asustatud Annelinnas on keeruline luua hästi toimiv avalik ruum ning samal ajal tagada kõigile vaikus ja rahu.

Juba varem on annelinlased kurtnud, et teavad linnaosa planeeringutest vähe ja üldse liigub info linnaosas puudulikult. Töö „Anne aedlinn“ planeerib linna poolt tulles esimese kiire ja kaare sõlmpunkti lihtsa arhitektuuriga info- ja aianduskeskuse. Töö „Värske õhk“ autorid pakuvad välja mobiilse infopaviljoni, millel on lihtne teisaldatav konstruktsioon. Paviljonist saab infot planeeringute ja muu toimuva kohta. Mobiilse infoplatvormi idee on nii elanike kui ka linna esindajate meelest realistlik. Pakutakse, et see võiks paikneda linnaosa suurtes kaubanduskeskustes, kus käib rohkesti inimesi. Teisalt arvatakse, et paviljon võiks olla pigem kiirte ääres, siis jõuab info paremini kohalike elanikeni. Annelinlaste tõhusam planeeringutest teavitamine paneb ehk ruumiliste muudatuste vajalikkust paremini mõistma. Infoleviku parandamine sillutab teed sotsiaalsetele muutustele.

Ühised ajurünnakud

Pärast arutelu on aru saadud, et visioonikonkursi sisukate ideedega võidutöödes leidub ka omavaheline ühisosa. Kui arhitektide ideed ja elanike senised ettepanekud liita, on edasise töö käigus võimalik jõuda Annelinna elukeskkonda edendavate lahendusteni. Esitletud visioone ja nende edasiarendamist paistis toetavat, kuigi pisut ebalevalt, enamik arutelul olnutest. Võistlustööde autorite sõnul on plaanid mahukad ja nende teostamiseks on veel vaja teha koos elanikega ühiseid ajurünnakuid. Elanikud ja arhitektid jätkavad juba edasistes töötubades. Jääb üle vaid oodata uusi hääli Annelinnast.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming