Hea valguse piduruum Tartus

ELO KIIVET

Oktoobri lõpus toimub juba teist korda valgustuskunsti festival „Tartu valgus“ ehk Tava. Harva võetakse valgusteemad ette nii suurelt ja rahvusvahelises mõõtkavas. Põhiüritus kestab 25. – 28. X, kõrvalprogramm aga peaaegu kuu aega kuni 18. XI. Tartu avalikus ruumis pimedust tõrjuva silmailu nautimisele lisaks saab osaleda mitmes praktilise suunaga töötoas (vt tartuvalgus.ee).

 

Kuidas saab linnaruumis valgust kasutada arhitekt, planeerija või disainer?

Amardeep M. Dugar, töötoa juhendaja: Kuna linnaplaneerijate eesmärk on luua turvaline, elav ja kaasav linnaruum, on valgustus hädavajalik. Valgus mõjutab öises linnakeskkonnas liikumist ja selle visuaalset kvaliteeti. Valgus peab vastama tehnilistele nõuetele, aga täitma ka sotsiaalset ja esteetilist funktsiooni. See loob identiteedi, annab linnale näo, valgustades välja peamised maamärgid. Paradoksaalsel kombel on valgustus harva planeerimise osa. Kui välja arvata teede ja tänavate valgustus, siis polegi linnavalgus justkui ühishuvi ega kaalutlemise küsimus. Olukorda saaks muuta, kui linnaruumi valgustamise eesmärk määratletaks juba planeerimisetapis. Ideaalis peaksid seda tegema linnaplaneerija koos valgustusdisaineriga.

Rūta Palionytė, töötoa juhendaja: Valgusest sõltub, kuidas me linnakeskkonda tunnetame, olgu see siis hoone, skulptuur, avalik park või rongijaam. Funktsionaalsuse kõrval on valguskujundus suurepärane kunstilise väljenduse ja kommunikatsiooni vahend. Kiiresti arenev valgustustehnoloogia avab uusi võimalusi erinevate ruumikogemuste loomiseks. Ma usun, et tulevikus on valguskujundus osa terviklikust linnaplaneerimisest, koostööprojekt, kus valgustusdisainerid, maastikuarhitektid, arhitektid, sotsioloogid ja kunstnikud saavad pakkuda praeguste või uute ehitatud keskkondade tarvis uue kontseptsiooni.

 

Eelmise valgusfestivali arhitektuurivalgustuse töötoa järel sai 2016. aastal uue ilme Tartu toomkirik, mille valgustusprojekt osaleb ka selle aasta kaasava eelarve hääletusel.

Annika Haas / Tava

Arhitektuurivalgustuse töötoad on 20. – 24. X. Registreerida saab kodulehel.

Linnaruumi installatsiooniprogramm kannab pealkirja „Radikaalne valgus“. Kuidas saab valguse ja/või ruumikunstiga ühiskonna probleemides kaasa rääkida?

Varvara & Mar, kuraatorid: See on üsna personaalne asi ning üht õiget vastust siin pole. Ühe inimese meelest võib mõni kunstiteos olla väga liigutav ja vaimustav, teisele ei tähenda see aga suurt midagi. Kõik algab kontseptsioo­nist ehk ideest, eesmärgist ja sõnumist, mida autor publikule püüab edastada. Muutuse tekitamiseks peaks see olema kriitiline ja nutikas, kuid teostuski peab olema eeskujulik. Väliruumi kunsti­installatsioonide puhul on eelis, mis teeb küll asja ühtlasi keeruliseks, just publiku ja linnaruumi mitmekesisus, tihedam dialoog inimeste ja kohaga. Pole enam valget kuupi, kus väljapanek esile tuleb, aga on ka kontrolli alla võetud ja piirangutest ümbritsetud. Meie vaatame linna kui loominguliste ideede mänguruumi, kus heita valgust argisusele, panna seisatama ja mõtlema, kas või korraks.

 

Valgusrada on kõigile avatud 25. – 28. X.

 

Valgustusdisaini konverentsil on ettekanded koondatud pealkirja alla „Paindlik disain muutuvas maailmas“. Paindlikkus (resilient) on sõna, mida kasutatakse muutustega toime­tulekuga seoses aina sagedamini. Mida see tähendab?

Johan Moritz, kuraator: Muutub ka valgustusdisain. Energiasääst avalikus ruumis ei ole nii suur, nagu alguses arvutati. Pimestamine, halvad värvid, valge valgus sinisega öösel, virvendus, halva kvali­teedi­ga seadmed jne on tõsine kitsaskoht. Me arvame, et oleme jõudnud kaugemale, kui tegelikult oleme. 1930. aastatel olid samad mured fluorestsentslampidega, aga nende puhul jõuti heade, taskukohaste ja taaskasutatavate valgusallikateni. ÜRO kliimaeesmärkide täitmiseks peame kõik saama teadlikumaks ja võtma vastutuse, mida ostame ja kuidas toodetest vabaneme, kasvatama paindlikkust. Esimene samm selles suunas on harida suurtarbijaid, kes elektroonika­seadmeid kasutavad, püüelda ringmajanduse suunas.

Tina Wikström, kuraator: Nõudlus valguse järele tõuseb koos suurlinnade kasvuga. Eluviisi muutumine ehk paindlikumad töötunnid ja pendelränne nõuavad 24/7 töös avalikku ruumi aasta läbi. Nõudlus on kõrge juba praegu ja see ei vähene, vaid ikka vastupidi. Tulevased disainerid peavad hea valgustuse tagamiseks teadma palju rohkem kui traditsioonilised valgustusdisainerid, olema pigem erialadeülesed spetsialistid.

 

Valgustusdisaini konverents toimub 25. X.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht