Kas väikelinn on rumal linn?

Eestis küpseb ambitsioonikas targa linna projekt „FINEST Twins“. Mis on tark linn ja kuidas see elu paremaks muudab?

RALF-MARTIN SOE, RAINER KATTEL

Kontseptsioonina on tark linn alles välja kujunemas. Ilma defineerimata mõistab iga lugeja seda omamoodi. Niisamuti nagu innovatsioon tähendab ühele ein­steinlikku idufirmat kusagil garaažis, kus mõeldakse välja uut, maailma tagurpidi keeravat algoritmi, nii on teisele innovatsioon iga-aastane tööprotseduuride uuendamine vallavalitsuses, nt järkjärguline üleminek e-arvetele. Kusjuures, mõlemal on õigus – innovatsioon lihtsalt ongi väga lai mõiste.

Delfi kaart

Mustamäe piirkond, kus projekti meeskond soovib testida targa transpordi ja targa linna rakendusi.

Delfi kaart

Targa linna määratlemine on veelgi keerulisem kui innovatsiooni määratlemine, sest kontseptsioonina seda alles sõnastatakse. Üks on aga selge, tark linn on teiste lähedaste mõistete – intelligentne linn, teadmiste linn, säästev linn, andekas linn, võrgustunud linn, digitaalne linn jne – hulgast hakanud silma paistma, seda kasutatakse rohkem. Kusjuures, mõistete koondumine sõnapaari „tark linn“ alla ei ole olnud loomulik, vaid väga suuresti mõjutatud suurorganisatsioonide – ÜRO võrgustik, Euroopa Komisjon – poliitikast, eriti aga teaduse ja innovatsiooni rahastamisest. Selle valdkonnaga tegelemise sügavam põhjus on urbaniseerumine, linnade, eriti megalinnade, laienemine maapiirkondade arvelt.

Kahjuks on ingliskeelne termin smart city presidendi „Sõnause“ võistluselt välja jäänud. Selle tõlge „tark linn“ ei ole õnnestunud. Mitte ideaalne, aga parem oleks näiteks „nutikas linn“ või „nutilinn“ (nagu smartphone ja smart specialisation on tõlgitud ’nutitelefon’ ja ’nutikas spetsialiseerumine’). Probleem on selles, et smart city tähendab eelkõige digilahendustele soodsat keskkonda (digitaalne linn = tark linn), selle eesmärk ei ole linnale positiivset või negatiivset väärtust omistada. Sõna „tark“ on eesti kultuuriruumis aga normatiivne. Tekib küsimus: kui nimetame mõnda linna targaks linnaks, siis milline on rumal linn?

Kui üks Eesti mittedepressiivne linn, nimetagem seda Väikelinnaks, otsustaks e-eduloole vastupidises suunas sammuda ja luua hoopis keskkonna, mis on ilma e-teenuste ja nutiseadmeteta, tähendaks see keeleloogiliselt vastandina targale linnale, et Väikelinn on loll linn. Siin ongi probleem. Väikelinn ei ole loll linn, vaid nutiseadmeteta linn. Kusjuures võib see olla eristumiseks väga intelligente samm: defineerida end e- ja nutivabana ning pakkuda võimalusi suhtluse- ja raamatupuhkuseks. Samamoodi jookseme ummikusse küsimuse peale, kas Edgar Savisaare juhitav Tallinn on targem linn kui Urmas Klaasi juhitud Tartu. Kindlasti on siin igaühel oma arvamus ja see võtab hästi kokku selle, kui laialt on võimalik linna definitsiooni mõista. Parem küsimus on: kumb on rohkem digiteenustega ühendatud, kas Tallinn või Tartu? Seda on võimalik täiesti objektiivselt hinnata, solvamata ühe või teise linna elanikke.

Tark linn

Siiski, kogu defineerimise keerukuse juures on jõutud ühisele arusaamisele, et tark linn pakub IKT-lahendustele ja kaasavale valitsemisele toetudes avalikke teenuseid. Seega, targa linna kontseptsiooni esimene komponent on digiteeritus (ükski linn ei ole tark ilma IKT- lahendusteta). Teine osa on kaasav valitsemine: ilma huvigruppide (linnakodanike) kaasamiseta ei ole ükski linn tark, ükstapuha, milline on linna digiteerimistase. Kolmas tahk, mis otseselt targa linna definitsioonis ei kajastu, on linnadeülene koostöö. Isegi megalinnad, nt Söul või Rio de Janeiro, ei saa olla targad linnad ilma koostööta.

IKT eesmärk on linnaelanike igapäeva­probleemide võimalikult efektiivne ja ökonoomne lahendamine. Tehnoloogia rakendamine on jällegi väga lai tegevus, selle alla kuuluvad intelligentsed transpordisüsteemid, nt sõiduplaneerijad, mis soodustavad säästvat liikumist, ressursside kokkuhoid (targa kodu lahendused, digitaalne rohelisest mõtteviisist kannustatud linnaplaneerimine, autonoomne taastuvenergia tootmine), digitaalne ärikeskkond, üldisemad teemad, nt digitaalne haridus ja tervishoid. Samuti on oluline valdkond tark linnavalitsemine, mis ei ole sama, mis „tark linn“, vaid üks komponentidest ja tähendab andmete digiteerimist ja teenuste elektroonilist sidumist. Näiteks on osa targast valitsemisest ka koostööd innustavad hanked ja digikeskkonna arenguga arvestav planeerimine.

Tark linn = info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) raken­damine + kaasav valitsemine + linnadeülene koostöö

Linna- ja riigiüleste IKT-lahenduste arendusse tuleb kaasata kodanikke ja huvigruppe, selleks et arendada demokraatiat kiirema tagasiside abil. Näiteks levib üle maailma võimalus teavitada linnavalitsust tekkinud probleemist elektrooniliselt. Olgu selleks siis tänavaauk või prügihunnik metsas. Üks foto nutitelefoniga ja mureküsimus jõuab peaaegu reaalajas õige ametniku arvutisse. Iga kord, kui siinsete spetsialistidega seda arutame, saame vastuseks: „Meil on ka selline lahendus olemas, siseministeerium töötas selle välja.“ See vastab tõele, tehniliselt on rakendus olemas, kuid seda ei kasuta laialdaselt ei elanikud ega omavalitsused. Kaasamise mõte on seega avaliku teenuse vajaduse ja nõudluse ennustamine.

Kolmandaks on vaja koostööd. IKT põhineb standarditel, kuid õnnetuseks on neid liiga palju. Kui autoliikluses on kaks süsteemi – parem- ja vasakpoolne –, elektripistikutel kümmekond, siis IKT-valdkond on väga killustunud ja ühes kitsas sektoris neid sadu. Näiteks e-arvete standardeid on saja ringis, sest linnad, riigid ja ettevõtted on erinevad. Kui üks targa linna ettevõte soovib oma geniaalset Pärnule tehtud IT-lahendust linna X eksportida, siis selgub, et tehnoloogiliselt on see erineva platvormi tõttu teise keskkonda sobimatu või on takistuseks linna teistsugune linnaehituslik struktuur.

Probleemi lahendamiseks ja IT-teenuste laiemaks levitamiseks* on linnad alustanud konsortsiumide loomist. Eesmärk on kokku leppida tehnilises arhitektuuris, et näiteks Helsingile loodud lahendusi oleks võimalik kiiresti kasutusele võtta ka Barcelonas ja İstanbulis.

Et suurendada eestimaiste lahenduste ekspordipotentsiaali, on targa linna valdkonnas vaja ülevaadet töötavatest tehnoloogiatest, toimivatest kaasamismeetoditest ja linnadeülest koostööd. Arvestada tuleb ka sellega, et IKT- ja targa linna lahendused muudavad põhjapanevalt meie elu. Ja mitte ainult positiivses suunas. Andmete turvalisus, privaatsus ja inimese kontroll tehiskeskkonna üle on teemad, mis vajavad põhjalikku analüüsi ja laialdast diskussiooni.

„FINEST Twinsi“ projekt

Tehnikaülikool koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, IKT-klastri, Helsingi linna, Aalto ülikooli ja Euroopa IKT-laboriga on algatanud ambitsioonika projekti koondamaks targa linna teadmised ja innovatsiooni ühte tippkeskusse Tallinnas. Idee on heaks kiitnud Euroopa Komisjoni innovatsioonirahastuse eksperdid, kes otsustasid esimeses faasis toetada tippkeskuse äriplaani loomist. Kui see osutub edukaks, investeerib Euroopa Komisjon projekti 10–20 miljonit eurot.

Targa linna tippkeskuse eesmärk on luua raamtingimused linna arengut soodustavale innovatsioonile, samuti meelitada ligi rahvusvahelisi investeeringuid. Keskusest saaks uudsete lahenduste ja ettevõtete hüppelaud rahvusvahelisele turule sisenemiseks. Projektiga soovime luua tekstkeskkonna, kus saavad kokku teadus, innovatsioon ja ettevõtlus. Lõpptulemusena paraneb elukvaliteet, suureneb mobiilsus ja tiheneb piiriülene koostöö.

Kontrollkeskkonnas (livig lab) katsetatakse turule sisenemiseks piisavalt küpseid lahendusi, e-riigi ning teiste linnastumise ja linnade kui ökosüsteemidega seotus uuendusi. Samuti saab järele proovida kodanike kaasamise viise ja teenuste vajaduse hindamise mooduseid.

*idufirmade keeles skaleerimine

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming