Kõik saab alguse kujutluspildist

Arhitektuuripoliitika konverentsil kõneles itaalia arhitekt Massimiliano Fuksas: „Kui sa ise ei ole oma ideedes veendunud, siis ei veena sa ka teisi.“

VERONIKA VALK-SISKA

Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise raames peeti 21. septembril Tallinnas arhitektuuripoliitikakonverents, mis pakkus ülevaate ruumiloome mõttesuundadest ja edulugudest üle Euroopa. Juttu tehti muu hulgas arhitektuuriettevõtlusest ja arhitektuuriteenuste ekspordist: hommikupoolikul esines ka Euroopa Arhitektide Nõukogu president Luciano Lazzari. Ta tõi välja, et 2016. aastal tehtud uuringu kohaselt tegutseb enam kui 80% Euroopa ligi 600 000 arhitektist ühe-kahe töötajaga büroos. See näitab, et büroode väiksus ei ole midagi Eestile ainuomast, pigem on see huvitaval kombel Euroopa arhitektuuriväljale omane, olemuslikki. Väiksel bürool on ambitsiooni, portfoolio, oskuste ja teadmiste kõrval vaja ka kõvasti head õnne, et läbi murda võõrastele turgudele.

Riigiarhitektide jt arhitektuuripoliitika kujundajate kõrval astus peaesinejana üles tuntud itaalia arhitekt Massimilano Fuksas, kel on õnnestunud kinnitada kanda mitmel pool maailmas. Fuksas juhatab koos abikaasa Doriana Mondrelliga alates 1985. aastast omanimelist arhitektuuribürood Studio Fuksas. Selle peakorterid paiknevad praegu Roomas, Pariisis ja Shenzhenis. Fuksase loomingu hulka kuulub teiste seas Shenzheni rahvusvahelise Bao lennujaama III terminal, mida peetakse parameetrilise arhitektuuri üheks oluliseks näiteks. Tema portfoolios on peale lennujaamade palju eriilmelisi töid, nt nii linnaehituslikke projekte, muuseume kui ka konverentsikeskusi. Fuksas on olnud külalisõppejõud mitmes tippülikoolis, sh Columbia ülikoolis New Yorgis ja mujal.

Fuksas, kes on ema poolt leedulane, isa poolt itaallane ja kelle vanaema oli sakslanna, paistab end Euroopas väga koduselt tundvat: ta alustas oma loomingulist teekonda Itaaliast, kus tegutses kümme aastat. Esimese välisprojekti tegi 1980. aastatel Prantsusmaale: kõigepealt osales ta ühel arhitektuurinäitusel, mis viis tellimuseni ja sealt edasi järgmiste projektideni. Prantsusmaal teadvustati juba tollal arhitektuuri rolli kultuuriruumi olulise kujundajana, seal võeti 1977. aastal vastu arhitektuuriseadus, millega sätestati, et arhitektuur on kultuuri väljendusvorm ja avaliku huvi objekt. Fuksas osutus prantsuse turul edukaks, seejärel tulid tellimused Saksamaalt ja Austriast, mille ehituskultuuri hindab Fuksas kõrgelt. Tulid ka tellimustööd Aasiast, USAst. Tema kontor töötab ööpäev läbi, et tegeleda tellimustega maailma eri paigust.

Thbilisi Rike pargi muusikateater ja näitusehall, arhitektid Massimiliano ja Doriana Fuksas.

Joel Rookwood

Fuksas ise arvab, et ta on olnud edukas seepärast, et oskab inimestele pakkuda unistusi, emotsiooni, ja teha seda strateegiliselt. Tal on elus vedanud jõukate tellijatega, kes ei pöördu arhitekti poole konkreetse ruumiprogrammiga, vaid tihti pigem eelarvega, mille kulutamiseks on vaja head ideed. Näiteks selline ambitsioonikas tellija nagu Giorgio Armani, kellega neil on sarnane maitse ja kes tellis Fuksase stuudiolt oma New Yorgi esinduspoe projekti (2009). Või siis mõjukas tellija, Iisraeli president Shimon Peres, kellele Fuksase büroo kavandas Jaffasse rahu- ja innovatsioonikeskuse (2008). Kuid vaid 10% Fuksase loomingust on sündinud otsetellimuste tulemusel, ülejäänud projektid on tulnud tema töölauale (kutsutud) arhitektuurivõistluste võitmise teel.

Oma tihtilugu skulpturaalse loominguga soovib Fuksas näidata, et võimatuna näiv on tegelikult võimalik – inspireerida sellega, et loob teostuselt väga keerulist arhitektuuri, mis ergutab kolleegegi lennukalt mõtlema ja tegutsema. Ta ei taha rääkida töömuredest või probleemidest, vaid ideedest. Fuksas armastab Prantsusmaad, sest seal ei seata kahtluse alla, et kunst on arhitektuuri loomulik osa ja kunstile kulutatakse – vähemalt tema kogemust mööda, siis nt võrdluses Itaaliaga – hea meelega. Fuksasele meeldib, kui inimesed tema loodud paiku kasutavad ja neid armastavad.

Alustame arhitektiharidusest: olete öelnud, et kui arhitekt ei ole enam kriitiline, siis on temast saanud süsteemi osa ning tal ei ole enam palju öelda. Kuidas edendada arhitektuuriharidust, et pealekasvav põlvkond suudaks kitsaskohti ette näha ja suudaks analüüsida konteksti, milles tegutsetakse, kriitilise meelega?

Minu üleüldine nõuanne noortele arhitektidele ja disaineritele on see, et esiteks, ja eelkõige, tuleb olla oma ideedes veendunud: kui sa ise ei ole nendes kindel, siis ei veena sa ka teisi. Ma arvan, et on vaja teatud põhjapanevaid omadusi, et olla arhitekt. Kõigepealt peab olema ideid ja oskust kaitsta neid ideid nii põikpäiselt ja järjekindlalt, et nood säilitavad elluviimisel oma algse kuju nii palju kui võimalik. Samavõrra oluline on osata oma ideedest rääkida ja neid levitada.

Kui rääkida arhitekti erialast, siis teevad arhitektid väga palju koostööd teiste distsipliinide spetsialistidega inseneri-, humanitaar- ja reaalteaduste, tehnoloogia ja kunsti vallast. Arhitektuur sünnib valdkondadevahelises koostöös ja jagatud autorsuses. Mis on see põhiline, mida arhitekt oma töös teeb ja mis see võiks olla homme? Mis suunas meie eriala areneb?

Arhitektuur peaks inimeste elu paremaks muutma, eriti just ringi sagivate linnaelanike oma. Hoone ei peaks mitte ainult lahendama praktilisi probleeme ja olema funktsionaalne, vaid pakkuma ka emotsiooni. Arhitektil on vastutus: see, mida ta ehitab, peab püsima maakeral veel tükk aega. Vastutus kohustab meid ühiskonnaga suhtlema, sest ei ole mõtet ehitada valmis midagi ilusat, kui see ei võta arvesse kasutaja vajadusi.

Mis muudab ehitatud keskkonna tulevikukindlaks? Kuidas saavad arhitektid juhtida elukeskkonna arengut? Milliste kvaliteetide poole peaksime arhitektuuris ja disainis püüdlema? Kuidas üldse arhitektuuri kvaliteeti mõõta?

Olen alati öelnud, et jätkusuutlikkus on tugisammas, mis toetab innovatiivse elukeskkonna, kus me elame ja töötame ning kus inimesed on terved ja töövõimelised, kavandamist. Usun, et kui me keskendume ühtaegu liikuvusele, keskkonnaküsimustele, poliitilistele, sotsiaalsetele, intellektuaalsetele ja majanduslikele tahkudele – toome kokku majanduse, maastiku ja inimesed –, siis muudame oma linnad ja avaliku ruumi kestlikumaks.

Massimiliano Fuksas: „Usun, et kui keskendume ühtaegu liikuvusele, keskkonnaküsimustele, poliitilistele, sotsiaalsetele, intellektuaalsetele ja majanduslikele tahkudele – toome kokku majanduse, maastiku ja inimesed –, siis muudame oma linnad kestlikumaks.

Kadri Purje

Mainisite innovatsiooni: arhitektuuril on innovatsiooniahelas oma koht, kuna arhitektuuri areng ei jää kunagi seisma, arhitekt otsib pidevalt uusi võimalusi elukeskkonna parandamiseks. Kus ja kuidas sünnib uuenduslik arhitektuur? Milline kontekst toetab arhitektuuri mõtestatud innovatsiooni?

Saladus peitub uute lahenduste uurimises. Praegusele vähe ja vaid põgusalt mõeldes ning kogu energia tulevikule pühendades. Tehnoloogiliste uuenduste abil saame oma unistusi teostada. Virtuaalreaalsuse tehnoloogiad on selles mõttes meile väga kasulikud. Tänu neile on meil projekti üle suurem kontroll ja me suudame kavandatavat ruumi palju selgemini kujutleda, enne kui see lõpliku vormi võtab. Esmalt peab aga arhitektil olema silme ees konkreetne pilt, mida soovitakse saavutada, misjärel saab seda arvuti abil kolmemõõtmeliselt visualiseerida.

Arhitekt Cedric Price küsis ühes oma loengus 1966. aastal: „Tehnoloogia on vastus, aga mis oli küsimus?“ Kuidas teie sellele vastaksite? Kuidas olete endale sõnastanud arhitektuuri põhiküsimuse?

Me kasutame mis tahes töövahendeid, et oma ideid ellu viia, kujutluspilte realiseerida. See on alati olnud osa meie maailmast. Inimene leiutas ratta, et liigutada suuri kive ühest kohast teise. Meil ei ole täna vaja mitte ainult rattaid, vaid probleemide lahendamiseks ka vastavaid töövahendeid. Tehnoloogia on meie suur sõber ja väga hea abimees. Me ei karda seda kasutada. Kas peeglist või peegeldusest paistab reaalsus? Me ei ole kunagi soovinud ega mõelnud seda dilemmat lahendada. Emotsioonide lätete mõistmine on maagia, milleks tuleb võtta aega. Liikumaks edasi kujutluspildist, millest kõik saab alguse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming