Kommentaar

Sirp

Mis on Vabaduse väljaku puhul kõige olemuslikum, tema arhitektuurne ja linnaehituslik tuum?        Andres Alver: Kui ütleme „väljak”, (inglise keeles square), siis mõtleme selle all ruutu – ruudukujuline tühi tükk linna ongi väljak. Kui tavaliselt nähakse linnaväljakut tasapinnalise platsina, siis Vabaduse väljak läks 2D-maailmast üle 3D-maailma, muutus ruumiliseks ja algab juba Toompea lossi platsilt, vonkleb ja niheleb ning vajub mööda Toompea bastionide nõlvu alla, jõuab linnatasandile ja läheb sealt veel sügavamale. See ei ole  lihtsalt üks plats, vaid jätkuv pidev ruum, mis liigub eri kõrgustel ümber vanalinna ning võiks jätkuda veel ja veel kuni Merepuiesteeni ja sealt isegi veel edasi – Viru väljakuni. Kogu vanalinna ümbritsev ala võiks olla üks süsteem.

Üks põhiküsimusi oli, kas see väljak ka „hakkab tööle”. Arhitektid kasutavad sellist kaunis rumalat ingliskeele mõjulist väljendit – „hakkab tööle”. Mis tema ikka tööle hakkab,  oluline on, kas inimesed hakkavad seda kasutama, kas see on õigesti paigas, kas me oleme saanud asjast õigesti aru, kas suudame luua sellise keskkonna, mis on inimestele vastuvõetav. Mulle tundub, et see on vist tõesti nõnda läinud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming