Kommentaar

Heili Volberg, Anu Kotli

Heili Volberg, arhitekt Kui oma maja ja aed või oma korter hakkab füüsiliselt (ja materiaalselt) üle jõu käima, tervis on aga veel rahuldav, seisab eakas inimene probleemi ees – kas minna hooldekodusse? Vaevalt et keegi sinna kipub. Ka Eestis on vaja spetsiaalselt seenioridele ehitatud korterelamuid. Põhjamaadel, mujal Euroopas ja kaugemal ehitatakse selliseid eri tüüpi korterelamuid juba üle kümmekonna aasta: seenior loobub oma senisest elupaigast ja jätkab harjumuspärast privaatset elu uues väikeses korteris ja seltskondlikku läbikäimist korterelamu ühisruumides ning tellib teenused, mis kergendavad tema igapäevast elu. Hooldekodu – meie oludes mõnikord üsna heidutav ja karm lõppjaam – võib hoopis ära jääda või tükiks ajaks edasi lükkuda. Seenioride korterelamu on eriprogrammi alusel projekteeritud elumaja. Korterid on väikesed (üksikule või abielupaarile), alati on seal rõdu. Majja projekteeritakse ühiskasutusruumid ja elanikud on kindlustatud vajalike teenustega. Maja asukoht peab olema hästi seotud linna ühistranspordiskeemiga, sest seenior loobub varem või hiljem oma autost. On olemas kahte tüüpi seenioride korterelamuid: elamu või elamute grupp asukohaga tavaliste korterelamute vahel ning praktilistel kaalutlustel mõne hooldekodu lähedusse või eraldi tiivana hooldekodu külge ehitatud seenioride korterite plokk, millel on omaette sissepääs. Tavaliselt on sellel ka siseühendus hooldekodu ühisruumidega.

Olen näinud hästi toimivaid seenioride korterelamuid Helsingis, Espoos, Stockholmis, Malmös ja Torontos. Esimesest variandist üks õnnestunumaid, mida olen külastanud, asub Torontos, ehitatud sealse eesti kogukonna poolt ja jaoks, ka projekteerinud on selle sealsed eesti arhitektid. Kompleksi moodustavad mitmekorruseline hooldekodu ja selle lähedusse ehitatud paarikorruselised korterelamud, mille elanikud saavad kasutada hooldekodu pakutavaid teenuseid. Kogu hoonestus on ümbritsetud hästi kujundatud ja hooldatud haljasalaga.

Sama variandi teise hea näite leiab Espoos. Seenioride korterid on küll hooldekoduga ühe katuse all, kuid eraldatud tiivas. Nägin seal üht ühetoalist korterit: head panipaigad, kööginurk, tore suur rõdu, mööbel oli endisest kodust kaasa võetud. Elanik teeb ise süüa või käib hooldekodu sööklas, laseb oma pesu pesta või peseb ise hooldekodu iseteenindavas pesumajas, kasutab hooldekodu sauna, raamatukogu, puhkeruumi jne.

Stockholmi uues elurajoonis Hammarby Sjöstadis nägin ühte paljukorruselist seenioride kortermaja tavaliste elamute seas, mis jäi meelde oma eriliste rõdudega. Linnaosa ja Stockholmi kesklinna vahet sõidab tiheda graafikuga praam (sõit on tasuta) ja linnaosa läbib kiirtramm, mis tagab mugava ühenduse linnaosa ja kesklinna vahel. Ka Malmös Öresundi kaldal uues elurajoonis, mis ehitati Euroopa elamuehituse näituseks „BO 01”, asub seenioride uhke korterelamu teiste tavaliste korterelamute vahel. Samuti paikneb Helsingis Töölö linnaosas kaunis seeniorimaja Sandels (arhitektid Pekka Helin, Anne Jylhä) ainsa omataolisena teiste ehituste keskel.

Eesti Arhitektide Liidu juhatus on tõstatanud seenioride korterelamute Eestisse ehitamise teema, sellest on juttu ka Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kavandatavas koostööleppes. Paratamatult tekib ju küsimus – kas meil polegi elanikkonna vananemine tõsine väljakutse, millele tuleb vastata? Meilgi tuleb mõelda tuleviku elamisviisidele ja mitmekesistada korterite valikut.

Anu Kotli, arhitekt

Eluea pikenemisega seoses on seenioriiga üha pikenev elulõik järjest suuremal hulgal inimestest. Vananeva elanikkonna eluvajaduste rahuldamise all peetakse Soomes silmas selliseid tingimusi, et seeniorid saaksid võimalikult pikalt elada oma kodus.

Hoiva Viikki on ehitanud ja seda rendib välja VVO, kontsern, mis ehitab ja üürib pindu välja üle terve Soome (VVO-le kuulub umbes 40 000 üürimaja). Tutvumine seeniorielamu hoonetüübiga oli üks osa vajaliku teabe kogumisest selle teema esiletõstmiseks Eestis. Mõjus selle ettevõtmise läbimõeldus alates linnaosa planeerimise staadiumist, kogu ülesandepüstituse terviklikkus. Hooldekodu külgneb linnaosa tsentris paiknevate ühiskondlike hoonetega (kaubandus, meelelahutus, kool, lasteaed, kirik) ning on seotud pargialaga, maja jaotatud maht haakub ümbruskonna korterelamute omaga. Pole mõtet arutleda hoone arhitektuuri üle, kompleksi väärtus on eelkõige planeeringu lahendus, inimeste vajaduste määramine, läbimõeldud ruumiprogramm, rahastamise, majandamise ja hoolduse korraldamise põhimõtted. Sellest tuleb alustada ka meil. Arhitektidest, kes hästi ette valmistatud projekteerimistingimuste alusel ilusa lahenduse suudavad pakkuda, meil puudust ei ole, aga asi ei alga arhitektuurist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming