Kuressaare staadioni arhitektuurivõistlusest

Hannes Koppel, Kuressaare linnaarhitekt

Haapsalu linnas on aktiivset rannariba neli korda rohkem kui Kuressaares. Kahe linna  administratiivterritooriumiga piirnev merepiir on oma pikkuselt kahel linnal peaaegu sama, aga Kuressaare linna rannajoont iseloomustavad erinevalt Haapsalust kadastik, roostik või rannaniit. Maapinna tõus Kuressaares ületab jätkuvalt mõne millimeetriga iga-aastase veetaseme tõusu, mis tähendab, et lahe põhi juba paistab ja kallas kaugeneb. 

Aktiivset rannariba ühe väikelinna mõistes on Kuressaares vähe. Kui kunagi tekitas minus elevust ühe eakama inimese tunnistus, et ta  pole kunagi käinud pealinnas, siis hoopis kummastavamana mõjub täna tõsiasi, et on põliseid kuressaarlasi, kes pole viimasel kümnendil lossipargi taha mere äärde sattunud. Pealinna pole inimesel asja olnud, see on mõistetav, kuid – elada merelinnas mereta? Kui 2008. aasta sügisel hakati pragmaatiliselt arutama Kuressaare staadioni kolimist oma seniselt asukohalt mere kaldalt endise sõjaväeosa territooriumile linna serva autobaasi  taha, sündis elav debatt staadioni olemuse ja mereäärse ala tuleviku üle. Aastal 2008 oli veel aeg, kus taevamannal ei paistnud lõppu tulevat ja uusi funktsioone staadionist vabanevale alale pakuti murdu. Vaja oli teha vaid rahvusvaheline ideekonkurss, et sõeluda välja Kuressaarele sobivaimad ideed. Õnneks jäi see aeg üürikeseks, taas koitis karge reaalsus ja moodi tulid väljendid „jätkusuutlikkus” ja „tasakaalustatud areng”.       

Sel kevadsuvel läbi viidud arhitektuurivõistlus  staadionile, sh tribüünihoonele parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks oma senisel kohal Kuressaare lahe kaldal annab võimaluse mereäärse ala kvaliteedi märgatavaks parandamiseks ja aktiivse rannariba pikendamiseks. Mõneti populistlik eesmärgipüstitus, kuid tänane staadion oma amortiseerunud tribüünihoonega kõrgete piirdeaedade vahel on olemuselt ümbritseva suhtes suletud süsteem ning võistluselt oodatigi eelkõige lahendust,  mis kataks ideaalselt staadionikasutajate igapäevased vajadused, kuid pakuks enamat ka linnale ja tema rahvale.       

Esitatud tööde koguhulga (21 tööd) põhjal võib eeldada, et võistlusest innustas osa võtma staadioni funktsioon ise. See on tüpoloogia, mida arhitektid just tihti projekteerida ei saa. Võistlustöid hinnates võis aga tõdeda, et just arhitektide usinus selle tüpoloogiaga katsetada  ei andnud enamikul juhtudel oodatud võistlusalaga tugevalt suhestuvat lahendust. Üldjuhul jäid projektid asukoha suhtes anonüümseks, esmaseks eesmärgiks oli seatud tribüünihoone efektsus. Tüüpprojektilikud lahendused, mis põhimõtteliselt sobiksid ükskõik millisele staadionile, olid Kuressaare suurusega väikelinna kontekstis kohati äärmiselt ekstravagantsed, ületades kõik ehituse ja ekspluatatsiooniga seotud võimalused.       

Enim veenis žüriid arhitektide Mihkel Tüüri ja Ott Kadariku tagasihoidliku mahulise lahendusega töö „Maailmarekord”, mis ka konkursi võitis. Väikelinnale omase pragmatismiga tõdeti, et väljapakutud muldnõlvad saab edukalt rajada linnas toimuvatel trassitöödel vabaneva pinnase abil ja et hoone mahtu võib optimeerida veelgi, kaotamata seejuures arhitektuurset ideed. Kogu selle säästuideoloogia kõrval on realiseeritav ka linna soov pakkuda  midagi enamat puhkeala kasutajale. Võidutöö logistiline lahendus võimaldab jalutajal sattuda sundimatult tribüünile, seal mängu või merd vaadata, ilma et segaksid trepikojad või väravad. II preemia vääriliseks tunnistatud Mari Renno ja Emil Urbeli võistlustöö märgusõnaga „Victor” oli lihtsalt funktsionaalselt hea töö: võistlusala kontekstis tüüpprojektilikult anonüümne, kuid soliidne, edevust vältiv, rahu ja  kindlust sisendav lahendus. Selle puhul võib stoiliselt tõdeda: miks ka mitte? Raske on öelda, miks III preemia sai just Andres Lemberi, Jaak Huimerinna ja Martin Ivaski võistlustöö „Saps”, sest žürii leidis selle detailides palju norimisväärset. Ilmselt oli edu põhjuseks hea terviklik üldpilt ja töötav plaanilahendus, mis viis žürii tähelepanu juba järgmisele tasandile, kuid jättis üldjoontes tööst meeldiva mulje.   

Ostupreemiad anti seekord töödele, mis ühes või teises nüansis täitsid ootusi, kuid  jäid tervikuna võõraks. Roland Reemaa, Hans Peeter Isanda ja Jaan Tiidemanni võistlustöös „Kurg” oli tõsiselt tegeldud tuuletemaatikaga. Mereäärses asukohas, kus valdavalt puhuvad staadionile üle tribüünihoone edelatuuled, polnud kahtlust, et tööga välja pakutud lahendus tuulemõjusid ka tegelikult vähendab, kuid tõsisema huvi tekkimiseks oli see väheveenva arhitektuurse idee ja ebaratsionaalse plaanilahendusega. Teine ostupreemia anti välja  idee eest sõita suuskadega üle tribüünihoone katuse. Kuigi mõte võis algul tunduda naiivse paralleelina Bjarke Ingels Groupi Kopenhaageni elektrijaamale, kus elektrijaam ja suusanõlv on arhitektuurselt ühendatud, on asjal Kuressaare kontekstis iva. Linnuse restaureerimise käigus likvideeritakse aastakümneid linlaste üheks lemmik-kelgumäeks olnud kaldtee üle lossivallide. Idee pakkuda midagi selle asemele oli hea, kuid ka selle töö puhul oli tunda, et autorid ei adunud päris hästi ühe väikelinna võimalusi ning pakkusid põhjendamatult priiskavaid lahendusi, seda nii hoone plaani kui mahu osas.       

Nagu lõpetuseks ikka öeldakse: arhitektuurivõistlus läks igati korda ja täitis oma eesmärgi, kuid on üks asi, mis sel võistlusel nagu ka mitme teise sel suvel Kuressaares toimunud võistluse puhul painama jääb – see on arhitektide arusaam arhitektuurivõistlusest kui sellisest. Kuressaare on üks väheseid Eesti linnu, kus linnaehituslikult olulistes kohtades, sh kogu vanalinnas, on uute hoonete kavandamisel kohustus viia läbi arhitektuurivõistlus. Kuid sellega ei taotleta alati kullahinnalisi šedöövreid. Kuressaare on läbi aja hinnanud võistlustöödes eelkõige õiget mastaapi, ratsionaalsust ja keskkonnatunnetust ning tulemused ei ole ju üldse pahad! On lootust, et ka selle võistluse võidutöö realiseerimisega hingab staadionikompleks linna puhkealaga rohkem ühes rütmis ja inimesi, kel mere äärde asja, on iga päevaga üha rohkem ja rohkem. 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming