Kus siin see park on?

Aparaaditehase taskupargi rajamisega on Tartu liikunud sammu lähemale vaimses mõttes suurlinlikule ruumile.

SIIM VATALIN

Tartu Aparaaditehase taskupark. Maastikuarhitektid Mirko Traks, Karin Bachmann, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu (Kino), ehitaja, Kivipartner. Valminud juunis 2017.

Tartu Aparaaditehase taskupark annab ligi viis aastat kestnud kultuurivabriku arendusele uue, veelgi värskema hingamise: hoovi ümbritsev hoonestus on lõpuks seotud üheks tervikuks ning inimesi ligi meelitav avalik ruum ulatub nüüd otse ukse ette.

Taskuparki ei saa hinnata eraldi­seisvalt seda ümbritseva ruumi kujunemisest. Aparaaditehas koondab sarnane-tunneb-sarnast printsiibi alusel äri ja loomemajanduse valdkonnas tegutsejad. Iseloomuga vanad tehaseruumid annavad paigale iseäraliku vaimu, iga uue ja eelnevast erineva funktsiooni saanud ruumiosa loob konteksti teisele, võimendab külastaja kogemust ja hoiab alal linlaste huvi. Selline arendusmudel müüb ruumi elamuskvaliteeti ja põimib omavahel kodanikuühiskonna, ruumi- ja linnaplaneerimise ning ärikultuuri head küljed.

See käsitus on mitmel pool maailmas sissetallatud rada, Eestis aga alles praegu välja astumas marginaalsusest. Kuna kultuuritehaste kujunemislugu ei ole selle kirjutise teema, siis tõden lihtsustavalt, et üks vähestest majandusliku elujõu saavutanud kooslustest on Tallinnas 2009. aastal alustanud, kasumile orienteeritud, kuid sotsiaalse ettevõtluse tunnustega kultuuritehas Telliskivi loomelinnak, mille omanikering osaliselt kattub Aparaaditehase kinnistu omanikega. Küllap on see üks põhjus, miks julgeti samalaadse ärimudeliga Tartus taas alustada. Tulevase Aparaaditehase teejuhiks Tartu loomemajanduses sai esmalt trükimuuseum, mis leidis kohe ka ise tee uude kultuuritehasesse. Aparaaditehase juhtimine tulevikku toimub praegu loomenõukogu otsustega.

Hea otsus oli Aparaaditehase taskupargi väljaehitamise idee esitamine 2015. aastal Tartu linna kaasavasse eelarvesse. Saatuse irooniana jäi toona edust puudu vaid üks hääl. 2016. aasta korduskatsel saadi 973 tartlase poolthääle toel linnalt 75 000 eurot investeeringutoetust. Arendaja poolt vaadatuna toimib säärane avalikkuse kaasamine hea turundusvõttena ning kontrollib ja kinnitab kogukonna usaldust. Linnajuhtimise poolt vaadatuna tuleb aga Tartu arengule kindlasti kasuks olukord, kus linna­kodanike häältega õiguspärastatuna on linnavalitsusel võimalus toetada ka erasektori selliseid arendusi, mis annavad oma panuse avaliku ruumi arengusse ja elukeskkonna paranemisse. Ja seda Aparaaditehase taskupark kahtlemata teeb.

Taskupargi projekti on koostanud seestpoolt vaatajad – Kino Maastikuarhitektid OÜ on Aparaaditehase üks esimesi rentnikke. Kui taskupark just inimesi täis ei ole, mida ei juhtu tihti, torkab silma küllaltki suur avarus.

Mana Kaasik

Disainitud või mitte?

Taskupargi projekti on koostanud seestpoolt vaatajad – Kino Maastikuarhitektid OÜ on Aparaaditehase üks esimesi rentnikke. Mõistagi on kultuuritehase siseelu tundmine hea eeldus, et seada ettevõtlusele vajalikud teenindusfunktsioonid ning hoovi pargiks kujundavad, linnalised avaliku ruumi funktsioonid tasakaalu.

Esmalt on kindlasti tähtis juurdepääs. Park on avatud Kastani tänava hoovi­värava kaudu kogu aeg, päeval ka maja läbiva sisekoridori kaudu Riia maantee poolt. Avatuse kõrval on siiski tähtis ka suletus. Jalakäijale turvalise ruumi pakkumiseks ei sõida ega pargi ajavahemikus 11–20 hoovis ükski auto, teenindussõidud tehakse muul ajal.

Mida me taskupargis näeme? Kui see just parajasti inimesi täis ei ole, mida juhtub tihti, torkab silma küllaltki suur avarus. Paiksed funktsioonid jäävad seinte äärde (lava, kasvuhoone, laste mänguväljak, diskreetselt laudplangu taha varjuv hooldus- ja prügimajandus) ning seal paiknevad ka teisaldatavad elemendid (puidust terrassid, pingid, lillekastid, päikesevarjud, jalgrattahoidla) ning keset platsi troonib kõigeks võimeline, palju tegevust võimaldav vaba ruum, mille kohal ripuvad lampidega palistatud juhtmed – päeval pigem silmatorkamatud, öösel läidetuna hoovi valgustavad romantikaripatsid. Valdav osa ruumist on avalik, osa, näiteks kohvikute istumisalad, poolavalik. Eraldi ruum on loodud suitsetajatele, justkui sümboolselt vana korstna sisse ja kõrvale.

Tooni andava halli tänavakivi kõrval on keset platsi ka tumedam asfaldi­vöönd, mis on hea kriidijoonistusteks, ühes servas on asfaldis ka lohud, mida pahuram vaatleja võib kiirustamisi hinnata kehvaks pinnasetööks, mis aga tegelikult on taskupargi vaieldamatult suurim kordaminek: veelombid lastele, kes tõepoolest ei väsi seal paterdamast. Lastenurgas on veel liivakastid (selles omakord mehaaniline kopp), korvi­rõngas ning esialgu arusaamatu metallsõrestik, millest saab viimaks veemängu sein. See on üks vähestest projekti lõpetamata detailidest, lisaks ootavad veel rajamist trükimuuseumi kassi Gutenbergi kassitrepp ning putukahotell.

Seinte läheduses on osa vähem­käidavat pinnast kaetud muruvuugiga. Algselt on sinna külvatud või istutatud muru, aga oodata on ka isetärkavaid rohttaimedest külalisi. Juba varasemast kasvavad hoovis mõned vaarikad.

Üle kogu platsi on vastu seina istutatud ronitaimi (humal, tobiväät, metsviinapuu, aktiniidia) ning nende kasvuümbrusse ka muid rohttaimi, mida kõiki ei olegi projektis kirjeldatud. Taimekooslus hakkab tasahilju täienema ja ilmselt ka vahelduma vastavalt taimede ellujäämis­võimele.

Tuleb tunnustada kogu ruumi, aga ka pargi bioloogilise poole üledisainimise vältimist. On julgetud riskida ja pargile esitatava kõrgendatud roheluse ootus on jäänud täitmata (ikka küsitakse: kus siin kiviväljakul see park on?). Piisavalt on jäetud aega ja ruumi roheluse lõplikuks kujunemiseks. Puudest-põõsastest leiame varem isetärganud ja alles jäetud kased ning ühe paju, istutatud on õunapuu, pihlakas, sirel ja sarapuu. Nii kümmekonna aasta pärast hakkavad võrad omandama varju andvat kaharust ja siis on nende maht just sobiv. Lisaks on alati võimalus kõikvõimalikeks kastiaianduse katsetusteks.

Mis ruum see siis ikkagi on?

Autorid ise võtavad pargi aura kokku nii: „See on sümbioos linnaväljakust, tänavast, minipargist, mänguplatsist – natuke kõike, aga miski ei domineeri. Siin on puid, lilli, pinke, ronitaimi, sibulat, päikest, varju, veemänge, keksu­kaste, lava, liiv, kopp, kohvik, soe leib, oliivid, raamatud.“ Ja nii ongi.

Aparaaditehase taskupargi avaliku ruumi kasutamine hea tava piires ei nõua kooskõlastust, kuid park pakub kõigile linlastele ja koostööpartneritele ruumi ka ürituste korraldamiseks. Need tuleb Aparaaditehasega juba eraldi kokku leppida. Huvilisi leidub, juba toimuvad taskupargis näiteks Elektriteatri õuekino seansid.

Rõõm on tõdeda, et Aparaaditehase taskupargi rajamisega on Tartu jälle liikunud sammu võrra lähemale vaimses mõttes suurlinlikule ruumile.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming