Linnatänava 1:1 makett Mere puiestee näitel

Veronika Valk

30. augustist kuni 1. septembrini leiab Tallinnas Mere puiesteel aset üks omamoodi linnaruumi sekkumine. Eesti Arhitektide Liidu (EAL) noortekogu plaanib Mere pst Inseneri tänava ja Kanuti tänava vahelises lõigus teha üks ühele maketi, sealse tänavaruumi võimaliku tulevikuvisiooni. Linnaruumi visandatakse kolmemõõtmeline idee, milline võiks olla nüüdisaegne mitmekesise kasutajaskonnaga arvestav linnatänav. Veronika Valguga vestlevad EALi noortekogu juht Ingrid Aasoja ja arhitekt Aleksandr Zverev. FOTO: Aleksandr Zverev

Tänavalõik korraldatakse kolmeks päevaks ümber jalgratturi- ja jalakäijasõbralikuks alaks, kus praegu autode domineeritud linnaruumi asemele tekib kõigi liiklejate (linlasest jalakäijate, jalgratturite ja autojuhtide, aga ka turistide) seisukohalt paremini toimiv ja põnevam tervik. Ei, tänaval ei panda liiklust kinni – ühissõidukid liiklevad kolme päeva vältel tavapärase graafiku alusel. Bussi- ja trammipeatused liidetakse üheks peatusetsooniks. Autoliiklus toimib samas mahus nagu ikka, kuid kiirust piiratakse. Tänu uutele jalgrattateedele ja jalakäijate aladele tekib võimalus tuua tänavale uut tegevust. Tänavamaketi loomisele aitavad kaasa ka Eesti kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna tehnikakõrgkooli arhitektuuritudengid.

Miks on sekkumiseks valitud just Mere pst?

I. A.: Ürituse eesmärk on tuua esile Mere pst kasutamata potentsiaal. Sel Tallinna kesklinna merega ühendaval tänaval on kõik eeldused kujuneda esinduslikuks Tallinna peatänavaks, elavaks ja võimalusterikkaks kesklinna ja mere ühenduslüliks, kus leidub ruumi ja tegevust nii tallinlastele kui Tallinna külalistele. Mere pst ühendab tänast linnakeset ehk Tammsaare pargi ümbrust (Estonia teater, Draamateater, Viru keskus, Solaris, endine postimaja, Viru tänav) mereäärega – linna uue, alles kujuneva keskusega (linnahall, sadama ala, arhitektuurimuuseum, Kultuurikatel, Energiakeskus, Kaasaegse Eesti Kunsti Keskus, Kultuurikilomeetri algus). Kavandatava linnaruumilise muudatuse eesmärk on aktsiooni käigus ühendada linna tuumikalad Mere pst otstes ja mahendada liiklusbarjääri vanalinna ja kesklinna vahel – ühendada sidusamalt vanalinna ja Rotermanni kvartali jalakäijate alad. Mere puiesteel peatuvad peaaegu kõigi Tallinna külastavate ristlusturistide ekskursioonid. Seega on tegemist kohaga, mis loob esimese vahetu mulje Tallinnast paljudele välismaalastele.

Kuidas liiklusbarjääri mahendada?

I. A.: Käsitletaval Mere pst lõigul domineerib praegu autoliiklus. Seal puudub erinevaid liikumisviise võrdselt arvestav liiklusskeem ning jalakäijale tähelepanu pöörav tänavaruum. Sõiduradasid on küll kummaski suunas üks, kuid tee ääres on vanalinnapoolses servas ruum, mida kasutatakse turismibusside parkimiseks ja mis moodustab tugeva visuaalse barjääri. Mõlemal pool sõiduteed on olemas küll kõnniteed, kuid Rotermanni kvartali poolses küljes on jalakäijatele mõeldud ala nii kitsas, et kesklinna tänavale iseloomulikke tänavakohvikuid ja mööblit sinna ei mahu. Käsitletaval tänavalõigul ei ole ühtegi ülekäigurada, rattatee mere suunas puudub. Linnaruumi sekkumise käigus muudame liiklusskeemi, nii et jalakäijate ala laieneb. Lisame rattatee ja kaks ülekäigurada ning korraldame ümber tänavaäärse parkimise. Kogu ettevõtmise eesmärk on muuta liiklusruum meeldivaks – kõigile kasutajatele.

Mida ja kuidas tänavaruumis täpsemalt muudate?

I. A.: Kesklinnast sadama poole suunduvate sõiduradade võrra laieneb Rotermanni kvartali poolne kõnnitee jalakäijate alaks, mis ühendab  kesklinna Admiraliteedi basseini äärse piirkonnaga. Siin võiksid olla välikohvikud, uus tänavamööbel, installatsioonid ja toimuda mitmesuguseid asju, tänavaspordist kuni etendusteni. Nii kujuneb laiendatud jalakäijate alast kesklinna peatänavale iseloomulik keskkond. Mere puiesteele lisatakse kaks ülekäigurada, mis haakuvad külgneva tänavavõrgustikuga ja teevad Rotermanni kvartali ning vanalinna ühenduse paremaks ja jalakäijasõbralikumaks. Ülekäigurajad rahustavad liiklust, nii et see kulgeb kesklinnale sobivamas tempos. Uuele jalakäijate alale, kesklinnast mere poole suunduva trammitee äärde, teeme rattatee. Autoliiklus korraldatakse ümber nii, et säilib mõlemasuunaline liiklus Mere puiesteel ja ühendus ümberkaudsete tänavatega. Kummaski suunas kulgeb üks sõidurada: kesklinnasuunaline sõidurada on seal kus ikka, meresuunaline sõidurada suunatakse meresuunalisele trammiteele.

Trammi- ja bussiliiklus kulgeb tavapäraselt. Kesklinnast mere poole suunduv Mere puiestee bussipeatus nihkub Viru ringile lähemale (trammipeatuse juurde), kesklinna-suunaliste trammi- ja bussipeatuste asukoht jääb samaks.

A. Z.: Sündmuse eesmärk on tekitada võimalikult hästi läbi põimunud ja sujuv liikluslahendus kõigile linlikele liiklemisvahenditele ja -viisidele jalakäijast bussireisijani. Me ei propageeri autovaba linna, vaid tolerantsust – üksteisega tuleb arvestada. Autod peaksid liikuma ohutu kiirusega, vajadusel inimese jalutuskiirusel. Samamoodi peavad jalakäijad aktsepteerima teiste liiklejate, nii autode kui jalgratturite vajadusega liikuda kiiremini ning olema ka ise ettevaatlikumad oma ohutuse nimel. Ühistransport busside, trammide, trollide ja taksode näol on üks linlikumaid liiklemisviise, nii nagu ka jalgrattasõit on üks säästlikumaid ning ühtlasi paremaid viise linnaruumi nautimiseks.

Milline on „linnaruumimaketi” oodatav tulemus?

I.A.: Sekkumine kui eksperiment aitab hinnata tänavaruumi planeeringu muutmise plusse ja miinuseid reaalses ruumis ning sellest järgmine samm võib juba olla positiivsete muutuste kinnistamine – planeeringu algatamine. Katsetatav lahendus tutvustab ja näitlikustab laiemale avalikkusele üldist tänapäevast lähenemist tänavaruumile. Samuti pakume sekkumisega välja konkreetse lahenduse Mere pst paremaks toimimiseks. Kavandatav ettevõtmine lubab mänguliselt visualiseerida, milline võiks olla põnev ja uuenduslik linn ja selle planeerimise protsess, samuti katsetada ruumilisi lahendusi, mis võiksid Mere pst kontekstis hästi toimida. Ärgitame tänavaäärseid ärisid laienema tekkivasse jalakäijate linnaruumi, näiteks välilettide ja -kohvikute kujul. Lisaks sellele võiks siin aset leida veel palju muudki: male- ja kabeklubi, petangiplatsid, mobiilne raamatukogu jne. Suur rõhk on kõikvõimalikul spontaansel omaalgatuslikul tegevusel. Meie eesmärk pole siiski korraldada tänavafestivali, vaid visandada linnaruumis midagi püsivamat, kui seda lubab festivali formaat.

A. Z.: Meie projekti lähim analoog Eestis on ehk Uue Maailma üritused, kuid kui Uue Maailma tegevus on asumikeskne, siis meie fookuses on kesklinna tänavaruumi ülelinnaline nägu – tänavad nagu Mere pst on ju kõikide Tallinna elanike ja külaliste keskkond. Soovime, et inimesed tuleksid meie üritust mitte ainult vaatama, vaid ka tänavaruumi aktiivselt kasutama. Meie loome uusi võimalusi, kuid nende kasutamine on juba igaühe enda teha. Mere pst katselabor pakub ilmselt meile kõigile üllatusi ses osas, mis seal täpsemalt toimuma hakkab ja kui aktiivselt inimesed kaasa tulevad.

Milline on arhitekti roll niisuguses protsessis?

A. Z.: See on huvitav küsimus, sest mõneti viitab arhitekti tavatule rollile selle projekti puhul ka näiteks see, et meil on olnud üsna keeruline „maketile” institutsionaalset ja rahalist tuge saada. Kultuuriministeerium ütleb, et tegu pole justkui otseselt arhitektuuriga. Keskkonnaministeerium on aga seisukohal, et ei saa toetada seetõttu, et Mere pst pole „keskkond”. Kui linnaruum pole ei keskkond ega arhitektuur, siis millega on tegu? Loodame, et tulevikus on nii meil kui teistel lihtsam sellesarnastele projektidele toetust saada.

I. A.: Majadest enamgi mõjutab linlast iga päev ruum, mis jääb majade vahele. Eks üritus kõnele sellestki, et peale majade projekteerimise ja planeeringute koostamise kuuluvad arhitekti töövaldkonda väga erinevad ruumilised teemad, nende sidumine ja visualiseerimine – tulevikustsenaariumide pakkumine kujundamaks linnaruumi, kus on kohta nii planeeritud kui spontaanseks omaalgatuslikuks tegevuseks.

EALi noortekogus on veidi üle kolmekümne liikme. Organisatsiooniga liituma on oodatud kõik arhitektuuritudengid juba I kursusest saadik ja loomulikult ka kõik noored arhitektid, kes veel arhitektide liitu ei kuulu. Arvata on, et „Linnatänava 1:1 makett Mere puiestee näitel” ei jää üksikürituseks, vaid et noortekogu algatusele tuleb peatselt lisa.

Vaata ka www.facebook.com/Makett11

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming