Mis teoksil? Mis tulemas?

Veronika Valk

Veronika Valguga vestlevad Linnalabori juhatuse liikmed Teele Pehk, Kerli Müürisepp ja Kaur Sarv. Mis on Linnalabor täna, aastal 2013, ja mida seal tehakse? Teele Pehk: 2006. aastal asutatud Linnalabor1 on jätkuvalt linnateemade kompetentsikeskus, mille eesmärk on kestlike ja inimsõbralike linnade kujundamine Eestis. Töötame välja tiheasustuste toimimist ja valitsemist parandavaid lahendusi, harime inimesi linnateemadel, toetame asjaosaliste omavahelist koostööd ning heade ideede ja praktika levimist. Kerli Müürisepp: Paljuski võib meie tegevuse kokku võtta märksõnadega „väärtuspõhine linnapoliitika”, „inimsõbralik elukeskkond” ja „linnas elamise kunst”. T. P.: Kokku on Linnalaboris ligikaudu 20 töötajat, selle all on nii Tallinna kontor kui ka filiaal Tartus. Lisandub vabatahtlike ring. Meeskond laieneb pidevalt: meil on palju satelliit-töögruppe ja seltskond on läinud üsna rahvusvaheliseks, eriti eesti- ja inglisekeelse urbanistide väljaande „U” näol.2

Kaur Sarv: Paari aasta eest keskendusime paljuski urbanistide võrgustamisele: korraldasime eesti ja läti urbanistide suvepäevad, mis olid mõeldud Balti riikide töögruppide võrgustamiseks

T. P.: … et nii arhitektid, planeerijad, linna­uurijad kui -aktivistid omavahel kohtuksid ja et sellest sünniksid ideed ja koostööprojektid, kontaktid ja sõprus. Suvepäevade ajendil loodi 2011. aasta sügisel Riias Linnainstituut3 (Urban Institute), millelt tellivad praegu uuringuid ministeeriumidki. Enam ei keskendu Linnalabor niisugusele teadlikule võrgustamisele, sest kontaktid on loodud ja suhted toimivad. Pigem viime ellu saadud ideid ning vahetame regulaarselt kogemusi. Koostööplatvorm on jõudsalt Soome laienenud. Soomes suhtlesime varem palju Demosega4 ja nende kutsel esitlesime möödunud aastal Helsingi disainipealinna kohvik-klubis Paviljonki Baltimaade linnaaktivismi näiteid, viimasel ajal on lisandunud liikuvusteemadel läbikäimist Helsingi linnaametnike ja ekspertidega, osalesime ka „Pikslivalu” („Pixelache”) festivali5 korralduses. Seoses Tallinna piirkonnaseltside projekti eestvedamisega vahetame kogemusi Helsingi linnaosaseltsidega. Tallinnas tegutsev Soome Instituut ja Helsingis baseeruv Eesti Instituut on meid soomlastega koostöös palju aidanud.

K. S.: Väliskoostöö on meid viinud Berliini6 ja New Yorkigi, nendest reisidest on sündinud „U” erinumbrid.7

T. P.: Eestis pöörduvad täna meie poole ministeeriumid, näiteks osaleme riikliku transpordi arengukava koostamises, kuid oleme teinud oma ettepanekud ka planeerimisseaduse eelnõu koostamisel ning Arhitektuurikoja liikmena jätkame selle kallal tööd. Arhitektuurikoja kaudu oleme valdkonna katusorganisatsioonide tegemistega hästi kursis, mis loob hea pinnase ühisteks ettevõtmisteks. Näiteks aitame Eesti Planeerijate Ühingul sügisel korraldada avalikku huvi ja ruumi käsitleva seminari ning jõudumööda kaasa Tallinna arhitektuuribiennaali õnnestumisele.

K. S.: Väga ladusalt edeneb meil koostöö maan­teeametiga. Alguse sai see koolidele liikuvuskavade8 koostamisest 2012. aastal, misjärel tellis maanteeamet meilt liikuvusnädala korraldamise ÜRO iga-aastase liiklusohutuse nädala raames. Hetkel peame läbirääkimisi liikuvuskavade koostamise osas ühe konkreetse omavalitsuse koolidele, aga ka suurematele ettevõtetele.

K. M.: Eestis on meil peale Tallinna kokkupuude olnud veel ka Tartu, Rakvere, Pärnu, Kohila, Jõgeva, Kuressaare ja Saue, aga ka valdadega, näiteks Kaarma vallaga Saaremaal. Aina rohkem huvitavad meid regionaalarengu küsimused, mistõttu mõtleme „Kahanevate väikelinnade” („Shrinking Cities”) programmi peale.

K. S.: Saue linnavalitsus tellis meilt möödunud sügisel keskusala uuendamise kontseptsiooni.9 Koostasime osalusplaneerimise põhimõtteid järgiva tegevuskava, mille kohaselt korraldasime kevadel kohalike elanike küsitluse ja juunikuus kohalikele huvirühmadele töötoa. Nii sündisid tulevase Saue keskuse esialgsed ideed. See, kas tegevuskava rakendub kuni keskusala detailplaneeringu lähteülesande koostamiseni, on nüüd omavalitsuse enda otsustada. Linnalabor ongi rohkem nõuandvas rollis. Aga juba praeguste sammudega on tegu Eestis uuendusliku lähenemisega linnale olulise, kuid peamiselt eraomandis ala arendamisel.

T. P.: Saue on huvitav satelliitlinna näide: iive on seal positiivne, seal elab palju riigiametnikke, kes käivad Tallinnas tööl, rongiühendus on hea, mitmeid põlvi seal elanud kohalikud on oma linnale truud. Eeldused keskusala arendamiseks uudsel moel (s.t osalusplaneerimisest lähtuvalt) on väga head ja kohalike hoiak on samuti soosiv. Meie rõhutame osalusplaneerimise tähtsust: parem lahendus sünnib sellest, kui kõik sihtrühmad annavad teadliku panuse, misjärel omavalitsus kaalub põhjalikult kõigi huve ning jõuab läbimõeldud otsuseni.

 

Mis on praegu veel käsil?

T. P.: Kui jätkata linna arengus osalemise teemal, on Linnalabori suurim ettevõtmine seotud Tallinna piirkonnaseltsidega, „Linnaidee” algatus10 keskendub seltside ja linnavalitsuse koostöö parandamisele. Algatuse partneriteks on kümme piirkonnaseltsi ja vabavara arendaja Community Tools, aga ühises infoväljas on rohkem seltse. „Linnaidees” on täna käsil kaasamise hea tava koostamine, teretulnud on kaastöö teisteltki vabaühendustelt, kelle tegevust mõjutab suhtlus pealinna võimuga. Töö piirkonnaseltsidega on meile põnev, kuna neil vabaühendustel on juba suur kogemuspagas linnapoliitika kujundamisel ja elukeskkonna edendamisel, aga tihti jääb puudu tegevuse koordineeritusest, kogemuste vahetamisest ja hästi töötavate lahenduste elluviimisest. Nendele pidepunktidele selles algatuses keskendumegi. „Linnaidee” algatuse tagamõte on ärgitada elukeskkonnast huvitatud vabaühendusi tõstatama päevapoliitikas kohalikke teemasid, et erakondade valimisplatvormid käiksid rohkem käsikäes kohaliku eluga ja pakuksid lahendusi tegelikele muredele.

K. S.: Lisaks on parasjagu pooleli üks isemoodi osalusplaneerimise katsetus – peatselt korraldame Rapla KEKi hoone taaskasutuse teemalise seminari. Koostöös EKA arhitektuuriteaduskonna ja septembri alguses toimuva Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) kuraatoritega11 toome Raplasse hollandi rühmituse Nurjunud Arhitektuur12 (Failed Architecture), mis viib läbi viiepäevase töötoa. TABi satelliitüritusel seminaril-töötoas võetakse vaatluse alla Rapla KEKi osaliselt mahajäetud hoone, millega omanikud ei oska suurt midagi peale hakata. Ürituse mõte on selgitada kohalikele, miks see hoone on siiski väärtuslik13 ja küsida nende arvamust, mis sellest kunagisest kolhoosikeskusest võiks saada. Seminaril osalevad eksperdid ja kohalikud huvirühmad ei aruta ainult füüsilise hoonekehandi, vaid ka ümbritseva keskkonna ja Rapla arendustegevuse üle. Kes teab, sellest võib edasi areneda ka tegevuskava koostamine sealsele Mahlamäe ja Rapla KEKi piirkonnale, mis on praegu vananeva paneelrajoonina üldsuse tähelepanu alt väljas.

K. M.: Meie tegutsemispõhimõtted ja tegevussuunad võtavad hästi kokku linnaretked ehk uutmoodi linnaekskursioonid.14 Linnaretki juhivad linnauurijad, kes kõnelevad linnas toimuvatest protsessidest, näiteks Tallinna kesklinna mereääre tulevikust või elust pealinna paneel­elamupiirkondades. Talvel kutsus retk „Kasutu linn” mõtlema, miks majad jäävad tühjaks: miks leiab lausa Kadriorust mõne 300aastase ajalooga, renoveeritud, kuid tühja maja, kuigi see on hästi korda tehtud. Arutame, millised tegurid mõjutavad omanike äriplaanide elluviimist või teostamata jäämist ning milline mõju on tühjadel majadel kogu elukeskkonnale. Korraldame retki peamiselt tellimustööna, aga on olnud ka avalikke ekskursioone.

Kas olete vahel kohanud oma ideedele ka täielikku vastuseisu?

T. P.: Kinnisvaraarendajatelt olen kuulnud ütlemist: „Te õpetate ju neid kohalikke veel kõvemini meie vastu pasundama!”. Ju see siis peegeldab nende arusaama sellest, mida me teeme. Me ei väidagi, et oleme objektiivsed. Oleme linnaelanike poole kaldu, et linnas elamise kunsti edendada ja linnas elamise oskusi parandada. Aga suur osa tööst on kõigi asjast huvitatute omavahelise suhtluse soodustamine. Arendajad on sealjuures väga tähtis siht­rühm, kel raha näol palju võimu. Meie töö on konflikte mahendada: ühtpidi selgitada arendajatele, mis kasu võib neile tuua kohalike elanikega läbirääkimine, teistpidi selgitada omavalitsusele, miks on hea koostada planeeringu lähteülesanne avatult.

K. S.: Tihti on tegevusest, mis sisaldub meie ettepanekutes, arendajatele tegelikult hoopis rohkem kasu kui kahju. Abi on ka viitest sellele, et detailplaneeringu kehtestamiseni jõutakse näiteks Tallinnas harilikult viie aastaga ehk siis praegu viiakse ellu viie aasta taguseid mõtteid. Ja kui mõelda, kus me olime viis aastat tagasi …

Millised on Linnalabori edasised plaanid?

K. M.: Enamikul meie liikmetest on EKA urbanistika, Tallinna ülikooli linnakorralduse, Tartu ülikooli inimgeograafia või Tampere ülikooli regionaalteaduse taust – koostöö ülikoolidega ja tudengitega on jätkuvalt oluline ja meie tegevuse keskmes.

K. S.: Üks roll, mida silmas peame, on olla planeerimisteabe vahendajaks ülikooli ja riigi, omavalitsuste ja ülikooli vahel. Näiteks koolide liikuvuskavade puhul, millest oli varem juttu, tegime koostööd EKA urbanistikatudengitega, kes analüüsisid laste kogutud andmeid ja tegid neist kokkuvõtliku kaardimaterjali. Teiselt poolt saame „U” väljaandes viidata ülikoolide uuringutele ja lõputöödele, millest kooruvad üsna veenvad argumendid kohalikele omavalitsustele ja ka teistele erialaspetsialistidele. Seega ei viita me kaugetele välismaistele näidetele, vaid kohalikele headele eeskujudele: meelde tuleb Seminari tänav Rakveres, kus tehti uuring ja pakuti selle põhjal lahendus välja.

T. P.: Tudengitele pakume edaspidigi praktikakohta ja kokkupuudet vabaühenduste maailmaga. Meil on töös palju projekte, kuhu kutsume urbanistika, linnakorralduse ja inimgeograafia tudengeid, aga juba ka kultuurikorraldajaid ja sotsioloogiatudengeid. Juuli lõpus ilmuvas „U” numbris on juttu urbanistika eriala tulevikust, küsime, kas Linnalabor jääb edaspidigi peaaegu ainsaks urbanistikatudengite tööandjaks. Neid koolitatakse selle mõttega, et nad läheksid omavalitsustesse tööle, kuid urbanistikatudeng ei pruugi tajuda, milleks teda on välja koolitatud. Linnalabor pakub tudengitele eneseteostuskeskkonda, kus koos teistega häid ideid ellu viia.

K. M.: Veel on meil plaanis programm väikeasulate jaoks, kus ollakse hädas kahaneva elanikkonna ja hääbuva elukeskkonnaga, meie ülesanne on aidata väikelinnadel luua sotsiaal-majanduslikult sidusat tulevikuvisiooni. Väikestel kohtadel tuleb ise julgem ja enesekindlam olla.

T. P.: Oleme välja andnud kaks ruumilise planeerimise juhendit15 ning nüüd jätkame pigem osalusplaneerimise praktiseerimise ning teavitus- ja haridustegevusega. Lisaks plaanime koos keskkonnaõiguse keskuse juristide ja Praxise analüütikutega teha ettepanekuid kodanikuühenduste sisuliseks kaasamiseks ja avaliku huvi kaitsmise parandamiseks ruumilises planeerimises.

K. S.: Kui rääkida lähenevate kohalike valimiste valguses poliitikute retoorikast, siis võib vahel märgata, et midagi meie nõuannetest on kuulda võetud: viimasel ajal on hakatud tasuta vallajalgrattaid pakkuma ja on sagenenud kergliiklejate eelistamine linnaruumi planeerimisel. Ilmselt teeme me seda osa ametnike tööst, mida nad ise ei jõua teha või milleks neil pole vahendeid. Üks võimalus oleks võtta meiesugused inimesed avalikku sektorisse tööle ja suunata nad uuringuid tegema. Teine variant on meilt teenus sisse osta – riigile paindlikum, kuid meile ebakindlam. Sellepärast püüamegi pakkuda oma teadmisi ühiskonnas laiemalt, ka erasektorile.

1   www.linnalabor.ee.

2   www.urban.ee.

3   https://www.facebook.com/Urban.Riga.

4   Osalusdemokraatia ja säästva majandamise teemasid käsitlev üksus Helsingis, lähemalt

vt www.demoshelsinki.fi.

5   www.pixelache.ac/festival-2013/.

6   Vt http://www.youtube.com/watch?v=3cgauauDRsY ning www.linnaidee.ee/ct-tags/berliin.

7   www.urban.ee/pdf/7/U-7-complete.pdf; http://www.urban.ee/pdf/13/U-U13-complete.pdf.

8   Liikuvuskava on konkreetsest asukohast lähtuv kava, mis toetub olemasolevatele planeerimistavadele ja kus on arvesse võetud integratsiooni, kaasamise ja hindamise põhimõtted inimeste praeguse ja tulevase liikuvusvajaduse rahuldamiseks ja  elukvaliteedi tõstmiseks linnades (http://www.linnalabor.ee/liikuvus2013/).

9   http://www.linnalabor.ee/tegevus/72.

10   www.linnaidee.ee.

11   Rühmitus b210.

12   http://failedarchitecture.com/.

13   1977. aastal valminud kaheksanurkse hoone arhitekt on Toomas Rein.

14   www.linnalabor.ee/tegevus/70/arhiiv/201210.

15   „Tallinna planeeringute juhend” (http://planeerimine.linnalabor.ee/); „Kaasava planeerimise juhend” (