Pealelend: Toomas Paaver

Toomas Paaver, Telliskivi Seltsi juhatuse liige, arhitekt

Soo tänava uus lahendus kui prototüüp?
Alustades umbes kolm aastat tagasi omaalgatuslikku osalemist Soo tänava projekteerimises, mõtlesime sellest tõesti kui võimalikust prototüübist tuleviku tarbeks. Tallinna tänavaid on seni projekteeritud nagu tehnorajatisi. Iga tänav peaks aga olema eelkõige inimesele mõeldud avalik ruum. Kujundasime asumi elanikkonna tegevuse kaudu üldise visiooni juba enne seda, kui linnaametid tööga alustasid. Kõigepealt tegime selgeks, et siin puudub vajadus senise kaherajalise autotee järele ning et avar jalakäijate ja jalgratturite liikumisruum leiaks siin elavat kasutamist, samuti oli tunda vajadus sõidukiirust tunnetuslikult vähendavate lahenduste järele. Aastail 2011-2012 võtsime järjepidevalt ühendust transpordiameti, kommunaalameti, linnaplaneerimise ameti või teed projekteerinud SKA inseneribürooga. Kui miski tundus eesmärgist kõrvale kalduvat, siis pakkusime alternatiivseid lahendusi ja arutasime paralleelselt küsimusi telliskivilastega. Paistab, et inimesed on lõpplahendusega rahul, isegi autojuhid. Tegelikult soovisime küll enamat: mõõdukalt haljastust, natuke linnamööblit ja tänavakatendite varieeruvust. Õnnestumiseks võib lugeda seda, et nõustuti tavalisest erineva valgustuslahenduse ettepanekuga, sest madalate valgustite rida tänavaruumi keskel on tervikmiljöö mõttes väga tähtis. Tulevikule mõeldes sobib Soo tänava lahendus prototüübiks küll, kuid projekteerimisprotsess jääb ilmselt siiski erandiks. Loodan, et linnajuhid ja -ametid mõistavad, et asumkondadelt ei saa eeldada lõputut tasuta tööd, pealegi ei leidu igal pool erialainimesi. Kui tahame inimsõbralikumat ja kaunimat ruumi, peaks tulevikus muutuma kõigi ehitiste projekteerimise tava. Tallinna ametite süsteemis tuleks luua üksus, mille ülesandeks on süsteemne töö avaliku ruumi arendamisel. Praegu on see teema ametite vahel killustunud. Üldine planeerimine on samuti väga tähtis, kuid ekslik on arvata, et üldplaneeringust piisabki. Juba linna eelarve koostamisel tuleb silmas pidada, et ehituseks tervikuna, sh tänavate ja ristmike ümberehituseks kavandatavast rahast näiteks 1% on mõistlik suunata arhitektuuri eskiisile ja veel enne seda nt 0,1% lähteülesande koostamisele. See ei ole suur kulu ja selle saab tellida ilma riigihanketa, kuid just sellest sõltub, kas suur kulu ehk ehitusinvesteering läheb õigesse kohta. Töö lähteülesandega on aga aluseks heale eskiisile, töö eskiiga on aluseks heale ehitusprojektile ning ehitusprojekt heale ehitisele. Avaliku ruumi projekteerimise töös peaksid osalema nii arhitekt, insener kui ka piirkonna elanikud. Asumisisene koostöö on hädavajalik just lähtetingimuste ja eskiisi valmimise staadiumis. Selleks tööks ongi vaja natuke aega ja raha. Praegune projekteerimishangete süsteem soosib pigem tehnilise töö kiiret ärategemist ning mõttetöö vahelejätmist. Mis tahes tänavaprojekti kavandamiseks tuleb eeltöödega alustada vähemalt kaks aastat enne ehitamist ehk kolm aastat enne ehitise valmimist. See tähendab, et näiteks 2017. aasta oktoobris avatavate ehitiste kavandamise eeltööks tuleb eelarvevahendeid kavandada nüüd kohe. Oleme algatanud ka Vana-Kalamaja tänavale esindusliku lahenduse leidmise protsessi. See tänav on mitmekesisem, keerulisem ja võimalusterohkem kui Soo tänav. Kui linn ühineb selle algatusega rahaliselt ja sisuliselt, võib sellest kujuneda veelgi parem avaliku ruumi arendamise prototüüp.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming