Peosein

Veronika Valk

Kuni 31. augustini näeb New Yorgi moodsa kunsti muuseumi haru MoMA PS11 siseõues muuseumi noore arhitekti programmi (Young Architects Program ehk YAP)2 selleaastase võitja CODA3 büroo arhitekti Caroline O’Donnelli installatsiooni „Peosein” („Party Wall”, mis inglise keeles tähendab ühtlasi kahe maja vahelist tulemüüri).

1998. aastast peale valitakse igal aastal YAP rahvusvahelise võistluse tulemusena välja noor arhitektuuritalent, kelle uudisteose korraldajad PS1 muuseumiõuel valmis ehitavad. Arhitektooni ülesanne on pakkuda külastajatele peavarju ning janukustutuse ja istumise võimalust. Varem on sarja raames valmis ehitatud väga erinevaid arhitektoone, alates Benjamin Balli ja Gaston Nogues’i „Vedelast taevast” („Liquid Sky”, 2007) kuni Philip Johnsoni DJ-puldi ja tantsupaviljonini (1999).

Seekordne „Peoseina” projekt koosneb õhulisest fassaadist, mille puitelemendid on kinnitatud terasraamist tugistruktuurile. Konstruktsiooni osas olid projektis abiks Nat Oppenheimer ja Scott Hughes (Silman Associates) ning inseneribüroo Plan B Engineering. Puitelemendid on tegelikult taaskasutatud materjal ehk rulatootja Comet tootmisjäägid, mille autorid on osavalt nn peoseinaks pununud. Projekti idee seisneb selles, et õueruumi ei loo mitte sein üksi, vaid ka sellest tekkiv vari, mis moodustab sõna „sein” (kirjakuju „WALL”). Kogu variseina toestavad padjakujulised polüestertekstiilist veekonteinerid, mis on öösiti valgustatud, et neist tekiks hoovi omamoodi helendav efekt. Selline valgustusstrateegia valmis inseneribüroo Buro Happoldi kaasabil. 150 puitpaneeli saab kasutada ka eraldi, näiteks pinkide või laudadena PS1 ürituste ehk loengute, õppetöö, etenduste ja filmiõhtute või nagu arhitektid ise pakuvad, miks ka mitte pulmade käigus. Eraldiseisvate puitelementide abil saab õuele kujundada visuaalseid sõnumeid, mille kavandamisel on abiks 2×4 büroo disainer Georgianna Stout. Variseina jalamil on suuremate ja väiksemate soppidega lava. Varisein ise on projekteeritud nii, et ta New Yorgi kuumas suves külalistele päikse eest peavarju pakuks.

Võistluse žürii hulka kuulusid MoMA juht Glenn D. Lowry, sealse arhitektuuri- ja disainiosakonna peakuraator Barry Bergdoll, PS1 juht ja MoMA peakuraator Klaus Biesenbach, arhitektuuri- ja disainiosakonna kuraator Pedro Gadanho, PS1 kuraator Peter Eleey, Itaalia XXI sajandi kunsti rahvusmuuseumi (MAXXI Architettura)4 vanemkuraator Pippo Ciorra ja sealse vastava eriprogrammi „YAP Constructo”5 juht Jeannette Plaut.

CODA on Ithacas New Yorgi osariigis tegutsev arhitektuuribüroo, kelle varasema loomingu hulka kuuluvad „Vereliini” („Bloodline”) grillipaviljon Stuttgardis ja „Urban Punc.” urbanistikastrateegia Leisnigi linnale Saksamaal (neist viimane koostöös Troy Schaumiga), aga ka elamuarendus Dublinis Iirimaal, elamu Brisbane’is Austraalias jpm.

 

1   http://momaps1.org.

2   http://momaps1.org/yap.

3 http://www.co-da.eu/ või http://www.co-da.co.

4   http://www.fondazionemaxxi.it/?lang=en.

5   http://constructo.cl/ES/yap_constructo.php.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming