Puidu renessanss aasta puitehitise võistlusel

LEELE VÄLJA

Auhinnad

Žürii: esimees Peeter Pere, arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees; liikmed: Sten Ader, arhitekt, SKAD arhitektid OÜ, aasta puitehitise peaauhinna võitja 2009. ja 2014. aastal; Epp Lankots, kunstiteadlane, Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor; Targo Kalamees, ehitusinsener, Eesti Ehitusinseneride Liidu liige, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor ja õppetooli juhataja; Margus Sarmet, ehitusinsener, Riigi Kinnisvara teadus- ja arendusosakonna juhataja ja Henrik Välja, Puuinfo, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Peapreemia: Biokatlamaja Valgamaal Pühajärvel, OÜ Alver Arhitektid

Traditsiooni tõlgendamise preemia: Kortermajad Veski 53a ja 55a Tartus, Kaido Kepp ja Marti Soosalu (Arhitektuuriklubi OÜ)

Raitwoodi fassaadipreemia: Sõpruse pst 157 ärimaja Tallinnas, Indrek Suigusaar (Arhitektuuribüroo Pluss)

Arcwoodi liimpuidupreemia: Lemeksi peakontor Tartus, Eero Endjärv (Arhitekt11 OÜ)

UPM-Kymmene Otepää vineeripreemia: Spordihall Ronimisministeerium, Kaur Talpsep (üldlahendus, Kauss Arhitektuur), Madis Tänav (seinadisain), Kadi Reial (värvimaailma, lounge’i, administratsiooni ala ja riietusruumide disain), Priit Tiimus (valgustus).

Žürii tunnustuskirjad: Suvila Lääne-Virumaal, Edina Dufala-Pärn, Martin Pärn (Iseasi OÜ), Andres Lehtla (konstruktsioonid, Kuupmeeter OÜ)

Eramu Nõmmel, Martin Aunin

Aasta puitehitis 2015 on biokatlamaja Pühajärvel. Diskreetselt keskkonda sobituva efektse puitehitise utilitaarne funktsioon jääb efektse arhitektuurse lahenduse varju  (OÜ Alver Arhitektid).

Aasta puitehitis 2015 on biokatlamaja Pühajärvel. Diskreetselt keskkonda sobituva efektse puitehitise utilitaarne funktsioon jääb efektse arhitektuurse lahenduse varju (OÜ Alver Arhitektid).

Alver Arhitektid

Mis värk eestlastel selle puiduga ikka on? Puit on popp teema mitmel tasandil. Kodu arhetüübid on enamasti õdusad puitelamud, üha sagedamini valitaksegi koduks puitelamu, on see siis ajalooline või vastselt valminud. Sõnades on puit elukeskkonnas eelistatud materjal. Puidu allikas mets on populaarne sihtpunkt paljudeks vabaajategevusteks. Äsja lõppenud selle aasta puitehitise võistlus näitas, et ka ehitusmaterjalina on puit jõudmas läbimurdeni. Sellest kõneleb nii hoonetüpoloogia kui ka materjalikasutuse mitmekesistumine, rääkimata võistlusel osalenud objektide rohkusest: aasta-aastalt on see järjest kasvanud ning tänavu jõuti juba 55 osaleva ehitiseni.

Objektide valik oli mitmekesine ning ulatus väikestest moodulmajadest ja mitmesugustest väikevormidest suurte tööstus- ja büroohooneteni. Just esimeste rohkus tekitas küsimuse, kas väikevormidel ei peaks olema omaette preemia, on ju varjualustel ja suveköökidel üsna raske võistelda n-ö päris majadega. Eripreemiate hulgast õnnestus neil siiski mõni ka ära noppida.

Rõõm oli tõdeda, et juba traditsiooniliselt puidukasutusega eramute-suvilate kõrval oli kandideerimas mitmeid tööstus- ja büroohooneid, samuti korterelamuid ja ühiskondlikke hooneid. Kuigi elanikkonna koondumine kahe suurema tõmbekeskuse Tallinna ja Tartu ümber oli tuntav ka võistlusele esitatud objektide paiknemises, ei tähenda see veel, et ülejäänud Eesti oleks kaardilt kadunud. Objekte oli kõikjal, suurematest linnadest väikeste külakesteni, mõni lausa päris metsas (maailma arhitektuurimeedias välgukiirusel levinud audioraamatukogu „Ruup“ Võrumaa metsas). Regionaalpoliitiliselt on lootustandev , et hea arhitektuur pole mingi pealinna privileeg, viiekümne viiest esitatud objektist on Tallinnas vaid üheksa, finalistide hulgas oli pealinlasi protsentuaalselt rohkem, seitse kahekümne viiest. Maakondadest olid seekord esindamata vaid Viljandimaa ja Ida-Virumaa.

Žürii töö käis mitmes etapis ja esmalt valiti viiekümne viie objekti seast välja kakskümmend viis tugevamat, n-ö finalisti, kelle hulgast selgusid kandidaadid viiele preemiale. Žürii esimehe arhitekt Peeter Pere sõnul oli rõhuasetus just aru­katel ja tehniliselt erilistel teostel, kuid mitte vähem tähtis ei olnud arhitektuurne terviklikkus. Oluline oli ka ehituse kvaliteet ja sotsiaalne kontekst. Traditsiooniliselt on eelisseisus objektid, kus puit mängib konstruktsioonis tähtsat rolli, pelgalt puitfassaadiga saab kandideerida vaid fassaadipreemiale. Ka kahekümne viie hulgast viit kõige paremat valida ei olnudki nii lihtne, sõelale jäänud objektid olid kõik ühes või teises kategoorias tugevad ja tunnustust väärt. Valik tuli siiski teha ja sai seekord siis selline.

Peapreemia

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali rahastatav peapreemia on alati põhjustanud vastakaid arvamusi. Peapreemia kandidaadina vaadeldi eelkõige läbivalt puitkonstruktsiooniga hooneid ja nii jäi nii mõnigi esmapilgul efektne hoone kandideerima vaid mõnele eripreemiale. Mitme tugeva kandidaadi seast kerkis esile Pühajärve biokatlamaja, kuivõrd seal on üllatusmomente ja leidlikke lahendusi õige mitu. Puit tootmishoonete materjalina ei ole just eriti tavapärane, on aga puidusektoris endas ja põllumajanduses siiski üksjagu kasutust leidnud. Puit katlamaja ehitusmaterjalina mõjub aga ootamatult ja intrigeerivalt, kusjuures seda leiab nii konstruktsioonis kui ka viimistluses. Diskreetselt ümbruskonda sobituva hoone arhitektuurne sõnum jääb varjatuks: vabalt võiks arvata, et tegemist on seminarihalli, näitusesaali, ujula või klubihoonega. Enim imponeeriski žüriile asjaolu, et funktsioonilt utilitaarne hoone, mille võinuks lahendada plekk-kastina, on projekteeritud professionaalselt kõrgel tasemel, terviklikult ja loodusega arvestavalt.

Traditsiooni tõlgendamise preemia

Sel aastal lisandus uus preemia traditsiooni tõlgendamise eest. Auhinna eesmärk on tunnustada traditsiooniliste materjalide (kimm, laast, sindel, laudkatus, rõhtpalkkehand jms) ja ehitusvõtete jätkuvat kasutamist XXI sajandi professionaalses arhitektuuris ja traditsioonilise keskkonna ajakohast interpreteerimist. Sageli kiputakse arvama, et traditsiooni järgimiseks sobib hästi treitud palkidest tareke, mille arhitektuurivormid ja ehitusvõtted on iseloomulikud pigem šveitsi taluarhitektuurile kui meie pärandile. Traditsiooni püsimise eeldusi on aga ennekõike ajaga kaasaskäimine ja paindlikkus. Rahvamuusika interpretatsioonid, mis haaravad igal suvel Viljandi folgil masse, on selgelt XXI sajandi nägu. Miks peaks see siis arhitektuuris teisiti olema? Julgustamaks arhitekte ja tellijaid sellele suunale loovalt lähenema sündiski koostöös kultuur­kapitali rahvakultuuri sihtkapitaliga uus preemia. Preemia kandidaadid olid kõik väga eriilmelised: traditsioonilise mereäärse kalurikoha teisendus, kimmidega kaetud moodne maakodu ja eestlasliku linnakultuuri lättest idee ammutanud väikeelamu. Just viimane võlus žüriid oma pieteeditundliku leidlikkusega. Tartus Veski tänaval paiknevate uute korter­elamutega on tõlgendatud elegantselt sealset ruumitraditsiooni ja sobitatud need täiuslikult piirkonna linnaehituslikku struktuuri. Üks on Tartule omase kahekorruselise kuuri tõlgendus ning teine tsaariaja traditsioone järgiva hoovielamu uus lahendus. Mahult tänava­äärsest põhihoonest väiksema ning dekoorirohkusega üllatava n-ö peremehemaja fassaade ilmestab uuenduslikult lahendatud puitpits. Uued majad ei kopeeri naabreid ega ajalugu, kuid ei püüa ka edevalt soleerida. Need on ühekorraga delikaatsed ja särtsakad.

Eripreemiad

Tänuväärse traditsioonina on eripreemiad välja pannud mitmed Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu liikmed. Konstruktiivset edumeelsust tunnustab Arcwoodi kaubamärki esindav liimpuiduauhind. Liimpuitkonstruktsioonide võimalused näivad üha avarduvat: suuremad silded, elegantsed konstruktsioonivormid jms. Preemia pälvinud Lemeksi büroohoone Tartus lummas žüriid oma mitmekülgse puidukasutusega nii konstruktsioonis, fassaadil kui ka siseviimistluses. Puiduga tegeleva firma ideoloogiat toetab peakontori kontseptsioon: vahelaed ja katus toetuvad puutüvedest inspireeritud hargnevale konstruktsioonile, mis on piisavalt stabiilne, et loobuda piki hoonet kulgevatest jäigastavatest seintest. Siseruumides annavad tooni ristkihtpuidust vaheseinad, trepid ja liigutatavad vaheseinad, infolett sissepääsu juures on lahendatud vaimukalt prussivirnana. Žürii silmis oleks hoonel olnud peaauhinna potentsiaali, kui ägedast konstruktsioonist ja kontseptsioonist oleks välis- või sise­lahenduses rohkem aimu saanud.

Fassaadipreemiale, mida paneb välja Raitwood, saavad kandideerida ka need hooned, mille konstruktsiooni lahendus ei baseeru puidul. Kuigi puitu on fassaadimaterjalina kasutatud aastasadu, jõuti nõukogude ajal see harjumuspärasest rollist peaaegu välja tõrjuda. Õnneks on nüüdseks olukord muutunud ja puit fassaadil on saanud mitmete moodsate ideede (keskkonna- ja inimsõbralikkus, säästlikkus, naturaalsus, innovaatilisus jne) tänuväärt kandjaks ja ühendab sageli sillana eri ajastust pärit keskkonda. Preemia pälvinud Sõpruse pst 157 paikneva ambitsioonika (esimene keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutav büroomaja Eestis) ärihoone fassaadid paistavad silma visuaalselt soliidse ning läbimõeldud puidukasutusega, millega on väga täpselt tajutud hoone nõudlikku ja piiripealset asetust magistraaltänava mastaapsemate hoonete ja väikeelamute vahel.

Kuivõrd vineer Eesti ilmastikus ajale eriti vastu ei pea ja leiab seetõttu fassaadidel harva kasutust, kipuvad UPM-Kymmene Otepää vineeriauhinnad enamasti siseruume esile tooma. Nii läks ka seekord, kui preemia vääriliseks tunnistati spordihall Ronimisministeerium. Mägironijatele tehismaastikku pakkuva spordihalli õhustik on pisut koopalik ja robustne, mida väljendavad puitkarkassil vineertahvlid – materjalivalik toetab nii funktsiooni kui ka esteetikat.

Kuna viiekümne viiest osalejast sai preemia anda ainult viiele, siis soovis žürii eraldi tunnustada tänukirjadega veel kaht objekti. Martin Aunini loodud eramu Nõmmel vääris esiletoomist uudse konstruktiivse lahenduse poolest: liimpuidust konstruktsioon on tõstetud hoone mahust väljapoole ning jõuliselt eksponeeritud. Eraldi rõhutamist vajab ka hoone silmapaistev ehituskvaliteet. Tunnustuse pälvis ka suvekodu Lääne-Virumaal, kus traditsiooniline materjal (kimmid) ja moodne arhitektuur moodustavad veenva koosluse.

Seekordne võistlus tõi esile arhitektide, ehitajate ja tellijate üha kasvava puidusõbralikkuse. Geograafiline, funktsionaalne ja arhitektuuriline mitmekesisus annab aimu puidukasutuse võimaluste rohkusest. Kuigi oleme praegu põhjamaadest kaugel maas, unistan siiski, et juba lähiaastatel võistlevad preemia nimel ka läbivalt puitkonstruktsiooniga büroohooned ja korterelamud. Oskusi meil juba on – mitmed suured puithooned Norras jm on kerkinud Eestis toodetud detailidest. Juba kolmeteistkümnendat korda toimunud võistlus näitab, et arhitektidel ideedest puudust pole. Kui vaid ka üha rohkem tellijaid suudaks näha puidu potentsiaali suurte objektide puhul. Kõrgtasemel puithooned võiksid olla sobiv väljund ühendamaks kaht olulist asja – innovaatilisust ja looduslähedust.

Sirp2015_47_0021__art_r5

Traditsiooni tõlgendamise eripreemia läks Tartusse Veski 53A ja 55A korterelamule. Arhitektid Kaido Kepp ja Marti Soosalu.

Traditsiooni tõlgendamise eripreemia läks Tartusse Veski 53A ja 55A korterelamule. Arhitektid Kaido Kepp ja Marti Soosalu.

3 x Martin Siplane

Liimpuidu auhinna pälvis Lemeksi peakontor. Arhitekt Eero Endjärv.

Liimpuidu auhinna pälvis Lemeksi peakontor. Arhitekt Eero Endjärv.

Vineeripreemia laureaat Ronimisministeerium. Kaur Talpsepa üldlahendus, Madis Tänava seinadisain, Kadi Reiali värvimaailma, lounge’i, administratsiooni ala ja riietusruumide disain, Priit Tiimuse valgustus.

Vineeripreemia laureaat Ronimisministeerium. Kaur Talpsepa üldlahendus, Madis Tänava seinadisain, Kadi Reiali värvimaailma, lounge’i, administratsiooni ala ja riietusruumide disain, Priit Tiimuse valgustus.

Meelis Võsu

 

Fassaadipreemia pälvis Sõpruse pst 157. Arhitekt Indrek Suigusaar.

Fassaadipreemia pälvis Sõpruse pst 157. Arhitekt Indrek Suigusaar.

Sergei Zjuganov

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht