Rakvere Tark Maja

Kalle Karron

Rakvere plaanib rajada arukate hoonete arenduskeskuse Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on 2009. aasta juunikuus asutatud kõrgkoole, kutseõppeasutusi, ettevõtjaid, kohalikke omavalitsusi ning teadus- ja arendusvaldkonnas tegutsevaid organisatsioone koondav võrgustik. Idee on siduda erinevad, kuid üksteisest sõltuvad tehnoloogiavaldkonnad ühise nimetaja, targa maja alla ning käivitada Rakveres targa maja tehnoloogiaid arendav kompetentsikeskus. Maailmas arendatakse mitmeid tehnoloogiaid hoonete haldamiseks ning hoone kasutajate mugavuse ja ohutuse suurendamiseks, samuti energiasäästu saavutamiseks. Rakvere kompetentsikeskus koondab huvilisi (tänaseks kuulub koostöökogusse üle 30 osalise), kes teavad, kuidas hoonega seotud tehnoloogiad omavahel koos tööle panna ning kuidas seeläbi kasutajale suuremat lisaväärtust pakkuda. Selleks on vaja integreerida omavahel automatiseeritud hoonete juhtimistehnoloogiad  (hoone ise ja tema tehnosüsteemid), targad kodu- ja kontoriseadmed ning nende juhtimine (see, mis ruumis sees) ning hoonete kavandamise ja haldamise juhtimistehnoloogiad (hoone eluiga algusest lõpuni) eesmärgiga viia need uuele intelligentsuse tasemele: ise õppivaks, ise otsustavaks ning ise kommunikeerivaks. Seda saab teha informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutava IP- l (Internet Protocol) põhineva vahekihi rakendamisega  tehnoloogiasüsteemide tarkade seadmete omavaheliseks infovahetuseks. On üpris tõenäoline, et lähikümnendil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning hooneautomaatika valdkonnad samastuvad ning selle tulemusena tekib turul uus nišš – intelligentsed juhtimissüsteemid hoone tehnosüsteemide, seadmete ja haldusvahendite integreeritud juhtimiseks.     

Füüsilise katsekeskkonna rajamine   

Targa Maja keskuse ambitsioon on alustada selle nišši loomist Eestis. Selleks on plaanis  rajada hoonekompleks, kuhu eespool nimetatud tehnoloogiad koondada ning kus nende koostoimet katsetada. Kavandatav hoonestu moodustab unikaalse katsekeskkonna, mis hakkab toimima laborina, pakkudes valdkonna ettevõtetele väärtuslikku võimalust saada oma tootearenduseks hädavajalikku tagasisidet otse tarbijalt. Katsekeskkond arvestab tulevikku, rõhk on energia säästmisel, arvestatakse energiakasutuse integreerimise vajadusi ning  kõikide süsteemide omavahelist koostoimet. Katsetamise peamine eesmärk on optimeerida tehnoloogia kasutaja majanduslikke, sotsiaalseid ning ohutusega seotud aspekte. Näiteks ei ole hoonete haldajatel otstarbekas omada eraldi juhtimissüsteemi koduseadmete haldamiseks, samuti eraldi süsteemi hooneautomaatika komponentide juhtimiseks. Tarbija (lõppkasutaja) vajab terviksüsteemi, mis suudab hästi töötavad tehnosüsteemid kompleksselt kasutaja huvides tööle panna.         

Abi probleemidele lahendamisel       

Keskuse koostööpartnerite seas läbi viidud küsitluse kohaselt on tänaste automatiseeritud hoonete põhiprobleem nende mittevastavus püstitatud eesmärkidele. Näitena on toodud reaalseid objekte, kus hoonesse paigaldatud ventilatsiooni- või küttesüsteemid on valesti juhitud ega anna oodatud energiasäästu. Probleemi üks põhjus võib olla huvipoolte ebapiisav koostöö. Selle tõhustamiseks on oluline rohkem kasutada juba olemas abivahendeid. Näiteks projekteerijatele on abiks mitmesugused ehitusinfo modelleerimise programmid, kuid täna on nende kasutamine arhitektide ja projekteerijate seas vähene ning ammugi ei  kasutata modelleerimisvahendeid hoone eriosade projekteerimisel. Hoonete kavandamisel on küll oluline nende energiasääst, mida hinnatakse vastavalt seaduses toodud energiatõhususe klassidele, kuid tähelepanuta jäetakse täiendav sääst ja tõhusus, mida on võimalik saavutada hoone automaatika-, kontrolli- ja juhtimissüsteemide õige paigaldamise ja seadistamisega.       

Standardi EVS-EN -15232:2007 kohaselt saab saavutada lisa-energiasäästu ainuüksi automatiseeritud kontrolli- ja juhtimissüsteemide abil. Näiteks kütteenergia osas on võimalik energiatõhusate automaatikasüsteemidega saavutada kuni 40% kokkuhoidu mitte-eluhoonetes ning kuni 19% eluhoonetes, hästi toimivad kontrolli- ja juhtimissüsteemid lubavad aga elektrienergiat säästa mitte-eluhoonetes  kuni 14% ja eluhoonetes kuni 8%. Energia kokkuhoid tuleneb seejuures kütte, ventilatsiooni, jahutuse ning valgustuse kontrollitud ning vajadusepõhisest juhtimisest. Võttes arvesse Euroopa Liidu strateegilist eesmärki – alates 2020. aastast peaksid kõik avaliku sektori hooned olema ehitatud nullenergia hoonetena –, on oskus ehitise tehnosüsteeme juhtida määrava tähtsusega. Hoone hea soojustamine ning läbimõeldud planeering  päikese suhtes suurendab küll hoone kütteenergiatõhusust, kuid ei taga süsteemide optimaalsust ega arvesta hoone kasutajate muude vajadustega.   

Rakvere linna korraldatud arhitektuurikonkurss   

Rakvere linnal on ette näidata edusamme energia- ja kliimaalases tegevuses. Nii on  Rakvere ühe esimese linnana Euroopa Liidus vähendanud süsinikdioksiidi emissiooni kehtivatest normidest rohkem ning teinud muudki, et hoida keskkonda ning vältida inimtegevuse mõju kliimale. Lisaks on suurendatud linna omandisse kuuluvate hoonete energiatõhusust ning osaletud rahvusvahelistes kliima- ja energiaprojektides. Seega on Rakvere on igati sobilik paik hoonete energiatõhusust toetava targa maja kompetentsikeskuse rajamiseks.  Rakvere linnavalitsuse poolt aprillis-mais läbi viidud nn targa maja arhitektuurikonkursi eesmärk oli saada arhitektuurne lahendus, mis oleks innovatiivne ja funktsionaalne ning vastaks hoonekompleksi kavandatavate institutsioonide tegevuse spetsiifikale. Samuti oodati, et hoone oleks väikese kasutuskuluga, turvaline, esinduslik ning sobiv partner muinsusväärtusele ning rikastaks ka linnakeskkonda. Olulise kriteeriumina seati ette, et hoone peab olema kavandatud võimalikult vähese energiatarbega ning valmis taastuvate energiaallikate kasutamiseks.       

Seitsmest esitatud võistlustööst pakkusid žürii hinnangul parima lahenduse autorid, kelle töö kandis märgusõna „Protees”. Ka Targa Maja koostöökogu liikmetest ettevõtjate hinnangul pakub just see lahendus parima võimaluse tehnoloogiate katsetamiseks. Keskusele on järgmine etapp võidutöö arhitektuursel lahendusel põhineva katsekeskkonna süsteemi tehnilise spetsifikatsiooni koostamine, mis on oluline ülesanne.         

Kompetentsikeskus viie aasta pärast         

Kompetentsikeskuse visioon on saada viie aasta jooksul rahvusvaheliselt tunnustatud arendus- ja koostöökeskuseks, kus töötavad rahvusvahelised eksperdid ning kus on võimalik teha kõrgetasemelist teadus- ning arendustööd. Keskuse üheks oluliseks eeliseks on laborina rakenduv katsekeskkond, mis hõlmab mitmeid erineva eesmärgi ja kasutusotstarbega  katseobjekte ning kus saavad peale kohalike ettevõtjate või teadus- ja haridusasutuste arendustööd teha ka rahvusvahelised ettevõtted. Targa Maja keskuse loomine piirkonnas võimaldab nii uute ettevõtete tekkimist kui ka uute töökohtade loomist. Samuti saab Rakvere Targast Majakeskusest lisaks vallimäele ning tarvasele oluline linna sümbol. Oma käe peal saab seal proovida ja katsetada tarku juhtimissüsteeme ning terviklahendusi, mis aitavad  teha elu mugavamaks, energiasäästlikumaks ning ohutumaks.     

Kalle Karron on SA Virumaa Kompetentsikeskus  juhatuse liige

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming