Tallinna argiruumis

Paco Ulman

Me muutume pidevalt, läbime kohti parema või halvema tujuga, jookseme neist läbi või seisatame. Nii nagu meie oleme pidevas muutuses, muutub ka ruum meie ümber: vahel takistab, vahel võimaldab. On paiku, mis mõjuvad alati paremini kui teised, või kohti, mida alati püüad vältida, sest sõnulseletamatul kombel sulle lihtsalt ei meeldi seal. Tallinnas on palju kohti, kuhu ma pidevalt satun. See on minu argiruum.

Vabaduse väljak. Vabaduse väljakule satun ma viimasel ajal tihti. Võib-olla alateadlikult valin teekonna vanalinna just sealtkaudu. Tallinnas pole palju nii avaraid ruume, kus kohvikuakna taga veebruarikuise päikese käes silmi kissitada. Tegelikult on Tallinnas tühje ruume palju, need on ka avarad, aga need on juhuslikud, läbimõtlemata, isegi vaenulikud.

Vabaduse väljak. Vabaduse väljakule satun ma viimasel ajal tihti. Võib-olla alateadlikult valin teekonna vanalinna just sealtkaudu. Tallinnas pole palju nii avaraid ruume, kus kohvikuakna taga veebruarikuise päikese käes silmi kissitada. Tegelikult on Tallinnas tühje ruume palju, need on ka avarad, aga need on juhuslikud, läbimõtlemata, isegi vaenulikud.

 

Ülemiste keskus. Otsustasin siia tulla jala, nii proovi mõttes. Väga loll minust. Kohale jõudes olen ma väsinud ja tüdinud. Aga aeg-ajalt on ikka tarvis siin käia, kogu spetsiifilisemat sorti kaup on ju kolinud linnaäärde. Tulemine nõuab ettevalmistust, pean vaatama, kuidas ühistranspordiga saab, või paluma sõbral autoga mind ära visata. See kõik nõuab otsustavust ja meelekindlust.

Ülemiste keskus. Otsustasin siia tulla jala, nii proovi mõttes. Väga loll minust. Kohale jõudes olen ma väsinud ja tüdinud. Aga aeg-ajalt on ikka tarvis siin käia, kogu spetsiifilisemat sorti kaup on ju kolinud linnaäärde. Tulemine nõuab ettevalmistust, pean vaatama, kuidas ühistranspordiga saab, või paluma sõbral autoga mind ära visata. See kõik nõuab otsustavust ja meelekindlust.

 

Viru keskus. Jääb mulle alati teele ette, tee mis tahad. Kas minna otse läbi või põigata mööda? Oleneb ilmast. Jalakäijate tunnel on Tallinnas üks väheseid kohti, kus mu suunataju kaob ja ma pean tõsiselt pingutama, et aru saada, kuidas liikuda sinnapoole, kuhu alguses soovisin. Kahtlustan, et selles on süüdi diagonaalsed tunnelid, mis jätavad trepist allalaskumisel petlikult sirge mulje.

Viru keskus. Jääb mulle alati teele ette, tee mis tahad. Kas minna otse läbi või põigata mööda? Oleneb ilmast. Jalakäijate tunnel on Tallinnas üks väheseid kohti, kus mu suunataju kaob ja ma pean tõsiselt pingutama, et aru saada, kuidas liikuda sinnapoole, kuhu alguses soovisin. Kahtlustan, et selles on süüdi diagonaalsed tunnelid, mis jätavad trepist allalaskumisel petlikult sirge mulje.

 

Solarise keskus. Olen aeg-ajalt unistanud, et küll praegu oleks tore, kui Tallinna oleks omal ajal passaaže ehitatud. Kaetud kaubatänavad sobivad meie kliimasse ideaalselt. Olgu, vaese ühiskonna värk, peaksime vist tänulikud olema, et XIX sajandi lõpus polnud raha vanalinna ümber ehitada. Muidu oleks ju nagu Riias, kus suur osa kesklinna hooneid püstitati mõnekümne buumiaasta jooksul ja linnapilt on nagu igal pool mujal Euroopas Helsingist Prahani. Solarist kasutan ma nagu passaaži: kui taevast sajab alla mingit lumetaolist ollust, mõjub igasugune kuiv keskkond kosutavalt.

Solarise keskus. Olen aeg-ajalt unistanud, et küll praegu oleks tore, kui Tallinna oleks omal ajal passaaže ehitatud. Kaetud kaubatänavad sobivad meie kliimasse ideaalselt. Olgu, vaese ühiskonna värk, peaksime vist tänulikud olema, et XIX sajandi lõpus polnud raha vanalinna ümber ehitada. Muidu oleks ju nagu Riias, kus suur osa kesklinna hooneid püstitati mõnekümne buumiaasta jooksul ja linnapilt on nagu igal pool mujal Euroopas Helsingist Prahani. Solarist kasutan ma nagu passaaži: kui taevast sajab alla mingit lumetaolist ollust, mõjub igasugune kuiv keskkond kosutavalt.

 

Rotermanni kvartal. Ei jää mulle kunagi ette. Siia tuleb spetsiaalselt tulla, teha teadlik otsus kvartalisse sisse pöörata. Teadlikult tulla kogema, sest see siin pole ju päris. Peas tekib kahtlus, et olen filmivõtetele sattunud, et kõik need üksikud inimesed, keda kohtan, on statistid, liiguvad oma etteantud trajektoori mööda, kaovad hoonetesse või nurga taha. Linnamüra siin pole, ainult juhuslikud jutukatked kaugusest. Avanevad vaated on dramaatilised, hooned kahtlaselt fotogeenilised. Aga see tuul, see tuul ...

Rotermanni kvartal. Ei jää mulle kunagi ette. Siia tuleb spetsiaalselt tulla, teha teadlik otsus kvartalisse sisse pöörata. Teadlikult tulla kogema, sest see siin pole ju päris. Peas tekib kahtlus, et olen filmivõtetele sattunud, et kõik need üksikud inimesed, keda kohtan, on statistid, liiguvad oma etteantud trajektoori mööda, kaovad hoonetesse või nurga taha. Linnamüra siin pole, ainult juhuslikud jutukatked kaugusest. Avanevad vaated on dramaatilised, hooned kahtlaselt fotogeenilised. Aga see tuul, see tuul …

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming