Tallinna rannaala visioonid: II Paljassaare sadam

Rasmus Tamme

Paljassaare sadama struktuuriplaani kontseptsiooni autorid ARS Projekt (Eesti) ja S333 (Holland), koostajad ARS Projekt ja  Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Planeeringuala pind (struktuuriplaanis osalejate kinnistud) 405 516 m² + loodav saar 45 832 m² Planeeritud ehituse brutopind 1 195 440 m², sellest korterite pindala 692 180 m², kortereid 5500 tk, 3–14 korrust. Planeeritud elanike arv on 16 000 inimest. Alale on planeeritud 4 lasteaeda, 6 avalikku parki (planeeritud  avalike haljasalade pind 123 000 m²). Ala läbib 25 meetri laiune rannapromenaad. Arendus kestab planeeringu kohaselt 10–15 aastat. Detailplaneeringud koostab K-Projekt. Põhjakalda detailplaneering on linnavalitsuses ja kehtestatakse eeldatavasti lähiajal.   

Linnade südames paiknevad sadamad on ajalooliselt olnud linnade piiri tagused sadamad, millest linnade kasvades on saanud kesklinnasadamad. Tänane kaubaveo kasv ja kauba liikumine  konteinerites nõuab sadamate laiendamist, mida aga tihe linnastruktuur takistab. Seetõttu ehitatakse uued kaubasadamad logistiliselt parematesse asukohtadesse ning linnasadamad kaotavad oma koha kaubaveo sõlmpunktidena. Sadamate tühjenevad maaalad annavad aga võimaluse tuua mere äärde linn ja tugevdada seeläbi regiooni ja ka kogu linna identiteeti. Sellist trendi on märgata peaaegu kõikides suuremates Euroopa sadamalinnades,  kaasa arvatud Eestis. Rajatud on kiirelt arenevad Muuga ja Paldiski sadam ning tühjaks jäänud sadama maadele Vanasadamast Meeruseni otsitakse uut rakendust ja eesmärki. 

Paljassaare sadam on umbes 50 hektari suurune põhjatuulte eest kaitstud maatükk  Sitsi mäest põhja poole jääva Natura 2000 looduspargini. Peamiselt kaubasadamana töötav Paljassaare sadam jaguneb põhja- ja lõunakai ümber. 

2007. aastal avaldasid maaomanikud ühiselt soovi arendada siin välja elukondlik keskkond ning viia kaubavedu kesklinnast välja.  Selle idee põhjal töötati välja Paljassaare sadama arengu ruumilised põhimõtted ning alustati detailplaneeringu koostamisega. Planeeringuala maht on 1,4 miljonit ruutmeetrit, ajaline arenguperspektiiv 25 kuni 30 aastat. Põhiküsimus on, kuidas koostada planeering nii, et sel oleks kindel struktuur, mis hoiaks arenduse ühtse tervikuna, aga oleks ka piisavalt paindlik ja vajadusel muudetav. Planeering on koostatud ühelt poolt klassikalise hoonestuskavaga planeeringuna, teiselt poolt on antud aga arengu kvaliteedi standardid põhirõhuga avalikule ruumile. Planeeringusse on jäetud ruumiline varu (n-ö hoonestuse ümbrik on suurem kui hoonestuse maht), et anda arhitektidele hoonemahtude lahendamisel suurem vabadus, kui planeeringu puhul tavaliselt. Ruumilised kvaliteedistandardid seovad aga kvartalid tervikuks. Oluline on funktsioonide läbipõimumine, et vähendada  vajadust liikuda linnaosade vahel ning tagada naabruskonna-tunnetus.       

Kogu ala ühendav rannapromenaad koos paljude ajaveetmiskohtadega on tüpoloogiliselt uut tüüpi avalik ruum elukondlikus keskkonnas. Väikelaevade turismisadama rajamine tugevdab aga merekultuuri ja seob merega seotud sündmuste kaudu Tallinna Läänemere regiooniga – siinne sadama sügavus võimaldab randuda ookeaniklassi lõbusõidu- ja võistlusjahtidel. Mitmed elamisviisid Paljassaares saavad võimalikuks mitmekülgse hoonestustüpoloogia  rakendamisel, alates tornmajadest kuni kanaliäärsete ridaelamuteni. Haljasaladel ja avalikul ruumil on suur osakaal sidususe tekkel nii kohalikul tasandil kui linna mastaabis. Hoonestuse kõrgus- ja mahulahendustega on loodud kohale dünaamiline läbitöötatud siluett. Kaitseks idakaare tuulte eest on ette nähtud ehitada merre madalikule väike tehissaar. Nii suure arenduse edukas realiseerimises on oluline osa terviklikul arengustrateegial  ja koordineerimisel. Seetõttu on praeguses planeeringus põhjakai-äärsed maaomanikud koondatud ühte detailplaneeringusse. Kui planeering valmib terviklikult, siis on võimalik siinsele arengule anda impulss strateegiliselt oluliste objektide loomisega. Alustatud on ka lõunakai ääres kolme detailplaneeringu koostamist, hetkel need paraku seisavad erinevatel põhjustel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming