Teeme Tallinna südamesse lastele ruumi

Mikk Mutso, arhitekt

Kultuuripealinna disaininädalal sai Gulliveri kombel Vabaduse väljakul linna paremaks muuta, täiendada linnaplaani vajalikuga. Seesugune linnainimese ettepanekute vastu huvitundmise viis on sümpaatne. Kuna olin sel ajal pealinnast eemal, soovin nüüd anda ka oma panuse. Tallinna süda on loomeinimeste loodud kujund, mis lähtub tõsiasjast, et mere poolt õhust vaadates on Tallinna vanalinn oma punaste katustega ja kuju poolest anatoomilise südame sarnane. Seda märkas nimelt fotograaf Allan Alajaani Tallinna vanalinna õhust pildistades: Toompea moodustab väikese ja alllinn suure vatsakese, südamest väljuvad tänavad ehk arterid ja veenid. Selle suurepärase kujundiga saab igaüks soovi korral suhestuda (http://www.tallinnasüda.eu/est-lugu-1). Triin Talk küsib ajalehes Sirp, miks inimesed lahkuvad linnast, ja vastab: „Küsitlused näitavad, et linnast väljakolimise põhjused on valdavalt: soov elada oma majas, omada oma õuemaad, soov tagada lastele parem kasvukeskkond, teiselt poolt aga linnakeskkonna õhusaaste, ebaturvalisus, müra ja vähene lapsesõbralikkus. Linnast ei kolita välja põhjusel, et linnas on liiga palju rohelust ja puhkealasid ... Pigem vastupidi” (Triin Talk, Ehitame sotsiaalmaad täis elamuid, siis tulevad põlluelanikud linna? – Sirp 14. I 2011, nr 2).

Aeg-ajalt viib tee koos lastega südalinna: mõni koguperesündmus, lasteteater, poeskäik või sõbrale-tuttavale küllaminek – õnneks südalinnas veel elab inimesi! Kohaliku elaniku valvas või ka juhuslik pilk on töökindel ja soodne keskkonna turvaja.

Nii me siis jalutame punktist A punktidesse B, C ja D. Olenevalt laste vanusest saab sihipäraselt ühtejärge liikuda erineva vahemaa. Nooremad saavad väiksema, vanemad pikema vahemaga rõõmsalt, rahulikult ja distsiplineeritult hakkama. Teadupärast vajavad lapsed arenguks nii distsipliini kui mängu. Vaheldumisi. Nooremad mängu rohkem ja tihedamini, vanemad tulevad pikemalt sihipärase tegevusega toime. Südalinna ja vanalinna ümber leiab jalutamise vahele hädavajalikke avalikke mänguväljakuid juba päris kena hulga, südalinnas ja vanalinnas kahjuks veel mitte. Tallinna kodulehe virtuaalkaardilt leiab bastionivööndist kolm mänguväljakut (http://www.tallinn.ee/est/manguvaljakud). Need on koondunud vanalinna kolmele küljele. Neljas, südalinnapoolne külg on seni mängukohtadega katmata. Harju tänava haljasalal on tegelikult küll üks mängukoht, kuid see on paraku nii pisike, et seda pole vajalikuks peetud isegi kaardile kanda. Kesklinnas laiemalt ei leia me linnavalitsuse virtuaalkaardilt südalinnas väikelastele ühtegi avatud mänguplatsi. Südalinna serva pool on neid üsna kena tihedusega, keskus aga on neist lage. Tõsi, mängualasid leidub siseruumides kaubakeskuste tasuliste mängutubadena. See on poodlejale mugav, kuid kui parajasti poodi asja pole ja ilm on talutav, siis milleks kinnises ruumis aega veeta?

Kuidas saab eelkirjeldatud probleemi lahendada? Alustuseks toon ühe positiivse näite Saaremaalt. Maakonnakeskuses Kuressaares on üks korralik, kõrge aiaga piiratud mänguväljak otse südalinna äritänavate keskmes. Sümboolne on seegi, et see asub Vabadussõjas langenute mälestusmärgi, halja mõõgaga kaitsja selja taga. See selleks. Ka Tallinna südalinnas on vähemalt paar paika, mis võiksid lapsi ja seeläbi ka nende vanemaid, linnakodanikke ja -külalisi, paremini teenida.

Koorti Kitse aed

Asukoht populaarse nukumuuseumi ja -teatri kõrval lausa ootab mänguväljakut! Etenduselt tulevad lapsed võiksid seal saadud emotsioonid enne sihipärast edasiliikumist välja elada, kogetut mõtestada. Ka siin on umbes viissada ruutmeetrit vaba pinda, mis tagaks kena piirdega ja väravaga turvalisuse nii laste mänguatraktsioonidele kui ka klassiku loodud kaunile skulptuurile.

Viruväravamägi/Musumägi

Mäe Viru tänava poolsesse külge on kunagi rajatud pinkidega paeplats ja koht, mis meenutab välilava. Kui ülejäänud mägi on kena ja kasitud väljanägemisega, siis siin on omale anonüümse nurgataguse leidnud pummeldajad. Hommikune jalutaja võib leida tühja alkotaarat ja kasutatud süstlaid. Ilmselt ei ulatu laternate valgus ja kordnike, möödakäijate või vanalinna elanike kontrollivad pilgud siiani. Kui aga see umbes 500–1000 ruutmeetrit käest ära ala ümbritseda sündsa, piisavalt kõrge ja piisavalt läbipaistva piirdega ning ööseks lukustatava väravaga, jääb pummeldajatele ümbruskonnas piisavalt ruumi, kuid lapsed võidavad endale tüki mängumaad. Kukkumiskindla kattega pind atraktsioonide vahel ja ka välilava oleksid siin igati omal kohal.

Probleemikirjeldus ja pakutud lahendusideed sai saadetud Tallinna kesklinna valitsusele, käidud ka vastutava spetsialisti jutul. Vastus oli positiivne, kaasamõtlemise tänust tõdemuseni, et linnaosavalitsuse mõtted liiguvad samas suunas ning plaanis on Viruvärava mäe paekatte väljavahetamisega kujundada see koht teist laadi kasutajatele, luua mänguvõimalused ning ilmselt ka ala piirata. Piirde kõrgus sõltub muidugi kultuuriväärtuste ameti tingimustest, kuid arvestada tuleks vajadusega hoida mänguplats süstlavabana – mida kõrgem, seda parem.

Tammsaare park

Äsja lõppes Tammsaare pargi uuendamise ideekonkurss (tulemused tehakse teatavaks märtsikuu jooksul). Lähtuvalt linna esinduspargi funktsioonist oli võistlusülesandes eelviimase punktina mainitud ka väikelaste mänguplatsi kavandamise võimalus. Linna esinduspark peab olema suunatud kõigile linnakodanikele, järelikult ka väikelastele. Nemad on ju linna tulevik.

Lapsed on lapsed praegu. Nemad ei oota, kuni nende pered kesklinnast välja on kolinud. Ka ei taha nad südalinna avalikus ruumis toimuvate sündmuste ja linnataguse põllukodu vahel pendeldades ummikutes paigal istuda. Nemad tahavad areneda mängu kaudu kohe, praegu ja siinsamas. Ka südalinnas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming